Bakalaureusetööd põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise erialalPhosphorus is essential nutrient element for plants, which deficiency decrease crop yield. From total content of phosphorus in the soil only few is available to the plants, which cause scientist to search new method of increasing phosphorus availability. The one suggested solution is bacterial fertilizer. The aim of this work was on field trial to research bacterial fertilizer (Bacillus megatherium var. Phosphaticum) effect to phosphatase enzyme activity and plants available phosphorus (AL method). Our hypothesis was, that using of bacterial fertilizer increase phosphorus availability to plants and phosphatase activity. Soil samples were collected in autumn 2016 from long term field experiment (since 1989), which location is close to Tartu on Stagnic Luvisol. Trial was arranged :1). mineral nitrogen fertilizer – 0 and 120kg/ha and 2). bacterial fertilizer – a).control; b). 2015 summer wheat nom 1 l/ha; c).2016 double norm 1+1 l/ha; d). continuous use: 2015 1 l/ha and 2016 2 l/ha.Fosfor on hädavajalik taimetoiteelement, mille puudus limiteerib sageli põllukultuuride saagikust. Mulla kogu fosforist on ainult väga väike osa taimedele omastatav ning üha enam otsitakse uusi lahendusi mulla fosfori liikuvuse suurendamiseks. Üks võimalus selleks on kasutada bakterväetisi. Käesoleva katse eesmärk oli põldkatses hinnata bakterväetise „Fosfix“ (Bacillus megatherium var. Phosphaticum) mõju mulla fosfataasensüümi aktiivsusele ja taimedele omastatava fosforisisaldusele (AL-meetod). Meie hüpotees oli, et bakterväetise kasutamine suurendab mulla taimedele omastatava fosforisisaldust ja fosfataasensüümi aktiivsust. Mullaproovid koguti 2016. aasta sügisel pikaajalisest põldkatsest (katse alates 1989. aastast), mis paikneb tartu lähedal näivleetunud mullal. Katsevariandid olid: 1) mineraalne lämmastikväetis – 0 ja 120 kg N/ha ja 2) bakterväetised – a) väetamata kontroll; b) 2015. aastal suvinisule normiga 1 l/ha; c) 2016. aastal odrale kahekordne kasutus 1+1 l/ha; d) korduvkasutus: 2015. aastal 1 l/ha ja 2016. aastal 2 l/ha
