Magistritöö
Ergonoomika erialalKogu põllumajandussektoris on üle maailma hinnanguliselt umbes 1,3 miljardit töötajat –
see moodustab poole maailma tööjõust. 2017. a. kulus Euroopa maades tööõnnetustele ja
kutsehaigestumisele umbes 3,3% SKP-st e. 476 miljardit €. Kui võtta arvesse kõik tööga
seotud surmajuhtumid, vigastused ja tervisehäired, on see üks kolmest kõige ohtlikumast
tegevusvaldkonnast (koos ehitus- ja kaevandusvaldkonnaga). Rahvusvahelise Töö-
organisatsiooni hinnangul sureb vähemalt 170 000 põllumajandustöötajat igal aastal.
Lisaks saavad miljonid põllumajandustöötajad vigastada tööõnnetustes. Samuti on
põllumajanduses laialt levinud tööõnnetustest mitte teavitamine, mis muudab olemasoleva
ametliku statistika veelgi halvemaks. Antud uurimuse eesmärgiks on analüüsida toimunud
tööõnnetuste esinemist demograafiliste ja tööalaste tunnuste alusel Eesti
põllumajandussektoris aastatel 2008–2017. Andmed tööõnnetuste kohta on pärit
Tööinspektsioonist ja tööhõive osas Eesti Statistikaametist. Viimasel kümnendil on
registreeritud tööõnnetuste arv Eesti põllumajandussektoris vähehaaval, kuid stabiilselt
tõusnud – madalaim oli 2012. aastal 543 ja kõrgeim 2017. a. 801 tööõnnetust saja tuhande
töötaja kohta. Aastatel 2008–2017 oli keskmiselt põllumajandussektoris 678 tööõnnetust
sajatuhande töötaja kohta, mis on veidi rohkem kui kõikides tegevusalades kokku (n =
673). Tööinspektsiooni tööõnnetuste andmebaasist selgub, et aastatel 2008–2017 toimus
Eesti põllumajandussektoris 1696 tööõnnetust. Põllumajandussektor jaguneb omakorda
kolmeks alavaldkonnaks: taime- ja loomakasvatus, mis hõlmab endas ka jahindust ja neid
teenindavaid tegevusalasid; metsamajandus, mis hõlmab ka metsavarumist; kalapüük, mis
hõlmab ka vesiviljelust. Suurim osa tööõnnetustest toimusid taime- ja loomakasvatuse
valdkonnas, kus viimasel kümnendil sai vigastada 1465 töötajat, s.o 86,4% kõikidest selles
sektoris toimunud õnnetustest. Metsanduses sai vigastada 197 töötajat (11,6%) ning
kalanduses 34 töötajat (2,0%). Põllumajandussektoris tööõnnetusse sattunud meeste ja
naiste osakaal jaguneb veidi meeste kasuks – 51,8% M ja 48,2% N. Raskusastme poolest
on registreeritud kõige rohkem kergeid tööõnnetusi. Viimase kümne aasta jooksul toimus
põllumajandussektoris 1235 kerget (72,8%), 448 rasket (26,5%) ja 13 surmaga lõppenud
tööõnnetust (0,8%). Suurim osa vigastusi (40,4%) olid kerget laadi – haavad ja pindmised
vigastused ning sagedamini vigastati üla- või alajäset (35,7% ja 33%). Tööõnnetuste
esinemissagedus oli kõrgeim Järvamaal (n = 2260). Lähtuvalt uurimustulemustest ja
kirjanduse analüüsist võib öelda, et põllumajandussektor on kõrge tööõnnetuste
levimusega valdkond Eestis. Kuna tööõnnetuste arv näitab tõusutendentsi, siis tuleks
suuremat tähelepanu pöörata tegevusalade riskidele ja nende ennetamisele
põllumajanduses.Work accidents (WA) in agriculture are a problem all over the world. There are over 1,3
billion agricultural worker, that counts more than 50% of all the worlds’ workforce. Even
if the most of work tasks become more automated, farmers, family members and farm
workers are facing risks at work that are higher than in most other occupations. Many
accidents involve the handling of machinery or animals. The costs of WAs are increasing,
exhausting national economy as a whole. Work-related ill-health and injury is costing the
European Union 3.3 % of its GDP. That’s €476 billion every year which could be saved
with the right occupational safety and health strategies, policies and practices. In Estonia
the estimates of the costs of WAs in 2012 showed €2,4 billion per year and due to
permanent lost work ability €25 billion costs in total for society. The aim of this study is
to analyse accidents at work depending on demographic and job related factors in Estonian
agriculture in the past decade.
Method. The database of accidents in agriculture (2008–2017) has obtained from the
Estonian Labour Inspectorate. The dynamics of absolute numbers of WAs and incidence
rate per 100 000 workers in agriculture have been described by the sub-sectors –
horticulture and farming, forestry and fishery. Also, the statistics of WAs by gender,
severity, type and body region and regional distribution of injuries.
Results. The total number of WAs in agriculture in 2008–2017 was 1696, and it formed a
whole 4% of all WAs in Estonia. There were 1683 non-fatal accidents from which 1235
mild and 448 severe accidents. In the past decade only 13 fatal work accidents have
recorded. The number of WAs shows the tendency to increase during the observed period.
The incidence rate of WAs was the lowest in 2012 – 543 and highest in 2017 – 801 cases
per 100 000 workers. Most often WAs took place in the years 45–54 and mostly among
the men (879 M vs 817 F). However, in crop and animal production work accidents
dominated among the female (671 M vs 794 F) but in forestry and fishery vice versa −
about 90% of WAs happened to men. There were 1235 mild (72,8%), 448 severe (26,5%)
and 13 fatal (0,8%) Was. By the type of injury most often wounds and superficial injuries
(40,4% of the total), bone fractures (25,6%) and concussion and internal injuries (16.2 %)
have been registered. Upper and lower limbs (35,7% and 33%) were the most often injured
body regions. The highest incidence rate of WAs was in the counties Järva, Saare and
Jõgeva (n = 2260, n = 931 and n = 908).
Conclusion. The agriculture is the sector with high risks of activities, where injury rate
shows steady tendency to increase. It is important to pay more attention on improvement
of safety culture and prevention of work accidents in agriculture in Estonia
