Viimastel aastakümnetel on maastiku-uuringuis ulatuslikult rakendatud eri kaardikihtide võrdlust,
et teha kindlaks maakatte muutusi. Tehtud uuringud annavad informatsiooni ka ala kunagise
maakasutusviisi kohta. Sellel teadmisel on praktiline väärtus. Näiteks selguvad alad, kus saaks
taastada taluõue või põlised rohumaad ning kui püsiv on olnud mingi metsaala või põllumaa.
Viimase kümne aasta jooksul on Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Karula ja Soomaa rahvuspargid (Semm
jt 2010; Semm jt 2014; Tomson jt 2016) ja Otepää looduspark (Tomson jt 2019) saanud arvandmetel
põhinevad usaldusväärsed maakatte muutuste andmebaasid eri ajastute maakatte
vektorkaartidega. Andmebaasid on leidnud rakendust kaitseala valitseja igapäevatöös ja aidanud
kaasa kooskõlastuste andmisel, kaitsealaste tööde planeerimisel, külastuse korraldamisel ning
kaitsekorralduskava täiendamisel ja realiseerimisel. Projekti tulemusi saavad lisaks kaitseala
valitsejale kasutada ka kohalikud omavalitsused, teadlased, loodushuvilised, keskkonnaeksperdid ja
kohalikud elanikud.
Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada Haanja looduspargi maakatte muutuste andmebaas,
analüüsida maastikega toimunud muutusi, koostada maastike tsoneering ajaloolise
maakasutuse/maakatte püsivuse ja muutuste alusel ning soovitused määratletud tsoonide
edaspidiseks korralduseks ja kaitseks. Haanja looduspargi maastiku muutusi on ka varasemalt
analüüsitud (2007, 2010), kuid maakatte muutuste andmebaasi, mida igapäevases töös kaitseala
valitsemisel kasutada, ei ole varasemad uurimistööd loonud (Keskkonnaamet 2017). Käesolev
uuring erineb varasematest uuringutest nii ruumilise ulatuse, tihedama ajalise sammu, pikema
ajalise perioodi kui ka analüüsitavate maakattetüüpide rohkuse poolest. Käesoleva uuringu
koostamisel tugineti samale metoodikale, mida kasutati varasemate samasisuliste andmebaaside
loomisel rahvusparkidele (Semm jt 2010).
Uuringut alustati Haanja maakatte muutuste andmebaasi koostamisest. Selleks kasutati
maastikuanalüüsis levinud meetodit võrrelda eri ajastute maakatte kaardikihte. Digitaliseerimine
toimus kaartide leppemärkide alusel eristatud maakattetüüpidena/nähtustena. Loodud
andmebaasi analüüsiti peamiste maakatte muutuste selgitamiseks. Analüüsi tulemusel jagati alad
vastavalt toimunud muutuste olemusele tsoonidesse. Maakatte andmebaas hõlmab looduspargi
piiridesse jääva ala koos puhvervööndiga. Andmeid analüüsiti ja tsoneeriti ainult looduspargi
piirides. Koostatud andmebaas- ja tsoneering põhinevad kaartidel, mis erinevad oma eesmärkide,
sisu ja kujunduse poolest, samuti on kaartide mõõtkava ja täpsusaste erinev. Seetõttu sisaldab
andmebaas paratamatult mõningaid ebatäpsusi ja tsoneeringu kasutamisel tuleb arvestada ala
kaitsekorra, teiste kaitseväärtuste ning kaitsekorralduskavas planeerituga. Andmebaasi
kasutamisel tuleb sõltuvalt teemast kasutada ka teisi olemasolevaid andmebaase nagu näiteks Metsaregister, EELIS, mullakaart jne.
Uuringu aruanne koosneb kuuest peatükist ja lisadest. Esimene osa kirjeldab töö tausta ja
uurimiseesmärke. Teises osas on lühidalt iseloomustatud uuringuala ja varasemaid uuringuid.
Kolmandas osas on tutvustatud uuringu raames kasutatud meetodeid. Neljandas osas on
analüüsitud uurimisperioodi jooksul toimunud muutusi maakattes. Viiendas osas on esitatud
uurimisgrupi poolt väljatöötatud tsoneering ja soovitused tsooni kuuluvate alade edaspidiseks
korralduseks, kasutamiseks ja kaitseks. Kuues osa sisaldab nimekirja andmebaasi ja tsoneeringu
kihtidest. Kogutud lähtematerjalide, teostatud välitööde ja arutelude baasil koostati käesolev
aruanne ning Haanja looduspargi maakatte tsoneeringu kaart (Lisa 3).
Uuring teostati lähteülesande (lisa 2) alusel, mis kooskõlastati Keskkonnaametiga ja
Keskkonnaagentuuriga. Esialgseid tsoone tutvustati Keskkonnaametile 11.09.2020. Uuringu viis läbi
Eesti Maaülikool ajavahemikus september 2018 – detsember 2020. Uuringu töögruppi kuulusid
Maaria Semm, Eva-Lena Sepp, Kalev Sepp ja Pille Tomson. Andmebaasi ja tsoneeringu koostamist
toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist
(projekt nr 13547).Aruandele viitamine: Tomson, P., Semm, M., Sepp, E-L., Sepp, K. 2020. Haanja looduspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering. Lõpparuanne. Otepää ja Haanja loodusparkide maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.09.2017−20.12.2020). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.Andmebaasile viitamine: Haanja looduspargi maakatte andmebaas. 2020. Otepää ja Haanja loodusparkide maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.09.2017−20.12.2020). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.Andmebaasi ja tsoneeringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 13547)
