Suur osa meie kunagistest avatud looduslikest rohumaadest on eelmise sajandi keskpaigast alates
kas täielikult metsastunud või siis olulisel määral puudest/põõsastest killustatud. See on toimunud
nii loodusliku protsessina niitude majandamise lõppemisel kui ka eelmise sajandi teises pooles
toimunud põllumajanduslikult väheväärtuslike maade metsastamiskampaania tulemusena.
Poollooduslike koosluste pindala on selle tulemusena oluliselt vähenenud (Luhamaa, Ikonen,
Kukk 2001; Helm, Toussaint 2020) ning kaasajal kuuluvad nad koos oma elustikuga ühtede ohustatuimate koosluste hulka. Nende hoidmiseks ja taastamiseks makstakse looduskaitse alustel
maadel niitude majandamiseks ja taastamiseks toetusi. Antud toetused eeldavad niidukoosluse
olemasolu või selle taastumise potentsiaali.
Samas on looduskaitse alustel maadel võimalik saada toetusi seal asuva metsamaa säilitamiseks.
Metsatoetuse saamise ainsaks kriteeriumiks on metsamaaks kvalifitseeruva puistu paiknemine
Natura kaitsealade võrgustikku kuuluval alal ning kaitsealuste metsaelupaigatüüpide olemasolu
ei ole vajalik. Nende kahe toetuse rakendamise tulemusena on paljudes kohtades tekkinud olukord, kus niitudel asuvatele noortele sekundaarsetele puistutele makstakse metsa säilitamiseks
toetusi.
Kuna niidukoosluste jaoks (nagu enamuse koosluste jaoks) on oluline koosluse suurus ning vähene fragmenteeritus, siis on metsatoetusel otsene negatiivne mõju poollooduslike koosluste majandamise toetusele, kuna kitsad, metsatukkade ja põõsastikega killustunud niidud ei paku avatud
niiduelupaikadega kohastunud liikidele (nt kahlajad, kõre) kvaliteetset elupaika (Rannap, Lõhmus, Jakobson 2007; Rannap jt 2017; Żmihorski jt 2016) ja nii ongi kaasajaks suur osa avatud
niiduelupaikadest sõltuvatest liikidest Eestis jätkuvalt langeva arvukusega (Kuresoo, Mägi 2005;
Elts jt 2013; Leito jt 2014).
Käesoleva projekti eesmärgiks oli selgitada välja ranniku lähedal olevatel niitudel paiknevate
puistute looduskaitseline väärtus ning hinnata nende mõju ümbritsevate niidualade looduskaitselisele väärtusele.Viitamine: Luhamaa, H., Pehlak, H., Rannap, R., Tali, K. 2020. Liigikaitseliselt oluliste ranna-alade kaitsemeetmed - väärtuste hinnag ja lahendused. "Liigikaitseliselt oluliste ranna-alade kaitsemeetmed - väärtuste hinnang ja lahendused (1.02.2019-10.12.2020)" projekti lõpparuanne.Uuringu koostamist toetas: Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogramm (projekt nr 15419
