TäistekstMahepõllumajandus on Eestis viimase kümnekonna
aasta jooksul jõudsalt laienenud. Mitmekordistunud
on nii tootjate arv kui ka mahepõllumajandusmaa
pindala. Mõnevõrra tagasihoidlikum
on aga olnud mahetöötlemise ja
-turustamise areng. Kuigi turule tuleb igal aastal
uusi mahetooteid ja uusi müügikohti, pole mahetoit
ikka veel hõlpsasti kättesaadav. Praegu
võib üsna kindlalt väita, et pakkumine jääb nii
koguses kui ka sortimendis nõudlusele alla.
Kõige rohkem võib turult leida töötlemata
mahetoodangut – marju, puu- ja köögivilja
ning kartulit. Väga tähtis on, et nende kvaliteet
ei jääks milleski tavatoodangule alla.
Ainult nii on tarbijad nõus mahetoodangu
eest hinnalisa maksma. Käesolevas bukletis
on kirjeldatud marjade, puu- ja köögivilja ning
kartuli peamiseid kvaliteedinõudeid, mis kehtivad
nii tava- kui ka mahetoodangule. Osa
nendest on kohustuslikud ELi standardid, osa
aga soovituslikud siseriiklikud standardid.
Maheturul, kus tootevalik on veel väike, on
iga töödeldud mahetoode teretulnud. Siin
on tootjatel head võimalused oma toodangule
lisandväärtust anda ja seda talus kohapeal
töödelda. ELi uus hügieenipakett võimaldab
töötlemist alustada üsna lihtsates
tingimustes, ka oma koduköögis. Kui toode
on kvaliteetne ja maitsev, ei tohiks ka selle
turustamine raskusi tekitada.
On üsna oluline, et mahetootjad ise oleksid
aktiivsemad ja mahetoidu turu arengule kaasa
aitaksid. Selle asemel, et käega lüüa ja mahetoodang
lihtsalt tavatöötlemisse maha müüa,
tasuks teha tööd turustuskanalite leidmiseks,
samuti tuleks otsida võimalusi koostööks teiste
mahetootjatega, sest ühiselt on nii mõnedki
probleemid lihtsamini lahendatavad kui
üksinda. Trükises kirjeldatakse ka mahetoodete
turuletoomist ja võimalikke turustuskanaleid.
Nende hulgast tuleks valida endale sobivamad
ja selles suunas tegutsema asuda
