Kesknärvisüsteemi superfitsiaalne hemosideroos

Eesti Arst 2015; 94(8):493–49

Valminud on Alzheimeri tõve ravijuhend

Eesti Arst 2018; 97(4):191–192 &nbsp

Kaugelearenenud Parkinsoni tõve ravi levodopa-karbidopa intestinaalse geeli infusiooniga

Alates 2014. aastast on kaugelearenenud Parkinsoni tõvega patsientidel Eestis kasutatud ühe ravimeetodina levodopa-karbidopa intestinaalset infusiooni. Levodopa intestinaalne manustamine võimaldab vähendada veres levodopa kontsentratsiooni kõikumisi, mida esineb pikaaegse suukaudse levodoparavi puhul. Artikli eesmärk on anda ülevaade Parkinsoni tõve patsientide ravist levodopa-karbidopaga infusioonipumba abil

Wernicke entsefalopaatia – unustatud vana

Artiklis on selgitatud Wernicke entsefalopaatia (WE) põhjuseid, diagnoosiks vajalikke kriteeriu meid ja ravivõimalusi. WE diagnoosimine põhineb kliinilise leiu klassikalisel triaadil: tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, silmaliigutajalihaste halvatus ning segasus seisund. Kõige sagedamini esineb WE kroonilise alkoholismi foonil. Ägeda kulu korral, kiiresti areneva teadvushäirega haigetel on oluline magnetresonantstomograafia, kus on nähtav tüüpiline T2-signaali intensiivsuse suurenemine III vatsakese ümbruses ja talamuse piirkonnas. Näidetena esitatud haigusjuhud on Tartu Ülikooli Kliinikumi praktikast 2005. aastal. Eesti Arst 2006; 85 (4): 262–26

Haigusjuhu kirjeldus. Peaajuinfarkt 32aastasel naisel

Peaajuinfarkt on vanemaealistel sage haigus, kuid noorematel, s.o 25–44aastastel esineb seda harvem. Erinevate uuringute andmetel on haigestumuseks 6–28 juhtu 100 000 inimese kohta. Noorematel haigetel on oluline välja selgitada insuldi etioloogiline tegur. Lisaks tavapärastele kardiovaskulaarsetele riskiteguritele võivad põhjuseks olla mitmesugused protrombootilised seisundid (proteiinide C ja S puudulikkus, antifosfolipiidsündroom, vaskuliidid, veresoonte ano maaliad jm), geneetilised harva esinevad haigused, ekstra- ja intakraniaalsete arterite dissektsioonid jm. Artiklis on esitatud haigusjuhu kirjeldus ning lühikokkuvõte peaajuinfarkti põhjuste selgitamiseks tehtud uuringutest. Uuringud on vajalikud, et täpsustada võimalikud riskitegurid ning alustada sekundaarset profülaktikat kõige tõenäolisemate võimalike riskitegurite ohjamiseks. Eesti Arst 2010; 89(5):356−36

Kognitiiv-käitumuslik koolitusprogramm Parkinsoni tõve patsientidele ja tugiisikutele: projekt EduPark

Parkinsoni tõbi kroonilise neuroloogilise haigusena põhjustab lisaks füüsilistele vaevustele ka psühholoogilisi probleeme, millega toimetulek mõjutab otseselt patsientide elukvaliteeti. Toimetuleku soodustamiseks kasutatakse mitmesuguseid psühholoogilisi sekkumismeetodeid, sealhulgas kognitiivset käitumisteraapiat. Eesti Arst 2005; 84 (6): 402-40

Puukentsefaliit – sage närvisüsteeemi viirushaigus

Puukentsefaliit (PE) on viirushaigus ja Eestis üks kõige sagedamini esinev neuroinfektsioon kevadsuvisel hooajal. Inimene on viiruse leviku ahelas juhuslik vahe peremees, kuid võib haigestuda eluohtlikult. Eestis on PEd aastatel 1999–2006 registreeritud 12 kuni 20 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta aastas, mida on enam kui Lääne-Euroopas. Nakatumine toimub puugihammustuse järel või nakatunud piima tarbimisel. Haiguse inkubatsiooniperiood on 2–28 päeva, seejärel ilmnevad gripi sarnased sümptomid, mis kestavad 3–4 päeva. Paari nädala pärast järgneb tõsisem haigestumine kas meningiidi, meningoentsefaliidi, entsefalomüeliidi või polüradikulo neuriidina. Puukentsefaliidi ravi on sümptomaatiline. Viirushaiguse põdemine annab eluaegse immuunsuse. Tõhus profülaktika on vaktsineerimine. Eesti Arst 2007; 86 (4): 273–27

Palliatiivne ravi kui esmatasandi tervishoiuteenus – definitsioon, normid ja tavad

Rahvusvaheline Hospiitsitöö ja Palliatiivravi Liit (IAHPC) korraldas 2018. aastal uuringu, kuhu kaasati üle 400 liikme 88 riigist, eesmärgiga arendada välja konsensusepõhine palliatiivse ravi definitsioon. Sarnaselt käibel oleva Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2002. aasta definitsiooniga koosneb ka see definitsioon kahest osast: sissejuhatavast seisukohavõtust ja alapunktidest. Kolmas osa sisaldab riiklikke soovitusi. Käesolevas artiklis on tutvustatud definitsiooni eestikeelset tõlget, mis ilmus esimest korda 2019. aastal, seletatud IHAPC palliatiivse ravi definitsioonis kasutatud mõisteid ning tutvustatud palliatiivset ravi kui esmatasandi tervishoiuteenust olemasolevate normide ja tavade valguses

Digitaalne geenivaramu – nüüdisaegne ja turvaline lahendus

4. septembril 2002. aastal avas sihtasutus Eesti Geenivaramu Tartus oma labori uksed. Selle sündmusega realiseerus idee, mis oli idanenud alates 1999. aastast. Eesti geenivaramu projekt on alanud. Päev-päevalt koguneb geenivaramu andmebaasi geenidoonorite andmeid kolmest Eesti maakonnast: Saaremaalt, Lääne-Virumaalt ja Tartumaalt

Neuroborrelioos – puukidega leviv närvisüsteemi bakternakkus

Neuroborrelioos on üks Lyme’i tõve vorme, mille kliinilistele väljendustele ning diagnostikale on artiklis keskendutud. Puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve põhjustajaks on spiroheetide perekonda kuuluv gramnegatiivne bakter, mida levitavad Borrelia burgdorferi sensu stricto, Borrelia garinii ja Borrelia afzelii. Borrelioosi esinemine Eestis on aastatel 2000–2007 olnud suurem kui haigestumus puukentsefaliiti. Neuroborrelioosi diagnoosimiseks on lisaks anamneesile ja kliinilisele pildile vaja määrata antikehad seerumis ning liikvoris. Eesti Arst 2008; 87(3):214−22