Kuna alates 1990. aastatest süstemaatilist helmintoloogilist kontrolli Eesti lasteasutustes ei tehta,siis puudub ülevaade helmintiaaside tegelikust levikust lastel. Uurimuses selgitati helmintiaasidessenakatumust ning seda mõjustavaid käitumuslikke, sotsiaalmajanduslikke ja olmetegureid 531Tartu ning selle ümbruse 11 lastepäevakodu lapsel. 23% uuritutest leiti naaskelsaba, ühel lapselpiuglase nakkus. Nakatumus sõltus laste vanusest ja nende arvust perekonnas. Käitumuslikestharjumustest osutus ohtlikuks näpuimemine ning küünte närimine. Arvestades tulemusi, olekssoovitatav lasteasutuste laste ja personali süstemaatiline, iga-aastane enterobiaasi kontroll ningvajadusel ravi, millesse tuleks kaasata ka nakatunud laste perekonna
