Looduslikkuse taastamise katseala uuringu jätkamine Karula rahvuspargis : SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Eesti Maaülikooli vahel 1. juulil 2019. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_7/9491-4/2019 lõpparuanne

Abstract

Uurimuses kasutatud taastamise proovialade puistuid mõjutas enam teostatud taastamisvõte või selle puudumine. Suurem häil vähendab puistu rinnaspindala, tagavara ja täiust. Reservaadi puistut iseloomustasid suuremad puud, hõredam esimene ja tihedam teine rinne, mis on iseloomulik loodusmetsadele. Loodusliku uuenduse tekkel on oluline osa valgustingimustel. Tulemustest selgus, et rohkem looduslikku uuendust on tekkinud ülepõletatud häiluga proovialal, mis on uuenenud valgusnõudlike liikidega nagu harilik mänd ja kask. Teised alad on uuenenud peamiselt kuusega. Enim kuuse looduslikku uuendust on reservaadi proovialal, mis on edukalt uuenenud ka teiste puuliikidega nagu harilik tamm, harilik haab, harilik vaher ja harilik pärn. Samuti mõjutas positiivselt loodusliku uuenduse teket harvendusraie tegemine võrreldes alaga, kus seda ei tehtud. Lamapuitu esines kõige rohkem reservaadi proovialal, mis on tingitud looduslikust arengust. Keskmine lamapuidu maht reservaadis jänesekapsa-mustika kasvukohatüübis oli 59 m3/ha ja pohla kasvukohatüübis 34 m3/ha. Lamapuidu hulk harvendusega aladel vähenes. Kontrollalal, mis jäi harvendusest puutumata suurenes keskmine lamapuidu maht prooviala kohta 1,9 m3/ha 2014.a. 11,8 m3/ha 2019.a. Püstiste surnud puude ning lamapuidu maht kokku (CWD-coarse woody debris) arvestatuna oli reservaadis keskmiselt 122 m3/ha, seda nii JM kui ka PH kasvukohatüübis. Kontrollalal JM kasvukohatüübis oli 22 m3/ha ja harvendatud PH kasvukohatüübis 15 m3/ha. Häiluga alal JM kasvukohatüübis oli 27 m3/ha ja harvendatud häiluga alal PH kasvukohatüübis 7 m3/ha. Suurima soontaimede liigirikkuse ja mitmekesisusega oli reservaadi prooviala (24 liiki maksimaalselt ühel proovialal), mille indikaatorliikideks olid soontaimed, mis eelistavad varjulisi kasvukohti nagu harilik jänesekapsas ja harilik jänesesalat, aga ka III kaitsekategooria alla kuuluv roomav öövilge. Ülepõletatud häiluga prooviala liikide arv oli JM kasvukohatüübis keskmiselt 8 ja harvenduse korral 11, mille indikaatorliikideks on valguslembesed soontaimeliigid. Sammalde keskmine liikide arv oli suurim ülepõletatud häiluga proovialal (8 liiki), kuid kõige rohkem 12 liiki ühel proovialal leidus reservaadis. Sammalde mitmekesisuse indeksi järgi ükski prooviala ei eristunud, indeksi väärtus oli 1,0 ning maksimaalne 1,6. Suurim samblike liigirikkus ja mitmekesisus esines ülepõletatud häiluga proovialal ja reservaadi proovialal. Registreeritud samblikuliikidest esinesid järgmised haruldased liigid: Chaenothecopsis 57 epithallina, lehvik-porosamblik, Friesi soomussamblik, Micarea elachista, Micarea melanobola, Micarea misella. Torikulisi leiti kokku 31 erinevat liiki, enim reservaadis. Kontrollalad ei erinenud taastamisvõttega aladest. Reservaadialadel leiti vääriselupaikade ja põlismetsa indikaatorliike: pisarnahkis, roosa pess, tumepruun taelik, männitaelik, volt-tardnahkis, roostetorik. Lisaks leiti häiluga aladelt männi-ebatarrik, lillatümak, männi-vahakorgik, kollane püsipoorik.. Reservaadi prooviala ja ülepõletatud häiluga prooviala erinevad enam teistest proovialadest uuritud andmete põhjal. Taastamisvõtetest omab olulisemat mõju suurema läbimõõduga ülepõletatud häilu rajamine, seda eelkõige loodusliku uuenduse seisukohalt ning alustaimestu mitmekesisuse osas. Harvendusraie tegemine eraldisel 5 pohla kasvukohatüübis tõstis loodusliku uuenduse arvukust ja alustaimestu liigirikkust ning mitmekesisust, kuid tegemist võib olla lühiajalise reageeringuga looduse poolt. Kuna metsas toimuvad protsessid leiavad aset ajapikku on vajalik ka alade pikemaajaline jälgimine, et saada infot kas ja kuidas taastamistegevused mõjutavad proovialasid looduslikkuse poole ning milline on harvendusraie edasine mõju liigirikkusele ja surnud puidu voo taastekkimisele