Vahisalu, Rein

English

Journals from University of Tartu

238 Eesti Arst 2013; 92(4):238–240CODAInterdistsiplinaarne kardioloogia Seitsmeks lõiguks tükeldatud südameõpetusRein Vahisalu – südamearstEesti muld ja eesti süda. Üheksakümnendates aastates vanainimese süda, mille koostises pärast krematooriu-miahjus põletamist järel ainult anorgaanilised ained, sängitatakse mulda. Hauas on kolm kihti: kõige all sõre liiv, peal mullakiht labidaga katkiraiutud puujuu-rikatega ja kõige peal Pärnamäe kalmistu maapealne taimekooslus. K ARDIOAGRONOOMIAMuld on kooslus (sh miljonid mikroorganismid ja makroorganismid, nt vihmaussid, putukad, ämblikud), mis tegutseb taimede aluspinnana. On piiriks sise- ja väliskeskkonna vahel, mille kaudu toimub aine-vahetus. Ega ometi jalatald ole inimese aluspind? Muidugi mitte, ikka tuiksoone sisekesta moodustav rakkuderivi – endoteel. Muld ja endoteel – mõlemad on soodne pinnas elu alalhoidmiseks. Võtame ühe grammi mulda – kosmos. Võtame ühe endoteeliraku – kosmos. Endoteeli jagub inimkehas seitse kilomeetrit. Annab astuda. Arteri ristlõige seestpoolt väljapoole:1) endoteel – künnikiht,2) silelihaskiht – põhukiht,3) adventiitsia – tihes.Eesti muldade probleem number üks on tihene-mine. Muld on künnikihi all kokku surutud, vesi ega toitained ei liigu sellest läbi, ja kuigi mullal viljakust on, saaki ei tule. Kui tihenenud kiht ära lõhkuda, muutub olukord kohe paremaks. Seda tehakse sügav-kobestiga 35 cm sügavuselt. Kobestatud kohtades pääsevad vesi ja õhk l i ikuma ja ni iv i isi ka taime juurte juurde. Kobeda ja korras künnikihi asemel on koronaarhaigel ohtlik olukordka põhukiht on samas seisus tihked nii et tinisevadmis muud kui südamesondeerimise kabinetti kus sügavkobesti juba valmis seatudadrakured on osavates käteskolmkümmend viis senti on pelgalt orientiirminnakse nii sügavalt kui vajaalati ei õnnestu aga üritatakse igal juhul kobestatud pinnal saavad jälle hapnik ja lämmastik liikuma hakata.Taimedele sobivad neutraalsed või nõrgalt happelised kergema ja keskmise lõimisega mullad, kus on piisa-valt suured poorid õhu liikumiseks ja vajalikul hulgal peenikesi poore vee kinnihoidmiseks. Inimesele sobivad kõige paremini töökorras olevad endoteelirakud, mis produtseerivad olulisi aineid, ka väärtuslikke gaase hapnikku ja lämmastikku NO kooslusena samanimelise fi rmamärgi all. Maavara, inimvara, inimpõues leiduv võimsaim looduslik veresoontelaiendaja. Vere läbivoo-lutuse paranemine saavutatakse tehnikat kasutamata, kunstlikku survet rakendamata. Meie kõigi hindamatu ressurss on igapäevases kasutuses. Kas ka mõistlikult? Kaua oleme siin maamunal jätkusuutlikud? Reostamine areneb tohututes mastaapides. Meil on teater NO99. Las ta töötab edasi, pidevalt, tal on elu sees, ainet vahetatakse seal iga päev, vahel võib küll mõni gaasimürgituse saada, kui paha haisu lastakse saali, aga see käib hinna sisse. MAHEK ARDIOLOOGIA. K ARDIOÖKOLOOGIA Maapinna viljakust püütakse suurendada. Kuidas? Väetada, laotada maapinnale aineid, mis võiks vilja-kust parandada: kaltsud, jäätmed, juuksed – kõike on proovitud. Matta laibad põllule, nagu tegid vanad roomlased. Siis mergellubjakivi. Mergel annab küll rikkad isad, kuid vaesed pojad – efekt lühiajaline, pidi midagi muud välja mõtlema. Siis astub ette arst nimega Thaer – huumuse ja kultuuride järgnevuse mees. Kultuurid peavad põllul vahelduma! Ühel ja samal põllumaal peavad igal aastal kultuurid vahelduma: esimesel aastal suvivili, teisel aastal rühvelkultuur, kolmandal aastal talivili ja neljandal aastal ristikhein. Aga see pole lõplik väljapääs. Mulla kurnamist see ei väldi, lükkab vaid edasi. Jõuame väetiste juurde. Mineraalsoolad. Justus Liebig, palun, astuge ette. Nii see põllumajandus