Digitaalse teadmuse arhiveerimine – teoreetilis-praktiline uurimistöö Rahvusarhiivi näitel

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Digitaalse informatsiooni pidevalt kiirenev juurdekasv on aidanud rõhutada ka olulise informatsiooni säilitamise vajadust. Säilitamine ei tähenda siinkohal pelgalt füüsilist varundamist, vaid ka informatsiooni kasutatavuse ja mõistetavuse tagamist. See tähendab, et tegelikkuses on vaja hoolitseda ka selle eest, et meil oleks olemas vajalik riist- ja tarkvara arhiveeritud teabe kasutamiseks. Kui seda ei ole, siis saab mõningatel juhtudel kasutada emulaatoreid, mis matkivad konkreetset aegunud süsteemi ja võimaldavad niiviisi vanu faile avada. Samas, kui tehnoloogia iganemist on võimalik ette näha, siis oleks mõistlik failid juba varakult püsivamasse vormingusse ümber konverteerida või andmekandja kaasaegsema vastu vahetada. Nii emuleerimine, konverteerimine kui ka nende kombineerimine aitavad säilitada informatsiooni kasutatavust, kuid ei pruugi tagada autentset mõistetavust, kuna digitaalse teabe esitus sõltub alati säilitatud bittide tõlgendamisest. Näiteks, kui luua WordPad tarkvara abil üks dokument ja avada seesama dokument Hex Editor Neo abil, siis näeme seda faili kahendkujul, Notepad++ näitab RTFi kodeeringut, Microsoft Word 2010 ja LibreOffice Writeri esitustes võime märgata juba mitmeid erinevusi. Kõik eelloetletud esitused on tehnoloogilises mõttes õiged. Faili avamisel veateateid ei teki, sest tarkvara seisukohast lähtudes peavadki esitused sellised olema. Siinjuures oluline rõhutada, et ka korrektne esitus võib jääda kasutajale mõistetamatuks – see, et andmed on säilinud, et neid on võimalik lugeda ja esitada, ei garanteeri paraku, et neid õigesti mõistetakse. Mõistetavuse tagamiseks tuleb alati arvestada ka lõppkasutajaskonnaga. Seetõttu uuribki antud töö võimalusi, kuidas toetada teadmuse (mõistetava informatsiooni) digitaalset arhiveerimist tuginedes eelkõige parimale praktikale, praktilistele eksperimentidele Rahvusarhiivis ja interdistsiplinaarsetele (nt infotehnoloogia kombineerimine arhiivindusega) võtetele.Digital preservation of knowledge is a very broad and complex research area. Many aspects are still open for research. According to the literature, the accessibility and usability of digital information have been more investigated than the comprehensibility of important digital information over time. Although there are remedies (e.g. emulation and migration) for mitigating the risks related to the accessibility and usability, the question how to guarantee understandability/comprehensibility of archived information is still ongoing research. Understanding digital information first requires a representation of the archived information, so that a user could then interpret and understand it. However, it is a not-so-well-known fact that the digital information does not have any fixed representation before involving some software. For example, if we create a document in WordPad and open the same file in Hex Editor Neo software, then we will see the binary representation which is also correct but not suitable for human users, as humans are not used to interpreting binary codes. When we open that file in Notepad++, then we can see the structure of the RTF coding. Again, this is the correct interpretation of this file, but not understandable for the ordinary user, as it shows the technical view of the file format structure. When we open that file in Microsoft Word 2010 or LibreOffice Writer, then we will notice some changes, although the original bits are the same and no errors are displayed by the software. Thus, all representations are technologically correct and no errors will be displayed to the user when they are opening this file. It is important to emphasise that in some cases even the original representation may be not understandable to the users. Therefore, it is important to know who the main users of the archives are and to ensure that the archived objects are independently understandable to that community over the long term. This dissertation will therefore research meaningful use of digital objects by taking into account the designated users’ knowledge and Open Archival Information System (OAIS) model. The research also includes several practical experimental projects at the National Archives of Estonia which will test some important parts of the theoretical work