Perioperatiivne hüpotermia: riskitegurid ja ravikäsitlus

Abstract

Inimese kehatemperatuur on täpselt reguleeritud, püsides füsioloogilistes tingimustes stabiilsena mõne kümnendiku kraadi piires. Perioperatiivne hüpotermia, mis on määratletud kui kehatemperatuur alla 36 °C, on kirurgilistel patsientidel sage ning võib põhjustada ainevahetuse, närvisüsteemi ja termoregulatsiooni häireid. Anesteesia, mis mõjutab termoregulatsiooni mehhanisme, suurendab hüpotermia riski. Isegi kerge hüpotermia võib oluliselt suurendada tüsistuste, näiteks südamekahjustuse, infektsioonide ja aeglase taastumise riski. Artikli eesmärk on süstemaatiliselt ja kriitiliselt analüüsida perioperatiivse hüpotermia tekkemehhanisme, riskitegureid ning rahvusvahelisi ja riiklikke ravijuhendeid, samuti standardiseeritud raviprotokolle. Normotermia (36–37,5 °C) säilitamine operatsiooni ajal vähendab oluliselt operatsioonijärgseid tüsistusi, nagu infektsioonid, kardiovaskulaarsed isheemilised episoodid ja verejooksud. Tõhusate soojendusmeetodite hulka kuuluvad sundõhkkütte süsteemid, veeringlusmadratsid ja isereguleeruvad soojendusega rõivad. Aktiivsed soojendusstrateegiad, näiteks soojendatud vedelike veenisisesi manustamine, on olulised soojuskao vältimiseks ja temperatuuri stabiilsuse säilitamiseks. Hüpotermia riskitegurid on vanem iga, madal kehamassiindeks, kõrge riskiga operatsioon ja teatud ravimite kasutamine. Soojendustehnoloogiate sihipärane kasutamine on oluline patsientide ohutuse ja ravi tulemuste parandamiseks