areneski, kümmekond elementi, õiges vahekorras. Põld on meile arusaadav ja püha. See on töötegemise ja vaevanägemise paik. Põldu ei tohi narrida. Narrid korra, ta narrib üheksa korda vastu. Üheksat korda ei pea keegi vastu, halvatus tuleb palju varem. Halvatuse päriskoduks on ajuarteri endoteelirakk. Õigesti väetada, kasta, midagi keerulist ei ole, aga ikka narritakse, ja kuidas veel.Kunstväetisi kukutakse uhama, lämmastikväetisi lõpmatult toidulisandeid ja -värve, e-aineid ja säilitusaineid valimatult peoga vitamiine, ime- ja moeravimeid söögi alla energiajooke ja ekstasit enne klubisse minekut paueriks239Eesti Arst 2013; 92(4):238–240CODAsuitsu, viina ja kanepitmeelejahutuseks põsetubakat ja vesipiipu karmimatel kuttidel on koka ja korgijooksest kogu aeg peab kõva olemakeeramegi saagi – trombivaba veresoone – tuksi lämmatame lämmastiku, hapnikukraanist ainult sahiseb pahisema peaksEndoteeliraku ja vereraku vahele mis peaksid külg-külje kõrval 24 t aineid vahetamaon mõnele kogunenud viis kihti reostust1) suhkruhaigus on peoga poetanud2) „paha” kolesterool hunnikusse kühveldanud 3) kõrge vererõhk kuhjadesse kogunud 4) ülekaal ja istuv eluviis tegid diili laotasid kõntsa labidaga laiali5) närvipinge käis kõigi nelja vahel nõutu näoga ringioli algul segadusessiis upitas end teerulli rooli ...REOLOOGILINE PREVENTSIOON JA EPIDEMIOLOOGIA Mulla reoloogilised omadused, s.t kas kleepub või ei kleepu. Kas endoteel kleebib oma külge trombimater-jali või on ta libe nagu lutsukala, selles on küsimus, mis olnud läbi aegade arstiteaduse üks aktuaalsemaid. Kerged mullad – sõmer, hõre, muljuda saab kuulikese. Keskmised mullad – kisub panka, sitke, muljuda saab vorstikese. Rasked mullad – sitke, kleepuv, muljuda saab saviplönni. Millise valiksid või oled juba välja valinud Sina, süda-mehaiguste ennetuskabinetti sisenenud Eesti kodanik? Kuulikese, vorstikese või plönni? Kui arvad, et su vanemad on juba valinud kiire tee plönnini jõudmiseks ja sul polegi enam sõnaõigust, siis eksid – tee kuulikeseni on ikkagi ka sulle avatud, kuigi mõnevõrra raskem, kuid kõik on Sinu enda kätes, tegutse! Kogu Eesti mullastik on sügavkaevistega kaardistatud ning mullastikukaart on maa-ameti veebilehel vabalt kättesaadav. Minge vaadake, milline teie muld on, ja selle järgi saate oma põlde paremini harida. Südamehaiguste ennetuskabi-netid on üle maa laiali ja vabalt kättesaadavad. Minge ja kaardistage ära oma endoteeli seisukord – määrake kolesterool ja veresuhkur, mõõtke vererõhk ja laske teha elektrokardiogramm. Tark põllumees hõõrub enne külv i mullatükki sõrmede vahel ja nuusutab seda, ja kui näppude vahel on kuulike, ütleb ta: nüüd võib alustada! K ARDIOPREVENTIIVNE GEOGRA AFIA. SUURED PINNAVORMIDMaastikuarhitektid peaks Maaülikoolistlinna toomakäestlastud linnainimeste pinnavorme kujundama mõõdutundetut reljeefi uueks looma kabinetis istub pirnikujulinesangad rippu puusadelukse taga ootab õunakujulinepetilähker odava rasvaga arhitekt asub tegutsemaorientiiridega on raskusi – kus on alumised roided? puusanukid? kõik on peidus rasvakuhja allnaba päästab olukorrajoonistab kaardile vähemalt keskpunktiselle ümbert tuleb mägi tasandadaasemele lamedad pinnavormid – voored, loopealsed, nurmed niitudega nende vahele paigutame kõvemat kamarat välja tuua mõhnastik künkakesed puhmastik mõõdab lindiga, sirgeldab nurgad ja raadiused kalkalejoonistab plaani näitab objektivaldajale etteÖko-performance on samuti olemas, kui pinnasega mängima hakatakse ja pealtvaatajad on oodatud. Võtsidki ühel päeval maapinnaga tegelejad kätte sõnniku ja ladusid sellest üles kahekümne nelja meetri pikkuse ja kahekümne meetri laiuse Che Guevara. Sõnnikust Ladina-Ameerika staarsõdalase, leegitseva