Cylus, Jonathan

Evetovits, Tamás

Thomson, Sarah

English

Utlib

301
pÄEVAKOrrAL
Eesti Arst 2018; 97(6):301–304
Kaitse suurte ravikulude 
eest Tšehhis, Eestis ja Lätis: 
kolm kõrge sissetulekutasemega 
riiki – kolm erinevat kogemust
Sarah Thomson1, Tamás Evetovits1, Jonathan Cylus2
Maailma Terviseorganisatsioon asutati 70 aastat 
tagasi 7. aprillil 1948 põhimõttega, et kõik inimesed 
peaksid saama teostada oma õigust parimale võima-
likule tervisele.
Seetõttu on „Tervis kõigile“ olnud Maailma Tervi-
seorganisatsiooni (WHO) visioon juba üle seitsme 
aastakümne. See idee kannustab ka organisatsiooni 
praegu, kui WHO üks tegevussuund on toetada 
riike kõikse tervisekaetuse poole liikumisel. Kõikne 
tervisekaetus ehk inglise keeles universal health 
coverage tähendab, et inimesed saavad vajalikke 
terviseteenuseid (sealhulgas nii tervist edenda-
vaid ja ennetavaid teenuseid, perearstiabi, haigla-, 
taastus- ja palliatiivravi kui ka ravimeid) sõltumata 
oma rahalistest võimalustest ega jää nende eest 
tasudes vaeseks.
Kogemus on ikka ja jälle näidanud, et poliitiline 
tahe on kõikse tervisekaetuse saavutamisel kõige 
tähtsam tegur. Nüüd, 70 aasta juubeli puhul, kutsub 
WHO maailma riigipäid täitma lubadusi, mille nad 
andsid 2015. aastal kestliku arengu eesmärke kokku 
leppides, ja võtma konkreetseid meetmeid kõigi 
inimeste tervise edendamiseks. See tähendab kohus-
tust tagada, et kõik inimesed kõikjal saavad vajalikud 
tervishoiuteenused kätte ilma finantsraskusteta. 
Artiklis on tutvustatud WHO Euroopa regio-
naalbüroo hiljutist uuringut, milles on võrreldud 
finantskaitset kolmes riigis: Tšehhis, Eestis ja Lätis. 
Eesmärk on anda poliitika kujundajatele praktilise 
väärtusega tõendusmaterjali ja edendada vaeseid 
toetavat poliitikat, et lõhkuda seos halva tervise ja 
vaesuse vahel.
1 Maailma 
Terviseorganisatsiooni 
Euroopa regionaalbüroo, 
2 Euroopa 
Tervisesüsteemide ja 
-poliitika Vaatluskeskus
Finantskaitse on kõikse tervisekaetuse 
keskne aspekt ja tervisesüsteemide tule-
muslikkuse üks mõõdik (1). Finantsraskused 
tekivad, kui tervishoiuteenuste omaosalus 
on leibkonna üldise maksevõimega võrreldes 
suur. Omaosalus ei pruugi olla probleem, kui 
see on väike või kui seda maksavad inimesed, 
kes saavad seda endale lubada, kuid vaestele 
või neile, kes peavad ravi, näiteks ravimite 
eest pidevalt maksma, võib isegi väike 
omaosalus põhjustada majandusraskusi. Kui 
tervisesüsteemi pakutav finantskaitse halva 
tervisega kaasnevate kulude eest on nõrk, 
ei pruugi inimestel olla piisavalt raha, et 
maksta tervishoiuteenuste eest või rahuldada 
muid põhivajadusi, nagu toit ja peavari. Nõrk 
kaitse suurte ravikulude eest võib seetõttu 
vähendada juurdepääsu tervishoiuteenustele, 
viia tervise halvenemiseni, sundida puudust 
kannatama ning süvendada ebavõrdsust.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 
Euroopa regionaalbüroo uues analüüsis on 
võrreldud kaitset suurte ravikulude eest 
Tšehhis, Eestis ja Lätis (2). Selles on järel-
