Metsanduse arengukava metsateaduse ja -hariduse valdkonnas on üheks prioriteetseks
teadustöö valdkonnaks metsa- ja puidusaaduste mõõtmise, hindamise ja inventeerimise (s.h.
monitooringu), metsa kasvu modelleerimise ning metsade kasutamisega seotud rakendusuuringud. Selle valdkonna probleemistike edukaks lahendamiseks on vaja teha mahukaid
välimõõtmisi metsa proovitükkidel ning statistiliselt usaldatavaid andmeanalüüse. Eesti puistute
ehituse ja kasvukäigu modelleerimise eesmärki silmas pidades on Eesti Maaülikooli
metsakorralduse osakonnas jõutud seisukohale, et Eestile sobiva puistute kasvukäiku
prognoosiva mudeli loomiseks tuleks luua vähemalt 600 proovitükist koosnev Eestit kattev
püsiproovitükkide võrgustik, mida tuleks mõõta 5-aastase ajavahemiku järel.
Metsa püsiproovitükkide rajamine on üldtunnustatud meetod puistu kasvukäigu uurimiseks.
Näiteks juba prof Andres Mathieseni initsiatiivil rajati Järvselja Õppe-Katsemetskonda 1920-
ndatel aastatel enam kui 100 püsiproovitükki, millest on paarkümmend säilinud tänaseni.
Kahjuks on rõhuv enamus Eestisse rajatud püsiproovitükke mõõdetud suhteliselt lühikese
ajavahemiku jooksul (10...20 a.), kusjuures mõõtmismetoodika järjekindlusest pole enamasti
kinni peetud. Seetõttu on Eestis seni kogutud püsiproovitükkide andmete kasutamine puistu
ehituse ja kasvu modelleerimiseks üsna problemaatiline.
Olulise erinevusena seni rajatud metsa püsiproovitükkidest mõõdetakse kaasaegsetel puistu
kasvukäigu püsiproovitükkidel lisaks puude mõõtudele ka puude asukoha koordinaadid. Sellisel
viisil kogutud mõõtmisandmestik võimaldab luua üksikpuu kasvuvõrranditele tuginevaid puistu
kasvumudeleid, mis on oma rakendustes tunduvalt paindlikumad ja mitmekülgsemate
kasutamisvõimalustega kui traditsioonilised puistu kasvumudelid (kasvukäigutabelid).
Uut tüüpi puistu kasvukäigu püsiproovitükkide rajamist Eestis alustati Urmas Petersoni
eestvedamisel, mille käigus mõõdeti 1995. ja 1996. a. 300 proovitükki. Need proovitükid rajati
tolleaegse Kursi metskonna salumetsadesse ning Konguta, Pikasilla ja Aakre metskondade
palumetsadesse. Käesolevasse proovitükkide võrgustikku on neist valitud 203 proovitükki.
Järgnevatel 1997. ja 1998. a. jätkati püsiproovitükkide rajamise metoodika arendamise katsetöid
Eesti Teadusfondi toetusel ning rajati 60 proovitükki Lõuna-Eesti metskondade ja Sagadi
metskonna männikutesse. Süstemaatilist Eestit katva puistu kasvukäigu püsiproovitükkide
võrgustiku rajamist alustati 1999.a. Riigimetsade Majandamise Keskuse finantseerimisel. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahel 24. mail
2011.a. sõlmitud lepingu nr. 11-10-8/317 kohaselt pidi EMÜ metsakorralduse osakond 2011.a.
kordusmõõtma 163 puistu kasvukäigu püsiproovitükki.
Käesoleva lepingu täitmise tulemusena kordusmõõdeti 2011.a. 165 püsiproovitükki, mille
eelmisest mõõtmisest oli möödunud 5 aastat. Suurt tähelepanu pöörati varasemate
mõõtmisandmete kontrollimisele. Selleks tuli 2011.a. kordusmõõtmisel need puud, mille 2006.a.
mõõtmine oli kontrollprogrammi poolt kahtlaseks tunnistatud, erilise hoolikusega üle mõõta.
Kolmel proovitükil oli tehtud eelmisel aastal harvendusraie, mistõttu mõõdeti need uuesti üle.
Projekti vastutavaks täitjaks oli EMÜ metsakorralduse osakonna professor Andres Kiviste,
projekti põhitäitjateks olid EMÜ metsakorralduse osakonna töötajad Diana Laarmann ja Allan
Sims. Välitööde tegemisel osalesid metsakorralduse osakonna töötajad, magistrandid ja
üliõpilased (D. Laarmann, A. Kardakov, R. Mitt, A. Lilleleht, L. Krumm). Andmesisestuse arvutisse
tegi Diana Laarmann ja esmase andmetöötluse viisid läbi Allan Sims ja Diana Laarmann.
Metsakorralduse osakonnas on metsandusliku modelleerimisalase informatsiooni haldamiseks
loodud Metsandusliku Modelleerimise Infosüsteem (ForMIS, http://formis.emu.ee/), mis
sisaldab dendromeetriliste mudelite andmebaasi, kasvukäigutabelite andmebaasi,
kasvufunktsioonide andmebaasi ning püsiproovitükkide andmebaasi.
ForMIS-es on juurutatud ja arendatud juba mitu aastat püsiproovitükkide andmebaasi
haldustarkvara. Andmestik täieneb pidevalt kordusmõõtmiste andmetega, seetõttu on pidev
vajadus arendada võimalike vigade avastamise süsteemi, kus arvestatakse mitte ainult ühe, vaid
ka mitme kordusmõõtmise andmeid. Käesoleva projekti käigus täiendas Maris Hordo oma
bakalaureuse ja magistritöö käigus koostatud vigade avastamise algoritme, mille realiseeris
infosüsteemis Allan Sims
