Perceptions of Negative Inequity at Work and the Behavior of Individuals

The aim of this article is to find out howperceptions of negative inequity at work influence individuals’behavior based on the example of members of Estonianorganizations. Perceptions of inequity are analyzed using JohnStacey Adams’ equity theory, which states that individualscompare the input and outcome of their work with somecomparison base and adjust their behavior according to theequity or inequity they perceive. For example, when they feelnegative inequity they can decrease their input, increaseoutcomes or leave the organization. The empirical study wasconducted in 2011 and 2013 and the final sample consisted of 174members of Estonian organizations. The results showed thatindividuals usually adapt their behavior according to how fair orunfair they are treated in their opinion. In addition, the reactionto perceived negative inequity depends on the respondents’ sociodemographicbackground, including gender, age, position, tenureand education. Consequently, this should be taken into accountwhen negative behavioral consequences are not desired

Improving Personal Sales Performance by Considering Customer Personality Traits

The advantages of adaptive selling have been widelystudied before but not from the viewpoint of customerpersonality traits. Therefore, the aim of this article is to find outhow to improve personal sales performance by consideringcustomer personality traits. This was examined from theperspective of both salespeople (n=5) and customers (n=955). Theresults showed that salespeople use adaptive techniquesrandomly and often subconsciously. Nevertheless, they can readthe level of customer extraversion and conscientiousness quitewell and adapt their sales approach accordingly. However,coping with customer agreeableness, neuroticism and openness toexperiences is much more complicated, and some customerbehaviors are misread by salespeople. Therefore, some ideas onhow to incorporate verbal and non-verbal communicationtechniques are proposed to improve sales performance

Personality Traits Attributed to Estonian School Teachers

The aim of the article is to find out what personality traits are attributed to Estonian school teachers by members of society compared with the teachers’ own personal assessments and the characteristics of the entire Estonian population. Data was collected between 2003 and 2010 from 460 members of the general public and 467 teachers in 67 Estonian schools. The results showed that in general the public perceive teachers’ personality traits similarly and in accordance with the teachers’ self assessment, but there are also some differences in opinions on the basis of the year respondents graduated from school and the nationality of the respondents. These results can be used to improve communication between stakeholders and to prepare training programmes for teachers.school leadership; teachers’ personality traits; communication of school stakeholders.

The Impact of Family Members and Friends Habits on Youths Smoking Behaviour: Consequences for Social Marketing

For implementing more effective social marketing programmes for preventing youth’s smoking more information is needed about the backgrounds of their behaviour and choices. The goal of the article is to find out what is the impact of family and friends’ habits on youth’s smoking behaviour and make suggestions for the social marketing. The sample consisted of 582 secondary school pupils, the participants ranged in age from 14-19. For data analysis the logistic regression was used. The results show that certain people from family and friends in combination with each other have especially large influence on youth’s smoking behaviour. Family members and friends influence young people’s behaviour simultaneously and the influence is cumulative. Knowing what combinations are the most powerful can be considered by preparing tobacco prevention programmes for youth.social marketing; smoking prevention; youth behaviour; social environment.

Õppejõud ja üliõpilane: Rollikäsitluse vaade

Üliõpilased ja õppejõud- need on pika ajalooga rollid, mis kõrgkoolide ning ühiskonna kui terviku arengu tõttu on pidevas teisenemises ühelt poolt; teiselt poolt, neis on midagi aegade jooksul olemuslikult muutumatut. Kui üliõpilane alustab oma õpinguid või õppejõud oma tööd, siis peavad nad mõlemad looma kujutluse miks, mida ja kuidas nad teevad ning seejuures arvestama vastandrolli ootusi. Selles protsessis on väga põimuvad indiviidi, organisatsiooni ja ühiskonna tavad ning arusaamad ja seda võib pidada keerukaks, mistõttu pole osapoolte vahelised pinged haruldased. Käesolev uurimus seab eesmärgiks välja selgitada millised on õppejõudude ja üliõpilaste rolliootused ning rollikujutlused, et nende alusel teha ettepanekuid kuidas rollide ebaselgusest tulenevat suhete pingelisust vähendada

Üliõpilaste töötamise fenomen Eesti kõrghariduses

Lähtudes Eesti üliõpilaskonnas seas levinud ulatuslikust töötamisest (51% täisajaga õppivatest üliõpilastest töötab viimase üliõpilaste sotsiaal-majandusliku uuringu andmetel täiskoormusega) ning selle otsesest mõjust ning seosest kõrghariduse kvaliteedi ja kõrgharidusele kulutavate ressursside efektiivse kasutamisega, on projekti eesmärgiks saada süvendatud teadmisi täiskoormusega üliõpilaste täiskoormusega töötamise mustrite ja motivatsiooni kohta. Üliõpilaste sügavam töötamise põhjuste analüüs on oluline nii kõrghariduse sisulise kvaliteedi kui ka ressursside otstarbekama kasutamise edendamise aspektist, samuti on oluliseks sisendiks kõrghariduspoliitika tõenduspõhiseks kujundamiseks (paindlikum õpingute ja töötamise ühitamise võimaldamine, kõrghariduse sisulised nõudmised jne)