datud, et neis üldjoontes sarnastes riikides 
kogevad leibkonnad tervishoiuteenuseid 
kasutades väga erineval tasemel majandus-
raskusi. Analüüsi tulemused toovad esile 
tõsiasja, et majandusraskustesse sattumise 
märke võib leida isegi Euroopa kõrge sisse-
tulekutasemega riikides.
Katastroofilisteks kuludeks peetakse 
tervishoiukulusid, mis ületavad 40% leib-
konna suutlikkusest tervishoiuteenuste 
eest tasuda või sunnivad leibkonna vaesusse. 
Tšehhis esineb katastroofilisi kulusid vaid 
1%-l, Eestis 7%-l ja Lätis koguni 13%-l leib-
kondadest, mis on üks Euroopa suurimaid 
näitajaid (vt joonis 1). Arvestades omaosa-
luse laialdast kohaldamist Eestis ja Lätis, 
MA AILMA TErVISEOrGANISATSIOON: 70 A A STAT pArEMAT TErVIST KÕIGILE KÕIKJAL
302
pÄEVAKOrrAL
Eesti Arst 2018; 97(6):301–304
kus vaestel ja teenuste pidevatel kasutajatel 
puudub piisav kaitse, on võimalik, et kui 
uuringu perioodil oleks rohkem inimesi 
suutnud tervishoiuteenuseid kasutada, oleks 
omaosaluse koormus ja finantsraskuste 
ulatus olnud isegi suurem, kui analüüs näitas.
Tervishoiu- ja hambaraviteenuste järele 
on Eestis ja Lätis suur rahuldamata vajadus 
Joonis 1. Katastroofiliste omaosaluste esinemus üldiselt ja 
tarbimiskvintiilides (3–5).
Joonis 2. Avaliku sektori tervishoiukulutuste osatähtsus 
valitsemissektori kogukulutustes 2005–2014 (7).
Tšehhi 2012 Eesti 2015 Läti 2013
Rikkaim 4. 3. 2. Vaeseim
EL 28 Tšehhi Eesti Läti
14
12
10
8
6
4
2
0
Le
ib
ko
nn
ad
 (%
)
V
al
it
se
m
is
se
kt
or
i k
ul
ut
us
ed
 (%
)
16
14
12
10
8
6
4
2
0
20
05
20
06
20
07
20
08
20
09
20
10
20
11
20
12
20
13
20
14
ning see on alates majanduskriisist kasvanud 
(6). Teenustele juurdepääsu probleemid on 
suurimad Lätis, kus peamiseks põhjuseks on 
raporteeritud teenuste kulukus ning sisse-
tulekust tingitud ebavõrdsus tervishoiu- ja 
hambaraviteenustele juurdepääsus on üks 
Euroopa suurimaid.
Kõik kolm riiki kogesid pärast finants-
kriisi majandusšokki. Tšehhis ja Lätis langes 
sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. 
aastal ligikaudu 6% ja Eestis ligikaudu 9%. 
Samas ei mõjutanud Tšehhis kriis oluliselt 
vaesuse määra. Eestis ja Lätis suurenes 
vaesumine tööealiste inimeste seas oluliselt.
Tervishoiuteenuste omaosaluse 
tõttu kannatavad kõige rohkem 
vaeseimad leibkonnad 
Katastroofilised kulutused tervishoiule on 
kõigis kolmes riigis tugevalt koondunud 
kõige vaesematesse leibkondadesse (v t 
joonis 1). Erinevalt Tšehhist on Eesti ja 
Läti pensionäride leibkondadel katastroo-
filiste kulutuste oht seotud eelkõige ravi-
mitega. Katastroofilisi kulusid kandvate 
inimeste finantsraskuste ulatus on riigiti 
erinev. Keskmiselt kulutavad Eesti ja Läti 
leibkonnad, kelle kulutused tervishoiule 
on katastroofilised, oma eelarvest palju 
suurema osa tervisele kui Tšehhi leibkonnad.
Lätis oli peaaegu igas kolmandas (29%) 
pensionäride leibkonnas 2013. aastal katast-
roofilisi tervishoiukulusid. Ligi pool kõigist 
katastroofiliste kulude kandjatest kuulub 
vaeseimasse leibkondade kvintiili. Nende 
