Influence of pre-calving body condition on early lactation energy balance in dairy cows

Abstract

Käesolev magistritöö põhineb Märja katselaudas suuremahulise institutsionaalse uurimisteema ,,Piimalehmade sigimine ja tervis“ (juht Andres Valdmann) raames kogutud andmetel. Katsesse valiti holsteini tõugu lehmad kinnijätmisel toitumushinde alusel: rühm 1, alamäärases toitumuses lehmad (BCS ≤ 3,0); rühm 2, optimaalses toitumuses lehmad (BCS 3,25-3,5) ning rühm 3, ülemäärases toitumuses lehmad (BCS ≥ 3,75). Töös uuriti poegimiseelse toitumushinde seost poegimisjärgse toitumushinde muutusega ning töö eesmärgiks oli selgitada, kas poegimiseelne toitumushinne mõjutab poegimisjärgset energiabilanssi. Käesoleva katse raames kasutati Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini- ja loomkasvatuse instituudi söötmisosakonna sööda ja ainevahetuse uurimise laboris tehtud söötade keemiliste analüüside tulemusi; Jõudluskontrolli Keskuse piimaanalüüside laboris saadud piima rasva, valgu ja laktoosi sisaldusi; toitumushindeid, mis saadi J. D. Fergusoni meetodit kasutades ja autori poolt arvutatud energiabilansi andmeid. Alamäärases ja optimaalses toitumuses lehmade toitumushinne suurenes kuni poegimiseni, seejärel langes kuni seemenduseni ning 150ndaks lüpsipäevaks oli lehmade toitumus jälle tõusnud. Ülemäärases toitumuses loomade toitumushinne hakkas langema pärast kinnijätmist ning langes vaatlusperioodi lõpuni. Katserühmade kõige suurem toitumushinde langus leidis aset poegimisest seemenduseni. Ülemäärases toitumuses olevate loomade NEB nadiir oli kõige sügavam ja nende NEB periood kestis kõige kauem. Alamäärases toitumuses loomade NEB poegimispäeval oli kõige väiksem ja negatiivne energiabilansi periood kestis kõige vähem. Nadiir oli väikseim optimaalses toitumuses olevatel lehmadel. Katserühmade energiabilansi näitajad on välja toodud tabelis 4. Töö tulemusena selgus, et poegimieelne toitumus avaldab mõju poegimisjärgsele energiabilansile. Kinnijätmisel ülemäärases toitumuses olevate lehmade toitumushinde ja energiabilansi langus oli kõige suurem ning taastumine kõige aeglasem. Töö tausta kirjeldus: tiinuse lõpus ja laktatsiooni alguses on piimalehmade energiatarve väga suur ning loomad ei suuda seda katta söömusega. Seetõttu tekib negatiivse energiabilansi (NEB) periood, lehmad võtavad puuduva energia oma kehavarude arvelt ja selle tulemusel nende kehamass väheneb. Ühtlasi sõltub poegimisjärgsest söömusest NEB sügavus ja kestvus. Liiga sügav ja liiga pikk negatiivse energiabilansi periood tekitab ainevahetushaigusi ja probleeme tiinestumisega. Töö eesmärk: uurida poegimiseelse toitumuse seost poegimisjärgse toitumushinde muutusega ja uurida poegimiseelse toitumuse seost poegimisjärgse negatiivse energiabilansi nadiiri ja kestvusega. Töös kasutatud andmete ja metoodika kirjeldus. Katse viidi läbi Eesti Maaülikooli Märja katsefarmis (Eerika Farm OÜ). Katses osales 20 multipaarset eesti holsteini tõugu lüpsilehma. Katserühmade moodustamine toimus kinnijätmisel toitumuse alusel: alamäärases toitumuses lehmad (toitumushinne ≤ 3,0), optimaalses toitumuses lehmad (toitumushinne 3,25-3,5); ülemäärases toitumuses lehmad (toitumushinne ≥ 3,75). Käesoleva katse raames kasutati Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini- ja loomkasvatuse instituudi söötmisosakonna sööda ja ainevahetuse uurimise laboris tehtud söötade keemiliste analüüside tulemusi; Jõudluskontrolli Keskuse piimaanalüüside laboris saadud piima rasva, valgu ja laktoosi sisaldusi; toitumushindeid, mis saadi J. D. Fergusoni meetodit kasutades ja autori poolt arvutatud energiabilansi andmeid. Töö tulemused: toitumushinne muutus kõige vähem loomadel, kes olid kinnijätmisel alamäärases toitumuses. BCS langus oli kõige suurem ja kestis kõige kauem ülemäärases toitumuses loomadel. Optimaalses ja ülemäärases toitumuses lehmadel langes toitumushinne poegimisest seemenduseni. Optimaalses toitumuses olevate lehmade negatiivse energiabilansi nadiir oli väiksem kui alamäärases või ülemäärases toitumuses loomadel. Negatiivse energiabilansi periood oli kõige lühem alamäärases toitumuses lehmadel ning kõige pikem ja sügavam loomadel, kes kinnijätmisel olid ülemäärases toitumuses. Diskussioon: käesolev magistritöö põhineb Märja katselaudas suuremahulise institutsionaalse uurimisteema ,,Piimalehmade sigimine ja tervis“ (juht Andres Valdmann) raames kogutud andmetel. Katse ise jätkub kuni 2018 aastani ning alles siis kui katseloomadelt saadud andmete hulk on suurem saab teha üldisemaid järeldusi.This Master’s thesis is based on the large-scale institutional research project ,, Fertility and health in dairy cattle“ carried out on Märja Experimental Farm. The aim of the thesis was to analyse the relationship of body condition score (BCS) before calving with post partum body condition score dynamics and to assertain whether BCS before calving influences post partum energy balance. Twenty Holstein cows were divided into three groups according to their body condition score at drying off: group 1, under-conditioned cows (BCS ≤ 3,0); group 2, optimally conditioned cows (BCS 3,25-3,5); and group 3, over-conditioned cows (BCS ≥ 3,75). Results of the chemical analyses of the feeds from the feed analyses laboratory of the department of animal nutrition (Institute of Veterinary Medicine and Animal Sciences of the Estonian University of Life Sciences), milk fat, protein and lactose content data from the laboratory of Esronian Animal Recording Centre, BC scores obtained using the method by J. D. Ferguson and EB data calculated by the author have been used in the thesis. BCS of under-conditioned cows and cows with optimal BCS increased until parturition, decreased from parturition until insemination and by 150 DIM increased again. BCS of over-conditioned cows began to decrease before calving and decreased until 150 DIM. The most substantial BCS decline occurred from calving to insemination in all the groups. Negative energy balance nadir of the over-conditioned animals were the deepest and their negative energy balance period lasted longer than in other groups. Energy balance of the under-conditioned cows on the calving day was less negative and the NEB period lasted less than in other groups. NEB nadir of the cows with optimal BCS was the smallest. The results confirmed that the dry period body condition score has influence on post partum energy balance. The cows over-conditioned at dry off had the most substantial BCS and EB decline and their recovery was the slowest