Eesti teadus- ja arendusasutuste juhtimismustrid

Teadus- ja arendusasutuste juhtimis- ja majandamismudelidAntud uuringu eesmärgiks on esitada ülevaade ülikoolide juhtimismustritest, juhtimise võimalustest ning väljakutsetest teaduskirjanduse ja empiiriliste uuringute põhjal. Juhtimismustrite uurimise initsieeris Tartu Ülikool ning seetõttu kajastab nii probleemide fookus kui ka empiiriline materjal valdavalt Tartu Ülikooli ja selle allüksuste juhtimist, kuid võimalusel on võrdluseks kaasatud ka teisi Eestis tegutsevaid ülikoole. Raporti esimeses peatükis keskendutakse strateegia formuleerimise etapil lahendamist vajavatele küsimustele ning teises vaadeldakse konkreetsemaid juhtimisteemasid, mis tulenevad strateegia elluviimisest operatiivsel tasandil. Seejuures on lähtutud üldiselt- üksikule lähenemist ning alapeatükk 2.4 integreerib nii organisatsiooni, meeskonna kui ka indiviidi tasandid.http://tips.ut.ee/index.php?module=32&op=1&id=364

Individuaalsete ja organisatsiooniliste tegurite mõju õpisooritusele Eesti üldhariduskoolides

The success of schools is often measured in terms of their academic performance. The national examination results are an important indicator of school academic performance in Estonia. However, an overemphasis on ranking schools based on the national examination results and training pupils to achieve good results in these exams has caused dissatisfaction among many members of society. This encourages finding additional ways to improve school academic performance. Therefore, the aim of this dissertation was to find out how individual and organisational factors are related to academic performance in Estonian schools. This knowledge can help school administrations and other interested parties to develop strategies for improving school academic performance. In the theoretical part of the dissertation a framework was created that connects organisational level phenomena (organisational culture and organisational performance) with individual level phenomena (personality traits of organisational members and attitudes of leaders). The empirical analysis showed that the organisational culture of the school and the attitudes of the school administration are related to school academic performance, but this relationship depends on the size and location of schools. Additionally, the results indicate that the attitudes of the school administration and the personality of school members may indirectly contribute to academic performance in schools mediated through organisational culture, but these relationships also depend on the size and location of schools. The study showed that it is not always necessary to over-concentrate on practicing for exams and tests in order to achieve better academic performance in schools. Instead, considering the personality traits of school members, the attitudes of school administrations and the specifics of organisational culture may open up new perspectives for improving academic performance in schools. Although the study was conducted using the example of Estonian schools, the results may be generalized for schools in other countries and other types of organisations. Hence, in the author’s opinion, the performance of organisations may be increased by considering the individuality of organisational members and also the specifics of organisational culture. Üldhariduskoolide edukust hinnatakse sageli nende õpisoorituse (ingl k academic performance) järgi. Üheks olulisemaks kooli õpisoorituse näitajaks Eestis on riigieksamitulemused. Samas on koolide riigieksamitulemuste põhjal pingeridadesse järjestamine ning liigne keskendumine riigieksamiteks harjutamisele põhjustanud paljude ühiskonnaliikmete hulgas rahulolematust. Seetõttu on mõistlik leida täiendavaid võimalusi koolide õpisoorituse edendamiseks. Doktoritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas individuaalsed ja organisatsioonilised tegurid on seotud õpisooritusega Eesti koolides. See teadmus aitab koolijuhtidel ja teistel huvigruppidel kujundada strateegiaid koolide õpisoorituse tõstmiseks. Doktoritöö teoreetilises osas loodi teoreetiline raamistik organisatsiooni tasandi (organisatsioonikultuur ja organisatsiooni sooritus) ja indiviidi tasandi (koolijuhtide hoiakud ja koolitöötajate isiksuseomadused) nähtuste seostamiseks. Empiiriline uurimus näitas, et kooli organisatsioonikultuur ja koolijuhtide hoiakud on seotud kooli õpisooritusega, kuid see seos sõltub kooli suurusest ja asukohast. Lisaks on koolijuhtide hoiakud ja koolitöötajate isiksuseomadused seotud organisatsioonikultuuriga ning mõjutavad seetõttu kaudselt kooli õpisooritust, kuid ka see seos on sõltuvuses kooli suurusest ja asukohast. Doktoritöö tulemused näitavad, et koolide kõrgema õpisoorituseni jõudmiseks ei ole tarvis liigselt keskenduda vaid eksamiteks ja testideks harjutamisele. Selle asemel tuleks arvesse võtta koolitöötajate isiksuseomaduste eripärasid, kujundada koolijuhtide hoiakuid ning organisatsioonikultuuri. Nimetatud valdkondade arendamine avab autori arvates uusi, seni kasutamata võimalusi koolide õpisoorituse edendamiseks. Kuigi uurimus viidi läbi Eesti koolide näitel, võivad saadud tulemused kehtida ka teiste riikide koolides ning võimalik, et ka teist tüüpi organisatsioonides. Autori arvates on seega võimalik organisatsioonide sooritust suurendada võttes arvesse organisatsioonikultuuri eripärasid ning organisatsiooniliikmete individuaalseid omadusi