Eessõna

Kooskõlas muutustega mujal maailmas on viimastel kümnenditel hoogustunud ka Eestis indiviidi uurimine, kasvanud õpetaja elu ja tööd käsitlevate uurimuste hulk ning paranenud nende kvaliteet. Haridusvaldkonna üheks keskseks uurimisobjektiks on kujunenud õpetaja isiksus, tema käitumine ja tegevused ning nende koosmõju õpilaste arengule ja õppeprotsessile (Guskey, 2002). Õpetajate töö ja elu uurimisel peetakse oluliseks käsitleda kogemusi, mida õpetajad on omandanud tegevõpetajaks saamisele eelnenud koolipraktikast ja enda kooliajast. Nii leiab Goodson, et õpetajaid tuleb uurida nii klassi koosseisu, soo, etnilise päritolu kui ka sotsiaalse tausta, elukogemuste ja sotsiaalsete suhete põhjal (vt selles numbris). Selliseid uurimusi tutvustatakse ka Eesti Haridusteaduste Ajakirja praeguses vabanumbris. Temaatiliselt võib jaotada artiklid neljaks. Esiteks leidub uurimusi, mille keskmes on indiviidi, sh õpetaja varasemad kogemused ning nende mõju tema hilisemale elule ja tegevusele. Teine osa uurimustest käsitleb õpetajate ja üliõpilaste praktilisi õpetamis- ja õppimiskogemusi. Kolmandaks on teema "Muukeelne õpilane ja multikultuuriline õpetamine" alla koondatud uurimused viimaste kümnendite olulisimatest haridusuuendustest Eestis (üleminek eestikeelsele aineõppele vene õppekeelega gümnaasiumides) ja nende mõjust õpilase identiteedile. Neljandaks, ajakirja viimases osas tutvustatakse aasta jooksul ilmunud uudiskirjandust: haridusterminoloogiat käsitlevaid teatmeteoseid

Lasteaiaõpetajate uskumused seoses laste üldoskuste arendamisega riikliku õppekava alusel: lisaseletus lasteaia koolistumise põhjustele

Viimase aja rahvusvaheline tendents alushariduses on koolistumine ehk õppe- ja kasvatustegevuse suurem sarnanemine üldhariduskooliga. See avaldub eelkõige õppimise esmatähtsustamises ja laste arengu pidevas hindamises. Paljude uurijate hinnangul põhjustab seda ühiskondlik surve tagada laste koolivalmidus ja alusharidusasutuste konkurents eri huvirühmade ootuste täitmisel. Uurimuse eesmärk on välja selgitada lasteaiaõpetajate uskumused riikliku õppekava üldoskuste väärtuslikkuse ehk olulisuse kohta ning nende enesetõhususe hinnangud asjaomaste tegevuste leidmisele ja üldoskuste hindamisele. Ankeedis hindas 729 Eesti lasteaiaõpetajat koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) esitatud üldoskuste olulisust ning nende omandamiseks vajalike tegevuste leidmise ja üldoskuste hindamise lihtsust. Uurimistulemustest selgub, et mänguoskusi kui senist alushariduse prioriteeti peetakse olulisimaks, ent tegevuste leidmisel ja hindamisel on lihtsam keskenduda tunnetus- ja õpioskuste kui traditsiooniliselt akadeemiliste oskuste valdkonnale. Laste üldoskuste arendamiseks vajaksid õpetajad koolitusi, mis oleksid seotud pigem tegevuste leidmise ja tulemuse hindamisega, mitte üldoskuste olulisuse teadvustamisega.  Summar

Eessõna

Alusharidusel ja algõpetusel on suur mõju lapse arengule ning hilisematele saavutustele koolis. Praeguse erinumbri artiklites käsitlevad autorid selliseid valdkondlikke probleeme, mis ootavad edasilükkamatut lahendust mitte ainult teadusartiklite lehekülgedel, vaid ka tuumakaid otsuseid riiklikul tasandil, õpikeskkonna korralduses ja nende rakendamist igapäevases õpetamises. Mitme artikli autorid rõhutavad tervikkontseptsioonide loomise vajadust ja tuginevad teoreetilise vundamendi ladumisel kultuurilis-ajaloolise teooria rajaja Lev Võgotski ideedele lähima arengu väljast või sotsiaalse keskkonna mõjust laste kognitiivsete funktsioonide arengule. Artiklites tutvustatakse põhivoolust erinevaid uurimiskogemusi Brasiiliast ja Hiinast, juhtides lugeja tähelepanu teistsugustele keskkonna organiseerimise viisidele. Eestis tehtud empiirilistest uurimustest võetakse vaatluse alla õpetajate õpetamiskogemused, hinnangud oma teadmistele ja õpetajate tegevused lapsekeskse kasvatuse kontekstis. Samuti vaadeldakse õpetaja kohustust hinnata nii 3–4aastaste laste üldpädevusi kui ka alg- ja põhikooliõpilaste tekstimõistmisoskust ning mõtiskletakse selle üle, kuidas teha seda parimal viisil. Tervikkontseptsiooni loomine alushariduse ja algõpetuse muutmisel tagaks ka praktikute aktiivse osalemise selles protsessis