revolutsio-nääri, arstist mootorratturi, uudishimuliku ühiskonna-teoreetiku ja innuka innustaja, peaaegu et inimese. Maa peal oli tohutu kogus haisvaid lademeid, see-eest aga milline vaade helikopterilt! Täiuslik vaatemäng. Sõnnik on ju geniaalne materjal, aga kui ta veel mitut märki tabab, siis semiootiliselt lausa suurepärane. Sitta kah!Põhust saaks diktaatoreid valmistada. Stalinit ka muidugi, kuid pehmemaid vendi kindlasti. Põhus ja põhust saab ka teatrit teha. Põhuteater on tegelikult kõva. Vähemalt Tallinna oma oli. Teda ei puhunud tuuled laiali ega lagunenud ta niisama koost, vaid viidi tüki kaupa minema. Nii kõva materjal oli.K ARDIOGEOLOOGIAPõhja-Eesti pankrannik fi gureerib uhkelt Euroopa turis-mialbumites. Kohtla-Nõmmel üles kasvanud teatrijuht ja näitleja Üllar Saaremäe võttis vabariigi sünnipäeval kultuurikepi kätte ja näitas meile kõigile panga kihis-tused ette, neid kõiki ükshaaval kunstiliste vahenditega kommenteerides. Parimat lugu riigi aastapäeval jutustada pole lihtsalt võimalik. Haiglas aga võtab patoloog noa kätte, lõikab süda-melihaseinfarkti surnud mehe lupjunud veresoone pikuti lõhki ja manukate ees avaneb pärgarteri ristlõige, värvivarjundites püstloodne miniatuurne pank, Eesti visiitkaart Euroopa infarktiregistris. Lupjund kõik mu sooned ja Liiva-Annus istub turja peal.Lubiladestus on aluseks kolmele kliinilisele olukorrale:1) ülikiire – koronaarne äkksurm;2) aeglane – insult kõnetakistuse, viltuse suu, parema kehapoole halvatusega, kestab nädala-paar;3) üliaeglane – ajuveresoontepõhine dementsus, dementia senilis, kortsus, kuivetanud muldvanake, paljas keha on alles, pure bones, no flesh, tunded on lahkunud, vaim uitab ammu kõrgetel orbiitidel –, sugulastel keerata-pöörata, selga kloppida, pamperseid vahetada – kestab aasta(kümne)id. 240 Eesti Arst 2013; 92(4):238–240CODALiiv, kruus – skleroos. Jää. Jääpangad vees ja kõrged kaljurahnud kaldal – kivistunud tromb, ummistus. Me ei pääse edasi. Istume kinni, oleme vangis. Liivaluited, pikk tee düünides – tohutult pikk vantsimine, stabiilne kiirus, luidetel jooksevad vaid hullud – stabiilne rinnaangiin. Kruus – ebastabiilne rinnaangiin, mikroinfarkt.Paekarjäär, kaanetunud vesi, jäämäed – infarkt, insult, täielik veresoone ummistus, toppumine. Gangreen.KLIINILINE K ARDIOLOOGIAKanada sotsiaalteadlane ja filosoof, Montreali Ülikooli professor Brian Massumi laseb käreda vooluga jões ühe liivatera allavoolu hulpima. Tera jääb kuskile pidama, peabki jääma, sest varem või hiljem komistab ta mingi takistuse otsa – järelikult muutusid järsult voolamis-tingimused. Toppama jäänud terakesele kihutab otsa täpselt samasugune, neid on juba kaks, nende otsa takerdub kolmas, nad kleepuvad ja haaravad edasi liikudes kaasa igasugust kraami ja ainult aja küsimus on, milline kägarik on varsti moodustunud. Ühte ja samasse kohta settivad tavaliselt sarnased terakesed ja moodustavad üha järgmisi kihte. Selliselt settinud klomp on oma seletamatute süvakihtide tõttu, aga ka stiililt ja profiililt kordumatu. Klomp tahkub ja muutub voolule takistuseks. Liik-luses tekivad häired. Kui liiklus on takistatud, ei jõua tellitud kaup sihtkohta. Tagajärjeks on ainete defitsiit, hapnikupuudus on tõsiasi. Järgneb valu. 2003. aastal on Pärnu kontserdimaja fuajees kõrvuti neli kipsist torsot. Kõigile neile on peale tõmmatud klaasjalt läbi-paistvad korsetid. Korsetid on eest klambritega kinni. Torsode kõrval on silt: PITSITUS I–IV. Piinamisriistad vägivallamuuseumis? Kellele kott pähe, kellele klambrid roiete ümber, võimalusi jagub. Eesmärk on aga üks ja sama – tekitada valu, tekitada piinavat valu. Number II laseb vähemalt hingata, selle klambreid rinnaku ümber annab vajaduse korral irvakile kangutada. Nii