Uuringu tellis SA Eesti Teadusagentuur. Uuringu tegi Eesti Teaduste Akadeemia koostöös Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga.Esitatakse ülevaade kaasaegsete teadlaskarjääri mudelite põhimõtetest, peamistest elemen-tidest, nende teisenemisest viimastel aastakümnetel ning erinevate mudelite rakendamisel ilmnenud kitsaskohtadest teaduskirjanduses 2011–2017 ilmunud artiklite, üksikutes riikides rakendatud mudelite võrdlevate ülevaadete ja neis esitatud materjalide ekspertarutelude alusel. Sama andmestiku alusel analüüsitakse teadlaskarjääride kujunemise dünaamikat ja teadlaskarjääri iseärasuste seoseid teadlaste mõjukuse ja teadussüsteemi toimimisega.
Tõdetakse, et optimaalne teadlaskarjääri mudel on üks teadmispõhise ühiskonna tugedest ning ideaalis mehhanism, mis realiseerib parimal moel teadlaste potentsiaali ühiskonna vaja-dusteks. Identifitseeritakse Eesti jaoks sobivate mudelite kontseptuaalsed alused, soovitus-likud ülesehituse printsiibid ja võimalikud proportsioonid ning ajaline dünaamika.
Leitakse, et Eestis tuleks käivitada selge ja läbipaistev ning samas piisavalt paindlik ja erisusi aktsepteeriv karjäärimudel, mis annaks julgustava signaali võimekatele noorteadlastele, võimaldaks selekteerida välja säravad teadlased juba suhteliselt varases staadiumis ning aitaks kaasa võrdsete võimaluste tagamisele. Mudeli eesmärk on väga häid tippe Eesti akadeemilisele maastikule juurde saada ja neid siin hoida.
Sellise mudeli selgroona soovitatakse luua tenuurisüsteem (tähtajalised ametikohad tenuu-rirajal, millele järgnevad tähtajatud tenuuri ametikohad) olemasoleva süsteemi täiendusena. Süsteem peaks haarama väikese hulga tippteadlasi (ligikaudu 1/5 teadlastest ja õppejõudu-dest) ning toimima lävendipõhiselt õigustatud ootuse printsiibi alusel. Tenuurisüsteem eel-dab stabiilset rahastust, mis peab olema garanteeritud asutuste, mitte teadlaste endi ega nende allüksuste poolt.
Tenuurisüsteemi põhimõtted tuleks sätestada seaduse tasemel, jättes ülikoolidele ulatusliku otsustusõiguse detailide kujundamisel.
Jõutakse järeldusele, et taoline süsteem teeb teadlaskarjääri atraktiivseks, pakkudes tenuuri jõudnutele töökohakindlust ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi töötingimusi. Paralleel-selt tenuurisüsteemiga tuleb käigus hoida laiapõhjaline akadeemiline kogukond, mille ole-masolu tagab teadusmaastiku paindlikkuse.
Analüüsitakse tenuuri tüüpi mudelite spetsiifikat teadlaste mobiilsuse, tippteaduse toeta-mise, teaduskoostöö kujunemise ja pärssivate tegurite seisukohalt. Antakse ülevaade soolise ebavõrdsuse problemaatikast karjäärimudeli kontekstis. Peetakse vajalikuks lähtuda teadlas-te soorituse hindamisel nende saavutustest selle aja vältel, mil nad on olnud aktiivselt tege-vad teadusmaastikul.
Formuleeritakse soovitused karjääri üksikute elementide rakendamiseks Eesti tingimustes. Skitseeritakse tenuurisüsteemi rahastamise võimalused. Leitakse, et süsteemi tõrgeteta funktsioneerimiseks on vaja tagada õigeaegne väärikas väljumine nii, et pensionile jäämisega ei kaasne olulist elukvaliteedi langust.
Kirjeldatakse võimalusi kujundada Eestis laiendatud akadeemiline tööturg. Soovitatakse jätkata tööstusdoktorantuuri institutsionaliseerimist ning käivitada teemapõhise uurija-professori institutsioon.The principles of contemporary research career models are outlined together with descriptions of their chief elements, modifications in the recent past, and known bottlenecks. The study is based on research papers published in scholarly journals in 2011–2017, comparative surveys of various models, and expert discussions over materials from these sources. The same dataset serves as the basis for analysing the dynamics of research career formation and links of research career peculiarities with researchers’ scientific prestige and functionality of the R&D system.
An optimal research career model is found to be among the cornerstones of a knowledge-based society. Ideally, it is also a transfer mechanism of scientists’ capacity into practices meeting societal needs in the best possible way. The conceptual framework, recommended basic principles, as well as possible proportions of models suitable for Estonia are identified.
The best suited career model to be implemented in Estonia has to be clear and transparent and, at the same time, sufficiently flexible and exception-tolerant. It is expected to communicate a motivating message to talented young scientists, enable creaming off excellent researchers in a relatively early stage of their careers, and contribute to promoting equal opportunities. The chief aim of the model is to attract the very best (top) scientists into the Estonian academic landscape and to keep them here.
It is recommended that the core of such a model is formed by a tenure system (temporary positions on the tenure track followed by permanent tenure positions), launched as an extension to the currently existing R&D system. Desirably, the tenure system should encompass a relatively small cohort of top scientists (about 1/5 of research scientists and university teachers). Career paths in the tenure system should be threshold-based and follow the principle of legitimate expectation. Stable funding is an undisputed prerequisite for the tenure system and must be the responsibility of the entire institution.
While the principles of the tenure system should be established by law, it makes good sense to give universities a wide span of control for determining the details.
In all probability this kind of a system will make research careers attractive, offering enhanced job security and internationally competitive working conditions to the successful candidates. A broad-based academic community has to be upheld in parallel with the tenure system to ensure the flexibility of the research landscape.
The specific features of tenure-type models are analysed with respect to research mobility, fostering of cutting edge science, evolution of research collaboration, and hindering factors. Also, the issues of gender inequality in context of career models are described. For evaluation of researchers’ performance it would be fair to take into account their achievements during the period of time when they were actively involved in the research.
Recommendations for implementing single elements of such a system in Estonia are formulated and possible sources for its funding are indicated. Smooth functioning of the system is guaranteed only if the researchers’ exit occurs in a timely and dignified manner.
The possible solutions for shaping an extended academic labour market in Estonia are described. Continuing the institutionalisation of the so-called industrial PhD education and launching topical Academy Research Professors’ institution are recommended.Tööd rahastatakse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise (RITA)“ tegevuse 4 raames Euroopa Regionaalarengu Fondist
