Magistritöö
Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekavalMagistritöö eesmärgiks on välja selgitada tööturu regionaalsed arengud ja seda mõjutavad
tegurid Eesti maakondades 2005-2018. Töö koostamisel on autor kasutanud Eesti
Statistikaameti andmebaasist saadud arvnäitajaid ning erinevaid kirjandusallikaid. Andmete
analüüsimisel on kasutatud kvantitatiivset meetodit. Lisaks on töö autor kasutanud
korrelatsioon- ja regressioonanalüüsi andmete omavaheliste seoste leidmiseks ning
arvutanud ka variatsioonikordaja nägemaks kui palju tööhõive määr antud perioodil on
varieerunud. Töö koostamisel selgus, et Eesti tööhõive määra mõjutavad mitmed tegurid,
kuid töös uuriti rahvastikutihedust, ettevõtluse sünnimäära, palgatöötaja brutotulu,
kõrgharidusega inimeste osakaalu maakonna tööjõus, tööjõus osalust vanemaealiste hulgas
ja maakondliku SKP võrdlusena kogu Eesti SKP-st. Kõige suurem seos tööhõive määraga on
tööhõives osalusel vanemaealiste hulgas ja palgatöötaja brutotulul, mida kinnitasid nii
korrelatsioon- kui ka regressioonanalüüs. Autor jõudis järgnevate järeldusteni: mida
aktiivsemad on vanemaealised tööturul, seda kõrgem on tööhõive ning mida suurem on
keskmine brutotulu osakaal Eesti keskmisest brutotulust, seda suurem on tööhõive määr.
Variatsioonikordaja alusel järeldas autor, et piirkonnad, kus varieeruvus on suurem on
tööturg ja hõive ebastabiilsem ning tundlikum majandustsüklitele.The aim of this master’s thesis is to find out the regional developments of the labor market and the
factors affecting it in Estonian countries during 2005-2018. In writing this thesis the author has
used figures collected from Statistics Estonia and varios literature sources. Quantative method was
used to analyze the data. In addition, the author used correlation and regression analysis to confirm
the relation between different data and also calculated coefficient of variation to see how much the
employment rate has varied over the period. In the writing of this thesis it became apparent that
there are several factors that affect employment rate. But the main factors that were researched in
that theses were the population density, enterprise birth rates, average gross income of employees,
people with higher education in the country’s labor force, labour force particiation rate among
eldery and GDP from total GDP of Estonia. The largest tie to employment rate was the labor force
participation among eldery and average gross income of employees, this was confirmed by both
correlation and regression analysis. The author made the conclusion: the more active eldery people
in the labor force the labor force increases the employment rate and the higher share of average
gross income in Estonian average gross income, the higher is employment rate. The author made
also the conclusion that regions with higer variability, the labor market and employment rate are
more unstable and sensitive to economic cycles