leibkondade osatähtsus, kelle vaesumine on 
pärast omaosaluse tasumist süvenenud, kes 
on vaesunud või vaesumisohus, on suurim 
Lätis ( ligi 7%), Eestis on see pisut üle 4% 
ja Tšehhis alla 1%, mis on üks väiksemaid 
näitajaid Euroopas.
Leibkondade kaitse suurte 
tervishoiukulude eest sõltub avaliku 
sektori panusest tervishoidu
Analüüsi järgi seletab majandusraskuste 
erinevusi osaliselt tervishoiukulude erinevus 
riikides, eelkõige erinevus tervishoiu priori-
seerimises valitsemissektori kogukuludes (vt 
joonis 2). Läti valitsus eraldab tervishoiule 
alla 10% kogu eelarvest, Eesti valitsus ligi-
kaudu 13% ja Tšehhi valitsus 15%. Seetõttu 
on avaliku sektori terv ishoiukulutuste 
osatähtsus SKPst Lätis oluliselt väiksem ja 
omaosalus oluliselt suurem kui ülejäänud 
kahes riigis. Eestis ja eriti Lätis aitaks avaliku 
303
pÄEVAKOrrAL
Eesti Arst 2018; 97(6):301–304
sektori tervishoiukulutuste suurendamine 
vähendada omaosaluse osatähtsust tervis-
hoiu kogukulutustes ja suurtest tervishoiu-
kuludest tingitud vaesumist.
Jooniselt 3 on näha, et katastroofiliste 
tervishoiukulutuste esinemus kasvab pide-
valt koos omaosaluse osatähtsuse suurene-
misega tervishoiu kogukulutustes.
Tervishoiupoliitikaga saab mõjutada 
suurtest tervishoiukuludest tingitud 
vaesumist 
Tervishoiukuludest tingitud vaesumise 
erinevust eri riikides saab osaliselt seletada 
erineva tervishoiupoliitikaga, s.t sellega, 
kelle kulud, millised kulud ja kui suure osa 
tervishoiukulutustest katab avalik sektor. 
Tervishoiupoliitika on peamine mehha-
nism, mille kaudu kirjeldatakse, kas ja kui 
palju leibkonnad omaosalust tasuvad, ja 
see määrab, kuidas omaosalus erinevate 
sissetulekurühmade vahel jaguneb.
Eestis ja Lätis jätab tervishoiupoliitika ja 
eriti ambulatoorsete ravimite omaosaluse 
koormuse vähendamise nõrk korraldus 
tervishoiukulud rohkem nende kanda, kes 
kõige vähem suudavad omaosalust tasuda: 
vaesed, krooniliste haigustega inimesed ja 
eakad. Eestis ja Lätis põhjustavad suurtest 
tervishoiukuludest majandusraskustesse 
sattumist peamiselt ambulatoorsetele ravi-
mitele tehtavad kulutused, mida eeskätt 
teevad pensionärid.
Eesti üks olulisemaid väljakutseid on, et 
tervishoiuteenuste kättesaadavus on seotud 
ravikindlustatusega ja seetõttu ei ole kogu 
rahvastikul kõikset kindlustuskatet.
Lätis on kindlustuskattes suured lüngad, 
mida põhjustavad ambulatoorsete ravimite 
ja haiglaravi suur omaosalus, täiskasvanute 
tervishoiuteenuste omaosalus, hambaravi 
väljajätmine hüvitiste paketist ja eriarstiabi 
pikad ooteajad. Lätis on tervishoiuteenuste 
omaosaluse ülempiir seatud väga kõrgele ja 
2012. aastal tühistati väga väikse sissetule-
kuga leibkondadele tehtud erandid. Retsepti-
ravimite omaosaluses ei tehta erandeid vaes-
tele ega ravimite pidevatele kasutajatele ning 
ambulatoorsete retseptiravimite omaosalu-
sele ei ole Lätis ülempiiri kehtestatud.
Millised poliitikameetmed aitaks 
tervishoiukuludest tingitud 
vaesumist vähendada?
Tšehhis on omaosaluspoliitika korraldatud 
