Ärevushäirete diagnostika ja ravi esmatasandi arstiabis

Ärevushäired on üks sagedasemaid terviseprobleeme. Kuni neljandik inimestest kannatab elu jooksul mõne ärevushäire sümptomi all. Ärevushäire äratundmise ja asjakohase ravini jõutakse sageli suure hilinemisega. Õigeaegse sekkumise korral saavutatakse enamikul patsientidest tõenduspõhiste farmakoloogiliste ja psühholoogiliste ravimeetodite abil hea paranemine. Eesti Arst 2002; 81 (10): 645–65

Depressioon ja sotsiaalne toimimine

Depressiooniga seostub halvem sotsiaalne toimimine. Probleemiks võib olla nii objektiivne igapäevarollidega hakkamasaamine kui ka vähene subjektiivne rahulolu. Töös on analüüsitud Eesti rahvastiku andmete alusel depressioonisümptomite seoseid objektiivse majandusliku toimimise, lähisuhete ja rahuloluga ning selgitatud soolisi erinevusi depressiooni ja toimimise seostes. Töö andmestik on pärit Eesti terviseuuringust 1996–1997. Selgus, et Eestis seostub depressiivsus pigem väiksema jooksva sissetuleku kui vähemapüsivara omamisega. Tugevad seosed ilmnesid depressiivsusel väheste lähisuhete ja mitut eluvaldkonda hõlmava kehva rahuloluga. Mõningaid soolisi erinevusi ilmnes depressiivsuse seostes suhetega

Selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite ravi tulemusi ennustavad tegurid

Nagu näitab praktika, ei pruugi pärast esmast ravikuuri depressioonihaige olulist paranemist ega remissiooni saabuda. Samas on igapäevases kliinilises töös üsna raske ennustada, missugune patsient reageerib ravile ja missugune mitte. Uuringus vaadeldi antidepressiivse ravi tõhusust potentsiaalselt ennustavaid tegureid, et tuvastada nende tähtsust antidepressandi valikul depressiivsetel patsientidel. Eesti Arst 2006; 85 (11): 728–73