Trükis on mõeldud nii põllumajandustootjale kui ka lihtsalt aiandushuvilistele, kes plaanivad
alustada sinise kuslapuu kasvatamist või juba tegelevad sellega.Marjakultuurina kasvatatav sinine kuslapuu
(Lonicera caerula L), nimetatakse
ka söödav kuslapuu, on olnud siiani terve
maailma jaoks veel suhteliselt vähetuntud.
Kuigi koduaedades kohtab teda järjest sagedamini,
on suuremaid istandikke hakatud
rajama alles viimasel ajal. Eestis on kuslapuud
vähestes koduaedades kasvatatud rohkem kui
pool sajandit. Kuslapuu kasvatamise ja sordiaretustööga
tegelevad Venemaa, Ameerika
Ühendriigid, Kanada, Jaapan ja Poola. Eesti
Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuses
on vanemaid vene päritolu kuslapuusorte ja
aretisi katsetanud teadurid Robert Piir, Koidu
Kelt ja Liina Arus üle kolmekümne aasta.
Viimase aastakümne jooksul on Eestisse aga
toodud rida uuemaid, mitte ainult Venemaal
aretatud sorte, mis ületavad varasemaid nii
saagikuse kui ka marja suuruse poolest.
Üks selle liigi positiivsemaid omadusi on tema
marjade väga varajane valmimine – enne
maasikat – ja põõsaste ning õite märkimisväärne
külmakindlus. Hooaja esimese marjana
peaks kuslapuu olema võimeline tarbijates
tähelepanu äratama.
Tegemist on väga kasuliku ja tervisliku marjaga
eelkõige seetõttu, et kuslapuu on puuviljadest
ja marjadest kõige varajasem looduslik
vitamiinide allikas. Teisalt on kuslapuumarjad
kõrge polüfenoolide, antotsüaanide
ja askorbiinhappesisaldusega,
olles sellega tervislikkuse
poolest võrreldavad mustika, aroonia,
vaarika ja sõstarde marjadega.
Kuslapuumarjad sobivad sügavkülmutamiseks
ja mahlade tegemiseks. Tema marjadest
tuleb väga maitsev toormoos või keedis ning
see meenutab veidi mustikamoosi. Kuslapuu
on väga sobiv marjakultuur maheviljeluse
tingimustes kasvatamiseks, kuna tal on vähe
kahjustajaid.
Selle põõsa maitsvad ja Eestimaa oludes kõige
varem valmivad marjad väärivad kindlasti
rohkem tähelepanu.
Käesolevas raamatus antakse ülevaade kuslapuust,
tema kasvatamisest, uuematest sortidest,
tervislikest omadustest ja kahjustustest
ning kasutamisviisidest.Trükis on välja antud MAK 2014-2020 meetme 16.2. „Uute toodete, tavade, protsesside ja
tehnoloogiate arendamise“ projekti „Uute puuviljakultuuride kasvatus-, koristus- ja töötlemistehnoloogiate
arendamine“ raames, toetab Euroopa Lii