lihtsamalt: inimesed maksavad tervishoiu-
teenuste ja ravimite eest omaosalussumma, 
mis on fikseeritud ning mida ei arvestata 
osakaaluna teenuse või ravimi hinnast. 
Haavatavad inimesed on Tšehhis omaosaluse 
maksmisest vabastatud ja kõigile kehtib 
üldine omaosaluse ülempiir, kusjuures alla 
18aastastele ja üle 65aastastele on kehtes-
tatud veelgi väiksem ülempiir.
Seetõttu on Tšehhis vähe leibkondi, 
kelle jaoks muutuvad tervishoiukulutused 
katastroofiliseks ja tingivad vaesumist; 
ambulatoorsed ravimid on kättesaadavad 
ja pensionärid ei koge tervishoiukuludest 
tingitud majandusraskusi.
Uur ing nä it ab,  e t  eh k k i  ena m ik u 
Euroopa riikide inimestel on õigus riigi 
rahastatavatele ter v ishoiuteenustele, 
ei ole seejuures tagatud kaitse suurte 
tervishoiukulude eest. Et teha edusamme 
kõikse tervisekaetuse saavutamise suunas, 
on hädavajalik kehtestada poliitika, mis 
vähendab eriti vaeste ja teiste haavatavate 
inimeste omaosalust.
Uus tõendusmaterjal võib Euroopat 
kõikse tervisekaetuse poole edasi 
viia
Eelolevatel kuudel avaldab WHO Euroopa 
regionaalbüroo eraldiseisvad aruanded 
tervishoiust tingitud majandusraskuste 
kohta 25 ri igis. Nendes aruannetes on 
toodud kontekst ipõhine ana lüüs, mis 
Joonis 3. Katastroofilised tervishoiukulutused ja omaosalus 
25-s Euroopa riigis (viimased olemasolevad andmed). 
Tumesinine – EL 15 (ELi liikmed enne 2004. aastat); helesinine – EL 13; 
oranž – endised Nõukogude Liidu riigid ilma ELi riikideta; kollane – muud. 
Omaosaluse ja katastroofiliste kulutuste esinemuse andmed on esitatud 
ühe ja sama aasta kohta; uusimad andmed on ajavahemikust 2009 (kaks riiki) 
kuni 2015. Katastroofiliste kulude esinemuse andmed pärinevad autoritelt, 
tervishoiukulutuste andmed WHO-lt (7).
0 10 20 30 40 50 60
K
at
as
tr
oo
fi
lis
te
 t
er
vi
sh
oi
ku
lu
tu
st
eg
a 
le
ib
ko
nn
ad
 (%
)
Omaosaluse % kogu tervishoiukuludes
20
15
10
5
0
Tšehhi
Eesti
Läti
304
pÄEVAKOrrAL
Eesti Arst 2018; 97(6):301–304
tugineb f inantskaitse mõõtmise uuele 
meetodile. Esitatud tõendusmaterjali saavad 
poliitika kujundajad kasutada kõikse tervi-
sekaetuse poole liikumiseks. Kõikse tervise-
kaetuse eesmärk – tagada kõigile juurdepääs 
kvaliteetsetele tervishoiuteenustele, ilma et 
see tooks kaasa tervishoiukuludest tingitud 
vaesumise – on sätestatud kestliku arengu 
eesmärgis 3.8.
WHO Euroopa regionaalbüroo lähe-
nemisv i is terv ishoiukuludest t ingitud 
majandusraskuste mõõtmisele (8) täiendab 
ü lei lmseid mõõdikuid, võttes ar vesse 
erinevusi leibkondade suutlikkuses tervis-
hoiuteenuste eest tasuda (9). Piirkondliku 
võrdleva analüüsi tulemusi esitletakse 
Tal l innas 2018. aastal toimuval kõrge-
tasemelisel kohtumisel „Tervisesüsteemid 
heaolu ja solidaarsuse heaks: et mitte keegi 
ei jääks maha“, mida võõrustab Eesti valitsus 
„Tallinna harta: tervisesüsteemid tervise ja 
jõukuse heaks“ (10) kümnenda aastapäeva 
puhul juunis 2018.
KIRJANDUS* 
1.  WHO. World health report. Health systems financing: the path 
to universal coverage. Geneva: World Health Organization; 