et aeglaselt sisse ja aeglaselt välja, seda õnneks saab. Aga seda pidu pole kauaks. Kannataja ees on järgmine kuju: PITSITUS III. Saaks ometi klambrid eest lahti, saaks haarde lõdvemaks. Valutaja hakkab murdma, kuid paljaste näppudega on üritus lootusetu, malm, raud, tina, mis kõik kunstnik Heli Tuksamil selle neetud pandla valamise ajal peast läbi käis, – kus on tangid, nad peaks ometi siin kuskil olema! “Mine vaata, uuri, kuskil seal sauna kõrval kamorkas, ülemisel seinariiulil, eelmisel suvel vähemalt olid seal,” palub valutaja abikaasat, et see päästva instrumendi tooks, et saaks tangid taha, murraks pandla kõveraks, eest lahti, tungiks torso sisemusse, pööraks kipsi segi, jõuaks südameni, saaks leevendust. Aga oo õudust, number IV on järgmine ... see juba hingata ei laseks, ei sisse, ei välja. Kooliõpetaja ja luuletaja Jaan Oks on mees, kelle kohta Vaino Vahing eesti teatripublikule tunnistas, et see mees ei mahtunud kivile. Jaan Oks võtab naelapeaga otse kümnesse tabanud torsomeistrilt ja valukunstnikult järje üle. Ta paigutab neli ahistatud näituseeksponaati neljale järjestikusele värsireale.Ma ei või – ja mul on hale, Süda karvane ja maas;Ma ei või – ja kõik on vale, Rind on kinni nagu paas.POLIITK ARDIOLOOGIA. INVA SIOON. INTERVENTSIOONOngi kuri karjas. Alarmid pannakse üürgama. Ohvri kannatusi tuleb igal juhul leevendada, eesmärgiks on likvideerida klomp ja taastada normaalne läbivool hapnikule ja teistele vajalikele ainetele 24 t. Pole vahet, kas patsiendiks on rongis infarkti saanud reisija või terve kontinent sadade miljonite hapnikutarbijatega. Peetakse konsiilium spetsialistidega ja tehakse tähtsad kardiopoliitilised otsused, silmas pidades regionaalseid koronaarseid vajadusi. Euroopa Energiakonsiilium arutab ravitaktikat. Peaarsti kabinet asub seekord Kremlis. Invasiivse kardioloogia kõrgtehnoloogiline aparatuur on meditsiini kallimaid, seetõttu on ka interventsioonid väga kallid, kuid muid võimalusi ei ole, tänapäeva teadmiste juures kahjuks veel mitte. Otsused tehtud, alustatakse Gazpromi-kvaliteediga magistraalsoone paigaldamist. Peagi i lmneb nõrk koht soone keskpaigas, Soome–Eesti regioonis, kus ilmneb läbimõõdu ahenemine, mis kitsendab läbivoolu. Ahenenud koht laiendatakse ja stenditakse Lipponeni stendiga (PTCA + BMS Di1 (4) – (0)).* Soone algusosas probleeme ei ole. Ka tagumise otsa pärast ei tule muret-seda, Schröder hoiab seal kõik riskid maas. Tuvastatakse veel üks kitsaskoht, seekord Poola regioonis. Õnneks stentima ei pea. Stentide kvaliteet on samuti tähtis. Selle kallal töötatakse hoolega. On katsetatud Itaalia omi, kuid Berlusconi stent ei ole kvaliteetne, on seetõttu ebausaldusväärne ja peaarst sõimab kergemeelset meest emalike mittemeditsiiniliste väljenditega. Prodi-nime-list ei õnnestunud aga üldse katsetada, kuigi sellele olid suured lootused rajatud. Praegu on uuringute lõppjärgus Euroopa kvaliteedimärgiga Barroso-stent, mis on universaalne ja hoiaks magistraalsoone kogu ulatuses lahti. Selle nimel pingsalt töötatakse. * Soon laiendatakse mikroballooniga ja sisse aseta-takse metallvõrk soone püsiva lahtihoidmise eesmärgil.rein.vahisalu@itk.ee 

Interdistsiplinaarne kardioloogia. Seitsmeks lõiguks tükeldatud südameõpetus

Utlib

238 Eesti Arst 2013; 92(4):238–240
CODA
Interdistsiplinaarne kardioloogia 
Seitsmeks lõiguks tükeldatud südameõpetus
Rein Vahisalu – südamearst
Eesti muld ja eesti süda. Üheksakümnendates aastates 
vanainimese süda, mille koostises pärast krematooriu-
miahjus põletamist järel ainult anorgaanilised ained, 
sängitatakse mulda. Hauas on kolm kihti: kõige all 
sõre liiv, peal mullakiht labidaga katkiraiutud puujuu-
rikatega ja kõige peal Pärnamäe kalmistu maapealne 
taimekooslus. 
