Nimmekanali stenoos (ahenemissündroom)

Nimmekanali stenoos avaldub tüüpiliselt neurogeense (spinaalse) klaudikatsiooni sümptomitega, mille korral kõndimine vallandab nimmest algava ja jalgadesse kiirguva valu ja tuimuse ning jalgade nõrkuse. Kui ei ole vastunäidustusi, tuleks radioloogilistest uuringutest alati eelistada magnetresonantstomograafiat teistele visual iseerimismeetoditele. Talutavate vaevuste ning säilinud hea funktsionaalse võimekuse korral rakendatakse esmalt konservatiivset ravi, mis seisneb valuvaigistite ning füüsikalise ravi erivormide kasutamises. Kirurgilise ravi näidustuseks on kestvale konservatiivsele ravile mittealluv tugev valu, järk-järgult kahanev kõndimisvõime (läbitav distants cauda equina sündroomi kujunemine. Eesti Arst 2010; 89(1):40−4

Arstiteaduskond uue õppeaasta hakul

Tänavu sügisel on teaduskondade keskseks küsimuseks ülikooli edasine areng ja selle saavutamine. Tuleb kokku leppida ja hinnata tulevikusuunad, ülikooli praegused tugevad ja nõrgad küljed ning see, mi l leni ja missuguse aja jooksul tahetakse jõuda. Nendele küsimustele tuleb vastata ausalt. Otsustada tuleb nii teaduskondades kui ka ülikoolis tervikuna, millistes valdkondades tegutseda. Selge on vaid üks, et kõike ei suudeta teha nii inimeste kui ka rahaliste võimaluste piiratuse tõttu. Eesmärkide määratlemisel aitab ausus ja julgus endale tunnistada, kus on kordaminekuid ja kus vajakajäämisi. Eesti riigi majandusseis ei luba eeloleval aastal muretuid aegu, kuid arstide koolituses ei saa nõudmised olla väiksemad praegustest, vaid pigem vastupidi. Seda enam peame ratsionaalsemalt kasutama neid inimesi ja seda raha, mis meil on. Üldine majanduslangus ja hindade tõus on muutnud õppejõudude ja teadusetegijate viimastel aastatel tõusnud palgad taas keskpäraseks võrreldes kas või tervishoiusektoriga. Keskmine aga ei motiveeri, vaid tekitab omasoodu keskpärasust, sest selles puudub tunnustus tehtud tööle. Eesti Arst 2008; 87(9):589−59

375 aastat Tartu Ülikooli arstiteaduskonda

Ülikooli asutamine 1632. aastal Tartus on oluline tähis kõrghariduse edenemisel Eestis ja kogu Euroopas. Ülikooli asutamine tähistab Eestis akadeemilise hariduse ning rahvusvaheliste teadus- ja õppetöö sidemete algust, mis on olnud määrava tähtsusega eesti haritlaskonna kujunemisele järgnevate aastasadade jooksul. Algusest peale on ülikoolis olnud arstiteaduskond. Eesti Arst 2007; 86(9):607-60

Arstiteaduskonna roll ja võimalused Eesti meditsiinis

Tartu Ülikooli eesmärgiks on rahvusvahelistumine ning teaduse ja hariduse edasise arengu tagamiseks olla tunnustatud konkurentsivõimeline rahvusvaheline teadusülikool. Eurointegratsioonist tulenevad suundumused on tinginud vajaduse määratleda ja planeerida ka arstiteaduskonna tulevikku. Vaatamata ühiskondlikule ebaühtlusele, mis kajastub nii vastuolulises meditsiinisüsteemi arengus kui raskustes kõrghariduse ja teaduse eelisarengu realiseerimises, on riigi ainsa meditsiinialast ülikooliharidust andva õppe- ja teaduskeskusena Tartu Ülikool vastutav kogu valdkonna arengu eest Eestis. Aastatepikkused vaidlused residentuuri rahastamise ja staatuse üle on alles nüüdseks leidnud seadusliku reguleerituse ja sellele vastava rahastamise. Sama problemaatiline on olnud ka kliinikumi kui ainsa diplomieelse õppebaasi õpetuskulude katmise süsteemi väljatöötamine; nüüdseks on see seadusega reguleeritud

Ajuhaiguste põhjustatud tervisekadu

Ajuhaigused on mõiste, mis hõlmab kesk- ja perifeerse närvisüsteemi traditsioonilisi neuroloogilisi, neurokirurgilisi ja psühhiaatrilisi haigusi. Erinevalt teistest haigusgruppidest on ajuhaigustel väga oluline psühhosotsiaalne dimensioon. Hiljuti avaldatud andmed Euroopa riikide kohta näitavad ajuhaiguste suurt osakaalu kogu haiguskoormuses. Eestis on rahvastiku vaimne tervis aga paljuski halvemas seisus kui teistes Lääne- ja Põhja-Euroopa riikides. Ajuhaigustest tingitud koormuse analüüs võimaldab osutada rahvatervise probleemkohtadele

RAAMATU TUTVUSTUS. Nüüdisaegne abimees ravijuhendite koostamiseks

Eesti Arst 2012; 91(2):10

Neurokirurgia

Eesti Arst 2014; 93(2):104–10

Tarmo Areda – neuroteaduste filosoofiadoktor

28. septembril 2006 kaitses Tartu Ülikooli neuroteaduse kraadinõukogu ees doktoriväitekirja Tarmo Areda. Doktoritöö “Kassilõhna tekitatud ärevuse mehhanismide käitumuslik ja neurogeneetiline uurimus närilistel” (“Behavioural and neurogenetic study of mechanisms related to cat odour induced anxiety in rodents”) valmis Tartu Ülikooli neuroteaduste doktorikoolis. Töö juhendajateks olid professorid Toomas Asser ja Alar Karis ning vanemteadur Sulev Kõks. Tööd oponeeris dotsent Atso Raasmaja Helsingi Ülikooli farmaatsiateaduskonna farmakoloogia ja toksikoloogia instituudist. Oponent märkis tunnustavalt, et tegemist on väga heal tasemel originaalse ning tervikliku eksperimentaalse uurimistööga

Eesti teaduskeele arendamine olgu järjepidev töö

Eesti Arst 2019; 98(10):54

100 aastat professor Ernst Raudami sünnist

Eesti Arst 2015; 94(5):323–324 32