2010. http://www.who.int/whr/2010/en/.
2.  WHO. Financial protection in high - income countries: a 
comparison of the Czech Republic, Estonia and Latvia. Ge-
neva: World Health Organization; 2018 http://www.who.int/
health_financing/events/who_europe_uhc_day_report_web.
pdf.
3.  Kandilaki D (avaldamisel). Can people afford to pay for health 
care? New evidence from the Czech Republic. Copenhagen: 
WHO Regional Office for Europe.
4.  Taube M, Vaskis E, Nesterenko O (avaldamisel). Can people 
afford to pay for health care? New evidence from Latvia. 
Copenhagen: WHO Regional Office for Europe.
5.  Võrk A, Habicht T (avaldamisel). Can people afford to pay for 
health care? New evidence from Estonia. Copenhagen: WHO 
Regional Office for Europe.
6.  Eurostat. Eurostat [internetiandmebaas]. Luxembourg: Sta-
tistical Office of the European Communities. 2017a. http://
ec.europa.eu/eurostat/data/database.
7.  WHO. Global Health Expenditure Database [internetiandme-
baas]. Geneva: World Health Organization; 2018. http://apps.
who.int/nha/database.
8.  Thomson S, Evetovits T, Cylus J, Jakab M. Monitoring financial 
protection to assess progress towards universal health cove-
rage in Europe. Public Health Panorama 2016; 2:357–66. http://
www.euro.who.int/en/publications/public-health-panorama/
journal-issues/volume-2,-issue-3,-september-2016/original-
research2.
9.  WHO, World Bank. Tracking universal health coverage in the 
Sustainable Development Goals era: 2017 global monitoring 
report. Geneva: World Health Organization; 2017.
10.  WHO Regional Office for Europe. The Tallinn Charter: health 
systems for health and wealth. Copenhagen: WHO Regional 
Of f ice for Europe; 2008. ht tp://w w w.euro.who.int /en/
media-centre/events/events/2008/06/who-european-mi-
nisterial-conference-on-health-systems/documentation/
conference-documents/the-tallinn-charter-health-systems-
for-health-and-wealth).
* Veebisaite kasutatud 24. märtsil 2018.
See lühike artikkel põhineb WHO väljaandel „Financial protection in high-income countries: a 
comparison of the Czech Republic, Estonia and Latvia“ („Finantskaitse kõrge sissetulekutase-
mega riikides: Tšehhi Vabariigi, Eesti ja Läti võrdlus“) ning on tõlgitud ja avaldatud autorite 
loal. Terviktekst on leitav http://www.who.int/health_financing/events/who_europe_uhc_
day_report_web.pdf. Artikkel rajaneb uuel finantskaitset käsitleval tõendusmaterjalil, mille 
tellija on WHO Euroopa regionaalbüroo ja koostajad riikide eksperdid Daniela Kandilaki 
(Tšehhi), Andres Võrk ja Triin Habicht (Eesti) ning Maris Taube, Edmunds Vaskis ja Oksana 
Nesterenko (Läti).


Kaitse suurte ravikulude eest Tšehhis, Eestis ja Lätis: kolm kõrge sissetulekutasemega riiki – kolm erinevat kogemust

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/14172/9187

Kaitse suurte ravikulude eest Tšehhis, Eestis ja Lätis: kolm kõrge sissetulekutasemega riiki – kolm erinevat kogemust

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Utlib