Kommentaar Eesti Arsti esimese teadusartikli – professor Konstantin Koniku artikli „Steinmann’i naelaekstensioon“ – kohta

Eesti Arst 2020; 99(1):58–5

Ortopeedia

Eesti Arst 2012; 91(4):21

Dotsent Aalo Eller 70

Eesti Arst 2014; 93(2):11

Luude kvaliteedi sõeluuringud kvantitatiivse ultraheli meetodil

Ultraheli kasutamise eelisteks luukoe hindamise sõeluuringutes peetakse kiirguse puudumist, odavust, läbiviimise lihtsust ja kiirust, kuid enim kasutatav luude tiheduse määramise meetod on siiski DXA (kaheenergialine röntgenabsorptsiomeetria). Luude kvaliteedi hindamise uuringu eesmärgiks oli võrrelda 1998. a tervete naiste uurimisel saadud andmeid tervisekontrolli andmetega. Luude seisundit uuriti kokku ligi 7000 naisel Eesti eri piirkondades. Andmete võrdlemisel selgus, et vanemates vanuserühmades oli tervisepäevadel osalenud naistel osteoporoosi esinemissagedus oluliselt väiksem kui tervete naiste hulgas 1998. a. Igas järgnevas vanuserühmas osteoporoosi esinemissagedus suurenes. Kuna valimid ei olnud otseselt võrreldavad, ei saa siiski teha järeldust, nagu oleks Eestis naiste luude kvaliteet oluliselt paranenud. Eesti Arst 2009; 88(Lisa3):52−5

In memoriam emeriitdotsent Jaan-Heljut Seeder

Eesti Arst 2017; 96(4):24

Luutiheduse näitajad menopausis suhkruhaigetel

Nii osteoporoos kui suhkurtõbi on laialt levinud arenenud maade elanikkonna hulgas. Eestis põeb insuliinisõltumatut suhkurtõbe üle 15 000 naise. Vähe on uuritud suhkurtõve mõju osteoporoosile. Käesolevas töös on uuritud luutiheduse näitajaid menopausis suhkruhaigetel selgitamaks seoseid suhkurtõve ja osteoporoosi kujunemise vahel. Eesti Arst 2005; 84 (8): 527–53

Osteoartroosi kardiovaskulaarne profileerimine

Osteoartroos (OA) on sage krooniline haigus, mis kahjustab liigest tervikuna. Kuna peale liigeseprobleemide esineb nendel haigetel sageli ka kardiovaskulaarsüsteemi haigusi (KVH), tekitab see kokkuvõttes ühiskonnale suure sotsiaal-majandusliku koormuse. OA olulisemateks riskiteguriteks on vanus, rasvumine, traumade esinemine, ülekoormus ning biomehaanilised häired. Haiguse patogenees on mitmeteguriline ja paljuski veel ebaselge. Ühe patogeneetilise kompleksi moodustavad verevarustuse häired ja põletikulised adipokiinid, mis üksteise toimet võimendavad. Lünkade tõttu teadmistes haiguse patogeneesist pole praeguseni efektiivselt haiguse kulgu mõjutavat ravi. Kuna paljud riskitegurid (nt ülekaal, vähene liikumine) ja patofüsioloogilised protsessid (põletik) kattuvad OA ja KVH korral, on alust arvata, et OA ja KVH on omavahel tihedalt seotud. Artiklis on antud lühiülevaade OA patogeneesist, adipokiinide ja veresoontekahjustuse rollist selles.Eesti Arst 2013; 92(11):627–63

Kuidas ravida rangluumurdu?

Arvamus, et konservatiivse raviga paraneb enamik rangluumurde hästi, ei ole tõene. Ajalooliselt on kirjeldatud üle 200 konservatiivse ravi meetodi, näiteks Desault’ side, 8kujuline side, ling. Nüüdisaegsed uuringud näitavad, et konservatiivse ravi korral on rohkesti tüsistusi, näiteks murru mitteanatoomiline, aeglustunud paranemine või mitteparanemine, ajaliselt hilisem radioloogiline paranemine, võrreldes operatiivse raviga, kosmeetiliselt häiriv deformatsioon. Samuti ei rahulda alati patsienti saavutatud funktsionaalne tulemus. Kirjanduses pole siiani piisavat konsensust rangluu keskmise kolmandiku murdude ravi taktikas. Publikatsioone läbib rangluumurdude ravi diskussioon, kus käsitletakse enamasti rangluu mediaalse ja lateraalse osa murde ning mille põhiküsimus on kokkuvõetult enamasti, kas rakendada konservatiivset või operatiivset ravi. Eesti Arst 2009; 88(Lisa3):21−2

Ortopeediliste periproteesiinfektsioonide käsitlus Tartu Ülikooli Kliinikumis

Suurte liigeste endoproteesimise vajadus kaugelearenenud osteoartroosi tõttu on maailmas kiires tempos suurenemas. Selle operatsiooni harvaks (1–3%), aga raskeks tüsistuseks on endoproteesi piirkonna infektsioon. Periproteesiinfektsioonide (liigeseproteesi ümbruse põletike, PI) ravi on koormav nii patsiendile kui ka meditsiinisüsteemile, hõlmates korduvaid operatsioone ja pikka antibakteriaalset ravi mitme erineva antibiootikumiga. PI diagnostika ja ravi on keerulised ja kliiniline praktika varieerub haiglati suurel määral. Artiklis on antud ülevaade Tartu Ülikooli Kliinikumis rakendatavast PI diagnostika ja ravi teaduspõhisest lähenemisest

Puusaliigese endoproteesimise radiodiagnostilisi aspekte ja püsivuse hindamise esmased tulemused

Seoses liigeste endoproteesimise kas­vuga areneb tänapäeval jõudsalt or­ topeediline radioloogia. Nüüdisaegse röntgenoloogilise aparatuuri ning rönt­genogrammide pikaajalise digitaalse salvestamise abil on võimalik hinnata ja analüüsida juba paigaldatud liige­seproteese ning analüüsida nende pü­sivust pikema aja jooksul, sh avastada tüsistusi juba enne kliiniliste sümpto­mite avaldumist. Puusaliigese ja vaagna röntgenogrammid tehakse standardsete kriteeriumite järgi. Alates 2007. aastast TÜ Kliinikumis kasutusel olev endopro­teeside radioloogiline hindamissüsteem tugineb Ameerika radioloogiakolleegiu­mi (ACR) ning Tampere artroplastika ja radioloogia kliiniku (Coxa) juhendi­tele. Eesti Arst 2008; 87(10):772−78