K ARDIOAGRONOOMIA
Muld on kooslus (sh miljonid mikroorganismid ja 
makroorganismid, nt vihmaussid, putukad, ämblikud), 
mis tegutseb taimede aluspinnana. On piiriks sise- 
ja väliskeskkonna vahel, mille kaudu toimub aine-
vahetus. Ega ometi jalatald ole inimese aluspind? 
Muidugi mitte, ikka tuiksoone sisekesta moodustav 
rakkuderivi – endoteel. Muld ja endoteel – mõlemad 
on soodne pinnas elu alalhoidmiseks. Võtame ühe 
grammi mulda – kosmos. Võtame ühe endoteeliraku – 
kosmos. Endoteeli jagub inimkehas seitse kilomeetrit. 
Annab astuda. 
Arteri ristlõige seestpoolt väljapoole:
1) endoteel – künnikiht,
2) silelihaskiht – põhukiht,
3) adventiitsia – tihes.
Eesti muldade probleem number üks on tihene-
mine. Muld on künnikihi all kokku surutud, vesi ega 
toitained ei liigu sellest läbi, ja kuigi mullal viljakust 
on, saaki ei tule. Kui tihenenud kiht ära lõhkuda, 
muutub olukord kohe paremaks. Seda tehakse sügav-
kobestiga 35 cm sügavuselt. Kobestatud kohtades 
pääsevad vesi ja õhk l i ikuma ja ni iv i isi ka taime 
juurte juurde. 
Kobeda ja korras künnikihi asemel 
on koronaarhaigel ohtlik olukord
ka põhukiht on samas seisus 
tihked nii et tinisevad
mis muud kui südamesondeerimise kabinetti 
kus sügavkobesti juba valmis seatud
adrakured on osavates kätes
kolmkümmend viis senti on pelgalt orientiir
minnakse nii sügavalt kui vaja
alati ei õnnestu aga üritatakse igal juhul 
kobestatud pinnal saavad jälle hapnik ja lämmastik liikuma hakata.
Taimedele sobivad neutraalsed või nõrgalt happelised 
kergema ja keskmise lõimisega mullad, kus on piisa-
valt suured poorid õhu liikumiseks ja vajalikul hulgal 
peenikesi poore vee kinnihoidmiseks. Inimesele sobivad 
kõige paremini töökorras olevad endoteelirakud, mis 
produtseerivad olulisi aineid, ka väärtuslikke gaase 
hapnikku ja lämmastikku NO kooslusena samanimelise 
fi rmamärgi all. Maavara, inimvara, inimpõues leiduv 
võimsaim looduslik veresoontelaiendaja. Vere läbivoo-
lutuse paranemine saavutatakse tehnikat kasutamata, 
kunstlikku survet rakendamata. Meie kõigi hindamatu 
ressurss on igapäevases kasutuses. Kas ka mõistlikult? 
Kaua oleme siin maamunal jätkusuutlikud? Reostamine 
areneb tohututes mastaapides. Meil on teater NO99. Las 
ta töötab edasi, pidevalt, tal on elu sees, ainet vahetatakse 
seal iga päev, vahel võib küll mõni gaasimürgituse saada, 
kui paha haisu lastakse saali, aga see käib hinna sisse. 
MAHEK ARDIOLOOGIA. K ARDIOÖKOLOOGIA 
Maapinna viljakust püütakse suurendada. Kuidas? 
Väetada, laotada maapinnale aineid, mis võiks vilja-
kust parandada: kaltsud, jäätmed, juuksed – kõike 
on proovitud. Matta laibad põllule, nagu tegid vanad 
roomlased. Siis mergellubjakivi. Mergel annab küll 
rikkad isad, kuid vaesed pojad – efekt lühiajaline, 
pidi midagi muud välja mõtlema. Siis astub ette arst 
nimega Thaer – huumuse ja kultuuride järgnevuse 
mees. Kultuurid peavad põllul vahelduma! Ühel ja samal 
põllumaal peavad igal aastal kultuurid vahelduma: 
esimesel aastal suvivili, teisel aastal rühvelkultuur, 
kolmandal aastal talivili ja neljandal aastal ristikhein. 
Aga see pole lõplik väljapääs. Mulla kurnamist see 
ei väldi, lükkab vaid edasi. Jõuame väetiste juurde. 
Mineraalsoolad. Justus Liebig, palun, astuge ette. Nii 
see põllumajandus areneski, kümmekond elementi, 
õiges vahekorras. 
Põld on meile arusaadav ja püha. See on töötegemise 
ja vaevanägemise paik. Põldu ei tohi narrida. Narrid 
korra, ta narrib üheksa korda vastu. Üheksat korda ei 
pea keegi vastu, halvatus tuleb palju varem. Halvatuse 
päriskoduks on ajuarteri endoteelirakk. Õigesti väetada, 
kasta, midagi keerulist ei ole, aga ikka narritakse, ja 
kuidas veel.