The child's play world at home and the mother's role in the play

Aino Ugaste selvitti väitöstutkimuksessaan lapsen leikkimaailmaa kotona, äidin käsityksiä lapsen leikistä ja kehityksestä sekä äidin roolista lapsen jokapäiväisessä elämässä ja leikeissä. Ugaste tutki, leikkivätkö lapset kotona, millaisia leikkejä he leikkivät ja miten äiti tukee ja ohjailee lasten leikkejä kotona.- Lapset leikkivät mieluiten sekä yksin että äidin kanssa roolileikkejä. Roolileikit ovat lapsen monipuolisen kehityksen kannalta tärkeimpiä leikkejä. Näissä leikeissä lapset puhuvat paljon ja leikeissä on paljon kuvitelmia, fantasiaa ja luovuutta, Ugaste huomasi.Kun äiti leikkii lapsensa kanssa, leikit ovat kehittyneempiä ja vaihtelevampia kuin lapsen leikkiessä yksin. Yhteisissä leikeissä äiti ei ole pelkästään leikkikaveri vaan leikissä sen rikastuttaja, kommunikoija ja roolien sosiaalisten merkitysten avaaja.The aim of this study was to describe and analyse the play of preschool children within the family context. The study was based on the ideas of the cultural-historical approach of play. The child’s play world was observed holistically in connection with the child’s everyday life, play opportunities and mother’s support during the child’s games. The study was carried out at home with four-year-old children and the research material consisted of interview data and observational data. The findings showed that the mothers mostly initiated interactions with their children and the mothers acted as transmitters of knowledge and sharers of experience. The children continually wished to have necessary materials, to show their games or invited their mothers to play together with them. Thus the children needed their mothers as supporters and appraisers of their activity. All the children played role games which they often initiated themselves. The themes of children’s games were connected with everyday events and the child’s knowledge, impressions and experiences formed the basis of their play. The roles in the solitary games were implicit in the children’s actions and the content was one-sided and consisted of repeated stereotypic actions. Playing role games together with their mothers, the children started not only to act with the toys but also to speak and interact according to the theme and content of the play. In the joint games the roles were more defined and more explicit than in the children’s solitary play. In the joint games there were more play scripts and the quality of play scripts was different, consisting of the players’ mutual action and interaction. The mother-child interaction during the games was related to the imaginary situation and the mother helped interpret the social meaning of the role behaviour in the context of the relevant play script. In the joint rule games the mothers paid great attention to the notion of fair play and to joint play between siblings. The mothers attempted to teach their children academic knowledge but the children were not keen to play these games. Instead, children preferred games which involved playfulness, fun and unusual aspects. In the joint games the mothers displayed wide-range repertoires of play promotion.The findings of the study provide some new information and make some contribution to a better understanding of the children’s everyday life and games at home. The results indicated the importance of the different roles that the adults have in creating the children’s play world

Õpetajate õppimiskogemused neoliberaalsete haridusmuutuste taustal

Õpetajatöö on stressirohke ja pingete tõttu võidakse ametist loobuda. Ühed pingete põhjused on kiired muutused haridussüsteemis. Uuenevate olude ja ootustega toime tulek eeldab õpetajalt õppimist ja sotsiaalse keskkonna tuge. Et mõista, kuidas õpetajate õppimist muutuste taustal toetada, on meie eesmärk kirjeldada, kuidas kajastuvad neoliberaalsed haridusmuutused õpetajate õpikogemustes, ning analüüsida, millised õpikogemused on õpetajatele tähenduslikumad. 33 õpetajaga tehtud intervjuudest selgub, et õpetajad tajuvad positiivsete majanduslike muutuste kõrval vastuolu liberaalsete väärtuste (nt õppija individuaalsuse arvestamise) ning haridustulemuslikkusele, sh tulemuste mõõdetavusele orienteerituse vahel. Selle vastuoluga toimetulekuks saadakse tuge lähematelt kolleegidelt, kuid vajatakse ka kõrgetasemelist täiendõpet ja õpetaja kui tipp-professionaali tunnustamist ühiskonnas.  Summar

