“Doktor Živago” kui ajalooline romaan

Romaan „Doktor Živago“ avaldati esmakordselt 1957. aastal ja see kutsus esile vaidlused, mis pole vaibunud tänaseni. Romaan on olnud ka suure hulga teadustööde objektiks (C. Barnes, S. Witt, P.-A. Bodin, B. Gasparov, P. A. Jensen, A. Lavrov, M. Aucouturier, O. Raevskaya-Hughes, I. Smirnov, L. Fleišman, J. Štšeglov, A. Han jpt.). Ühelt poolt on kriitiliste märkuste allikaks küsimused Boris Pasternaki suhtumisest romaanis kirjeldatud sündmustesse, inimestesse ja olukordadesse, lähtuvalt tema religioossest historiosoofiast. Teisalt on diskussioonide keskpunktis romaani poeetika eripärad, eelkõige selle žanriline määratlus, romaani aja organiseerimise seaduspärad ja kesksete tegelaste prototüüpide probleem. Väitekirjas jõutakse järeldusele, et žanri (mida väitekirjas määratletakse kui uut tüüpi ajaloolist romaani) valik oli Pasternaki jaoks põhimõtteline ja see määras ära kogu romaani poeetika. Pasternak jätkab Walter Scotti traditsiooni, millest olid loobunud teised XX saj vene ajalugu kirjeldavad nõukogude kirjanikud. Alustades tööd romaani kallal, rõhutas Pasternak korduvalt, et soovib jäädvustada vene ajaloo kulgemise 20. sajandi esimesel poolel –„neljakümneviieaastaku“, nagu ta nimetas seda perioodi oma kirjades. Väitekirjas on näidatud kaasaja sündmuste loomingulise jäädvustamise viiside otsingud ja see, kuidas lõplik valik langes Walter Scotti traditsioonis ajaloolise romaani kasuks. Samuti on teoses jälgitavad Ch. Dickensi „Kahe linna loo“, Puškini „Kapteni tütre“ ja „Dubrovski“ ning Lev Tolstoi „Sõja ja rahu“ peegeldused ning terav poleemika autori kaasaegse nõukogude proosa ajalooliste katsetuste ja ideologiseeritud nõukogude historiograafiaga. Eraldi vaadeldakse väitekirjas, milliseid sündmusi, asjaolusid ja nimesid pidas Pasternak vajalikuks oma narratiivis välja tuua, pakkudes nii välja oma versiooni kirjeldatud aastakümnete sündmuste hierarhiast. Väitekirjas demonstreeritakse, kuidas „Doktor Živagos“ on ajalugu esitatud samaaegselt kui jõud, mis organiseerib inimeste tegevust ja vormib nende karaktereid, kui maailmavaade, kui sündmuste jada, mida tegelased mõtestavad ja hindavad, ning, lõpuks, kui inimolemuse vääramatu seaduspära, mida taastatakse loominguliste pingutustega, Juri Živago luuletustega. Živago luule aluseks on tema onu, filosoof Vedenjapini kujutelmad, mis määratlevad ajalugu kui kristliku ilmavaate osa. Nende tegelaste keskne koht romaanis määrab ära Pasternaki prototüüpide tehnika iseloomu, mis koondab tegelastes mitmete kaasaegsete vaateid, iseloomuomadusi ja saatusi (A. Belõi, A. Blok, D. Samarin, autor ise jt). Töö autor pakub välja seletuse paljudele anakronismidele, mis on ajaloost „välja kukkunud“ revolutsioonijärgse aja (1917–1943) seaduste edasiandmise vahendiks. Samuti näidatakse, kuidas romaani lõpetavas „Epiloogis“ ja „Juri Živago luuletustes“ taastatakse ajalooline aeg. Väitekirji on interdistsiplinaarne uurimus, milles kasutatakse kirjandusajaloolisi ja intertekstuaalse analüüsi meetodeid, selgitatakse välja mitmed Pasternaki romaani dokumentaalsed ning „vahepealsete“ žanrite (mälestused, päevikud jm) hulka kuuluvad allikad. Pasternaki teksti vaadeldakse Venemaa 20. sajandi esimese poole sotsiaalsete, kultuuriliste ja ajalooliste nähtuste kontekstis.The novel Doctor Zhivago, first published in 1957, immediately provoked critical debates that continue to this day, and has been the subject of numerous scholarly studies (C. Barnes, B. Gasparov, P. A. Jensen, A. Lavrov. M. Aucouturier, O. Raevsky-Hughes, I. Smirnov, L. Fleishman, Iu. Shcheglov, A. Khan, and many others). On the one hand, Boris Pasternak’s positions (founded on his religious historiosophy) with regard to the events, people and situation that he depicts have formed one of the central topics of critical and scholarly contention. On the other hand, it is the specificity of the novel’s poetics and most centrally of its generic identity, the laws of its organization of novelistic time and problems of the prototypes of its central characters that have served as objects of debate. It is our contention, however, that the choice of genre (that we have defined as being that of “a historical novel of a new type”) was fundamental for Pasternak and determined the entirety of the novel’s poetics. As we demonstrate in our work, the author was continuing the tradition of Walter Scott, which had been rejected by other contemporary Soviet authors who described the history of the twentieth century. In taking up work on the novel, Pasternak emphasized many times that he desired to present an image of the course of history of the first half of the twentieth century—the “forty-five-year era,” as he named this period several times in his letters. This dissertation describes the author’s search for a means for the artistic embodiment of contemporary events and his final choice of the “Walter Scott tradition” of historical novel for Doctor Zhivago. In this connection the work includes marked reflections of Ch. Dickens’ Tale of Two Cities, Pushkin’s The Captain’s Daughter and Dubrovsky, and L. Tolstoy’s War and Peace, as well as sharp polemics with historical works of prose fiction by Pasternak’s contemporaries and with the highly ideologically charged Soviet historiography. Separate consideration are given to the specific events, situations and names that Pasternak considered it necessary to include in his narrative, presenting in this way his own version of a hierarchy of characteristic phenomena of these decades. The dissertation demonstrates that in Doctor Zhivago history is presented simultaneously as a force, organizing the actions of people and forming their characters and world-views, and also as a chain of events to be understood and made meaningful by the protagonists, and finally as an ineluctable law of human existence that has been reestablished by the force of artistic creation—by the poetry of Iurii Zhivago. At the very foundation of the Zhivago’s poetry lay the ideas of his uncle—the philosopher Vedeniapin, who defines history as an element of the Christian comprehension of the world. The central place of these characters in the novel defines the nature of Pasternak’s techniques with prototypes, by which he embeds into his characters the views, characteristics and fates of various of his contemporaries (A. Bely, A. Blok, D. Samarin, the author himself, and others). We also propose explanation of the novel’s many anachronisms, which become a means for communication of the laws of the post-revolutionary period (1917-1943) — a period that, according to Pasternak, “fell” out of history. At the same time we show how historical time is reestablished in the Epilogue that completes the novel and in the “Poems of Doctor Zhivago.” This dissertation may be characterized as interdisciplinary. In it, the methods of literary-historical and intertextual analysis are applied. The text is examined in relation to social, cultural and historical phenomena of Russia during the first half of the twentieth century