Kunstväetisi kukutakse uhama, lämmastikväetisi lõpmatult 
toidulisandeid ja -värve, e-aineid ja säilitusaineid valimatult 
peoga vitamiine, ime- ja moeravimeid söögi alla 
energiajooke ja ekstasit enne klubisse minekut paueriks
239Eesti Arst 2013; 92(4):238–240
CODA
suitsu, viina ja kanepit
meelejahutuseks põsetubakat ja vesipiipu 
karmimatel kuttidel on koka ja korgijook
sest kogu aeg peab kõva olema
keeramegi saagi – trombivaba veresoone – tuksi 
lämmatame lämmastiku, hapnikukraanist ainult sahiseb 
pahisema peaks
Endoteeliraku ja vereraku vahele 
mis peaksid külg-külje kõrval 24 t aineid vahetama
on mõnele kogunenud viis kihti reostust
1) suhkruhaigus on peoga poetanud
2) „paha” kolesterool hunnikusse kühveldanud 
3) kõrge vererõhk kuhjadesse kogunud 
4) ülekaal ja istuv eluviis tegid diili 
laotasid kõntsa labidaga laiali
5) närvipinge käis kõigi nelja vahel nõutu näoga ringi
oli algul segaduses
siis upitas end teerulli rooli ...
REOLOOGILINE PREVENTSIOON JA 
EPIDEMIOLOOGIA 
Mulla reoloogilised omadused, s.t kas kleepub või ei 
kleepu. Kas endoteel kleebib oma külge trombimater-
jali või on ta libe nagu lutsukala, selles on küsimus, 
mis olnud läbi aegade arstiteaduse üks aktuaalsemaid. 
Kerged mullad – sõmer, hõre, muljuda saab kuulikese. 
Keskmised mullad – kisub panka, sitke, muljuda saab vorstikese. 
Rasked mullad – sitke, kleepuv, muljuda saab saviplönni. 
Millise valiksid või oled juba välja valinud Sina, süda-
mehaiguste ennetuskabinetti sisenenud Eesti kodanik? 
Kuulikese, vorstikese või plönni? Kui arvad, et su 
vanemad on juba valinud kiire tee plönnini jõudmiseks ja 
sul polegi enam sõnaõigust, siis eksid – tee kuulikeseni 
on ikkagi ka sulle avatud, kuigi mõnevõrra raskem, kuid 
kõik on Sinu enda kätes, tegutse! Kogu Eesti mullastik 
on sügavkaevistega kaardistatud ning mullastikukaart 
on maa-ameti veebilehel vabalt kättesaadav. Minge 
vaadake, milline teie muld on, ja selle järgi saate oma 
põlde paremini harida. Südamehaiguste ennetuskabi-
netid on üle maa laiali ja vabalt kättesaadavad. Minge 
ja kaardistage ära oma endoteeli seisukord – määrake 
kolesterool ja veresuhkur, mõõtke vererõhk ja laske 
teha elektrokardiogramm. 
Tark põllumees hõõrub enne külv i mullatükki 
sõrmede vahel ja nuusutab seda, ja kui näppude vahel 
on kuulike, ütleb ta: nüüd võib alustada! 
K ARDIOPREVENTIIVNE GEOGRA AFIA. 
SUURED PINNAVORMID
Maastikuarhitektid peaks Maaülikoolist
linna tooma
käestlastud linnainimeste 
pinnavorme kujundama 
mõõdutundetut reljeefi 
uueks looma 
kabinetis istub pirnikujuline
sangad rippu puusadel
ukse taga ootab õunakujuline
petilähker odava rasvaga 
arhitekt asub tegutsema
orientiiridega on raskusi – kus on alumised roided? puusanukid? 
kõik on peidus rasvakuhja all
naba päästab olukorra
joonistab kaardile vähemalt keskpunkti
selle ümbert tuleb mägi tasandada
asemele lamedad pinnavormid – voored, loopealsed, nurmed 
niitudega 
nende vahele paigutame kõvemat kamarat 
välja tuua mõhnastik künkakesed puhmastik 
mõõdab lindiga, sirgeldab nurgad ja raadiused kalkale
joonistab plaani 
näitab objektivaldajale ette
Öko-performance on samuti olemas, kui pinnasega 
mängima hakatakse ja pealtvaatajad on oodatud. 