Eessõna

Alusharidusel ja algõpetusel on suur mõju lapse arengule ning hilisematele saavutustele koolis. Praeguse erinumbri artiklites käsitlevad autorid selliseid valdkondlikke probleeme, mis ootavad edasilükkamatut lahendust mitte ainult teadusartiklite lehekülgedel, vaid ka tuumakaid otsuseid riiklikul tasandil, õpikeskkonna korralduses ja nende rakendamist igapäevases õpetamises. Mitme artikli autorid rõhutavad tervikkontseptsioonide loomise vajadust ja tuginevad teoreetilise vundamendi ladumisel kultuurilis-ajaloolise teooria rajaja Lev Võgotski ideedele lähima arengu väljast või sotsiaalse keskkonna mõjust laste kognitiivsete funktsioonide arengule. Artiklites tutvustatakse põhivoolust erinevaid uurimiskogemusi Brasiiliast ja Hiinast, juhtides lugeja tähelepanu teistsugustele keskkonna organiseerimise viisidele. Eestis tehtud empiirilistest uurimustest võetakse vaatluse alla õpetajate õpetamiskogemused, hinnangud oma teadmistele ja õpetajate tegevused lapsekeskse kasvatuse kontekstis. Samuti vaadeldakse õpetaja kohustust hinnata nii 3–4aastaste laste üldpädevusi kui ka alg- ja põhikooliõpilaste tekstimõistmisoskust ning mõtiskletakse selle üle, kuidas teha seda parimal viisil. Tervikkontseptsiooni loomine alushariduse ja algõpetuse muutmisel tagaks ka praktikute aktiivse osalemise selles protsessis

Observed teaching practices interpreted from the perspective of school-based teacher educators

A teacher supervising the school practice of student teachers is regarded as an expert who sets an example of good teaching to future teachers and chooses teaching practices that support pupils’ cognitive and social development. This study examines the implementation of teaching practices and the interpretation of these practices by school-based teacher educators who supervise school practice of student teachers at universities’ innovation schools. Teaching practices were examined using observation and video-stimulated recall interviews. The school-based teacher educators widely used and described in detail individual teaching practices that supported pupils’ cognitive development. However, observations indicated a more limited use of collaborative teaching practices that promote pupils’ social and cognitive development. Setting a good example of teaching gives school-based teacher educators the opportunity to develop both student teachers’ and their own teaching competence.peerReviewe

Beliefs about teaching held by student teachers and school-based teacher educators

Teachers' beliefs about teaching goals and practices are influenced by several factors, including teaching and mentoring experiences. To identify which teaching goals and practices are preferred for the social and cognitive development of pupils, 112 student teachers and 73 school-based teacher educators were questioned. In contrast to teacher educators, student teachers consider the mechanical acquisition of knowledge and practices that support intrapersonal processes directed toward cognitive development to be a more effective goal, while teachers with mentoring experience prefer teaching practices that support pupils' social development. Knowledge about teaching-related beliefs is essential for promoting effective teacher training.peerReviewe

The challenge for school-based teacher educators : establishing teaching and supervision goals

School-based teacher educators (SBTEs) should be able to set goals in two roles – as a teacher and as a supervisor of student teachers. The purpose of the study was to investigate school-based teacher educators’ teaching and supervising goals and to identify how teachers in the role of supervisors perceived university expectations. Thematic analysis indicated that teachers have difficulty establishing goals for themselves as teachers and supervisors. Their teaching goals proceeded from curricula and focused on their pupils’ cognitive development, whilst their perceptions about supporting pupils’ social development were vague. Teachers were unaware of what exactly universities expected of them as supervisors, and believed that providing teaching models for student teachers as a main supervisory goal. It is necessary to offer options to encourage cooperation between teachers and universities and maintain supervisors’ professional development.peerReviewe

Student-Teachers’ And School-Based Teacher Educators’ Beliefs About Teaching Practices And Instructional Goals

Beliefs about teaching are integrated into teaching practices and instructional goals that impact teachers’ professional development. The aim of the research was to identify the beliefs that student-teachers and school-based teacher educators have about the development of pupils’ cognitive and social competences. First-year student-teachers and school-based teacher educators completed a questionnaire. The results revealed that the teachers’ beliefs vary according to their teaching experience. The student teachers preferred practices that were aimed at mechanical acquisition. The teacher educators’ choices of teaching practices were aimed at developing the pupils’ learning competences and the implementation of competence-based tasks. To support the student-teacher’s professional development and formation of their beliefs, it is important to implement different combinations of teaching practices.peerReviewe