Võtsidki ühel päeval maapinnaga tegelejad kätte sõnniku 
ja ladusid sellest üles kahekümne nelja meetri pikkuse 
ja kahekümne meetri laiuse Che Guevara. Sõnnikust 
Ladina-Ameerika staarsõdalase, leegitseva revolutsio-
nääri, arstist mootorratturi, uudishimuliku ühiskonna-
teoreetiku ja innuka innustaja, peaaegu et inimese. Maa 
peal oli tohutu kogus haisvaid lademeid, see-eest aga 
milline vaade helikopterilt! Täiuslik vaatemäng. Sõnnik 
on ju geniaalne materjal, aga kui ta veel mitut märki 
tabab, siis semiootiliselt lausa suurepärane. Sitta kah!
Põhust saaks diktaatoreid valmistada. Stalinit ka 
muidugi, kuid pehmemaid vendi kindlasti. Põhus ja 
põhust saab ka teatrit teha. Põhuteater on tegelikult 
kõva. Vähemalt Tallinna oma oli. Teda ei puhunud tuuled 
laiali ega lagunenud ta niisama koost, vaid viidi tüki 
kaupa minema. Nii kõva materjal oli.
K ARDIOGEOLOOGIA
Põhja-Eesti pankrannik fi gureerib uhkelt Euroopa turis-
mialbumites. Kohtla-Nõmmel üles kasvanud teatrijuht 
ja näitleja Üllar Saaremäe võttis vabariigi sünnipäeval 
kultuurikepi kätte ja näitas meile kõigile panga kihis-
tused ette, neid kõiki ükshaaval kunstiliste vahenditega 
kommenteerides. Parimat lugu riigi aastapäeval jutustada 
pole lihtsalt võimalik. 
Haiglas aga võtab patoloog noa kätte, lõikab süda-
melihaseinfarkti surnud mehe lupjunud veresoone 
pikuti lõhki ja manukate ees avaneb pärgarteri ristlõige, 
värvivarjundites püstloodne miniatuurne pank, Eesti 
visiitkaart Euroopa infarktiregistris. 
Lupjund kõik mu sooned ja Liiva-Annus istub turja peal.
Lubiladestus on aluseks kolmele kliinilisele olukorrale:
1) ülikiire – koronaarne äkksurm;
2) aeglane – insult kõnetakistuse, viltuse suu, parema kehapoole 
halvatusega, kestab nädala-paar;
3) üliaeglane – ajuveresoontepõhine dementsus, dementia 
senilis, kortsus, kuivetanud muldvanake, paljas keha on alles, 
pure bones, no flesh, tunded on lahkunud, vaim uitab ammu 
kõrgetel orbiitidel –, sugulastel keerata-pöörata, selga kloppida, 
pamperseid vahetada – kestab aasta(kümne)id. 
240 Eesti Arst 2013; 92(4):238–240
CODA
Liiv, kruus – skleroos. 
Jää. Jääpangad vees ja kõrged kaljurahnud kaldal – kivistunud 
tromb, ummistus. Me ei pääse edasi. Istume kinni, oleme vangis. 
Liivaluited, pikk tee düünides – tohutult pikk vantsimine, 
stabiilne kiirus, luidetel jooksevad vaid hullud – stabiilne 
rinnaangiin. 
Kruus – ebastabiilne rinnaangiin, mikroinfarkt.
Paekarjäär, kaanetunud vesi, jäämäed – infarkt, insult, täielik 
veresoone ummistus, toppumine. Gangreen.
KLIINILINE K ARDIOLOOGIA
Kanada sotsiaalteadlane ja filosoof, Montreali Ülikooli 
professor Brian Massumi laseb käreda vooluga jões ühe 
liivatera allavoolu hulpima. Tera jääb kuskile pidama, 
peabki jääma, sest varem või hiljem komistab ta mingi 
takistuse otsa – järelikult muutusid järsult voolamis-
tingimused. Toppama jäänud terakesele kihutab otsa 
täpselt samasugune, neid on juba kaks, nende otsa 
takerdub kolmas, nad kleepuvad ja haaravad edasi 
liikudes kaasa igasugust kraami ja ainult aja küsimus 
on, milline kägarik on varsti moodustunud. Ühte ja 
samasse kohta settivad tavaliselt sarnased terakesed 
ja moodustavad üha järgmisi kihte. Selliselt settinud 
klomp on oma seletamatute süvakihtide tõttu, aga ka 
stiililt ja profiililt kordumatu. 
Klomp tahkub ja muutub voolule takistuseks. Liik-
luses tekivad häired. Kui liiklus on takistatud, ei jõua 
tellitud kaup sihtkohta. Tagajärjeks on ainete defitsiit, 
hapnikupuudus on tõsiasi. Järgneb valu. 2003. aastal 
on Pärnu kontserdimaja fuajees kõrvuti neli kipsist 
torsot. Kõigile neile on peale tõmmatud klaasjalt läbi-
paistvad korsetid. Korsetid on eest klambritega kinni. 
Torsode kõrval on silt: PITSITUS I–IV. Piinamisriistad 
vägivallamuuseumis? Kellele kott pähe, kellele klambrid 
roiete ümber, võimalusi jagub. Eesmärk on aga üks ja 
sama – tekitada valu, tekitada piinavat valu. Number 
II laseb vähemalt hingata, selle klambreid rinnaku 
ümber annab vajaduse korral irvakile kangutada. Nii 
et aeglaselt sisse ja aeglaselt välja, seda õnneks saab. 
Aga seda pidu pole kauaks. Kannataja ees on järgmine 
kuju: PITSITUS III. Saaks ometi klambrid eest lahti, 
saaks haarde lõdvemaks. Valutaja hakkab murdma, kuid 
paljaste näppudega on üritus lootusetu, malm, raud, tina, 
mis kõik kunstnik Heli Tuksamil selle neetud pandla 
valamise ajal peast läbi käis, – kus on tangid, nad peaks 
ometi siin kuskil olema! “Mine vaata, uuri, kuskil seal 
sauna kõrval kamorkas, ülemisel seinariiulil, eelmisel 
suvel vähemalt olid seal,” palub valutaja abikaasat, et 
see päästva instrumendi tooks, et saaks tangid taha, 
murraks pandla kõveraks, eest lahti, tungiks torso 
sisemusse, pööraks kipsi segi, jõuaks südameni, saaks 
leevendust. Aga oo õudust, number IV on järgmine ... 
see juba hingata ei laseks, ei sisse, ei välja. 
Kooliõpetaja ja luuletaja Jaan Oks on mees, kelle 
kohta Vaino Vahing eesti teatripublikule tunnistas, et 
see mees ei mahtunud kivile. Jaan Oks võtab naelapeaga 
otse kümnesse tabanud torsomeistrilt ja valukunstnikult 
järje üle. Ta paigutab neli ahistatud näituseeksponaati 
neljale järjestikusele värsireale.
Ma ei või – ja mul on hale, 
Süda karvane ja maas;
Ma ei või – ja kõik on vale, 
Rind on kinni nagu paas.
POLIITK ARDIOLOOGIA. INVA SIOON. 
INTERVENTSIOON
Ongi kuri karjas. Alarmid pannakse üürgama. Ohvri 
kannatusi tuleb igal juhul leevendada, eesmärgiks on 
likvideerida klomp ja taastada normaalne läbivool 
hapnikule ja teistele vajalikele ainetele 24 t. Pole vahet, 
kas patsiendiks on rongis infarkti saanud reisija või 
terve kontinent sadade miljonite hapnikutarbijatega. 
Peetakse konsiilium spetsialistidega ja tehakse tähtsad 
kardiopoliitilised otsused, silmas pidades regionaalseid 
koronaarseid vajadusi. Euroopa Energiakonsiilium 
arutab ravitaktikat. Peaarsti kabinet asub seekord 
Kremlis. Invasiivse kardioloogia kõrgtehnoloogiline 
aparatuur on meditsiini kallimaid, seetõttu on ka 
interventsioonid väga kallid, kuid muid võimalusi ei 
ole, tänapäeva teadmiste juures kahjuks veel mitte. 
Otsused tehtud, alustatakse Gazpromi-kvaliteediga 
magistraalsoone paigaldamist. Peagi i lmneb nõrk 
koht soone keskpaigas, Soome–Eesti regioonis, kus 
ilmneb läbimõõdu ahenemine, mis kitsendab läbivoolu. 
Ahenenud koht laiendatakse ja stenditakse Lipponeni 
stendiga (PTCA + BMS Di1 (4) – (0)).* Soone algusosas 
probleeme ei ole. Ka tagumise otsa pärast ei tule muret-
seda, Schröder hoiab seal kõik riskid maas. Tuvastatakse 
veel üks kitsaskoht, seekord Poola regioonis. Õnneks 
stentima ei pea. Stentide kvaliteet on samuti tähtis. 
Selle kallal töötatakse hoolega. On katsetatud Itaalia 
omi, kuid Berlusconi stent ei ole kvaliteetne, on seetõttu 
ebausaldusväärne ja peaarst sõimab kergemeelset meest 
emalike mittemeditsiiniliste väljenditega. Prodi-nime-
list ei õnnestunud aga üldse katsetada, kuigi sellele 
olid suured lootused rajatud. Praegu on uuringute 
lõppjärgus Euroopa kvaliteedimärgiga Barroso-stent, 
mis on universaalne ja hoiaks magistraalsoone kogu 
ulatuses lahti. Selle nimel pingsalt töötatakse. 
* Soon laiendatakse mikroballooniga ja sisse aseta-
takse metallvõrk soone püsiva lahtihoidmise eesmärgil.
rein.vahisalu@itk.ee 


http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/11499/6683

Interdistsiplinaarne kardioloogia. Seitsmeks lõiguks tükeldatud südameõpetus

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu

Utlib