Julge, Kaja

Žordania, Riina

Utlib

336
ErIALAUUDISED
Eesti Arst 2018; 97(6):336
Pediaatria
MULJEID EUrOOpA pEDIA ATrIA AK ADEEMIA 
KONGrESSILT
12 .–15.  ok toobr i l  2017 toimus 
Euroopa ped iaat r iaa kadeem ia 
(European Academy of Paediatrics) 
kongress ja allpool on kirja pandud 
noppeid seal käsitletud teemadest. 
Migratsioon ja sõjapõgenikud 
Kongressi mitmes ettekandes käsit-
leti maailmas meditsiiniasutuste ees 
seisvat väga aktuaalset lahendamist 
vajavat probleemi – migratsiooni 
ja sõjapõgenike vooge erinevate 
sotsiaalse ja kultuurilise taustaga 
riikidest. Ühinenud Rahvaste Orga-
nisatsiooni (ÜRO) andmetel on 244 
miljoni migrandi seas 31 miljonit 
last, kes elavad vä ljaspool oma 
sünniriiki. Hooldust vajavaid lapsi 
on põhiliselt kümnes riigis ja seega 
on põgenike hulk Euroopa riikide 
vahel ebaühtlaselt jaotunud. Eriti 
keeruline on saatjata laste olukord. 
Väga oluliseks peetakse Euroopa 
ri ik ides põgenikesse sõbralikku 
suhtumist ja neile kõrgetasemelise 
vajaliku meditsiinilise ja sotsiaalse 
abi pakkumist. Euroopa Liidu juht-
organitele pole seni lõplikult päris 
selge, kuidas tagada sellise suure 
hulga eri taustaga laste heaolu. 12-s 
Euroopa riigis viidi ellu migrandi-
sõbralike haiglate pilootprojekt, 
kus püüti arvestada migrantide 
võimalikke eripärasid. Oluline, kuid 
samas keeruline on vältida konflikte 
patsiendi ja tema pereliikmete ning 
meedikute vahel ja sageli on vaja 
spetsiaalse väljaõppe saanud tõlke. 
Kaasasündinud väärarengud
Andmed kaasasündinud vääraren-
gute esinemissageduse kohta variee-
ruvad haigusrühmade kaupa riigiti. 
ÜRO andmetel sünnib igal aastal 
3% lastest väärarengutega, seda 
on kokku 4,8 miljonit last. Aafrika, 
Kagu-Aasia ja Vahemere-äärsetes 
r i ik ides on sagedus tunduva lt 
suurem kui Euroopas, erinevus on 
4–5kordne. Sri Lankas diagnoosi-
takse 60% arenguhälvetest kohe 
pärast sündi, aasta vanuselt on diag-
noositud 70% ja kõik arengudefektid 
on avastatud kuuendaks eluaastaks. 
Samas on geneetilise diagnostika 
teenus riigis kättesaadav ja alates 
2008. aastast olemas genoomi variat-
sioonide andmebaas.
Downi sündroom
I i r i m aa  k a hes  sü n n i t u sm aja s 
sündinud 20 Downi sündroomiga 
patsiendi andmeid analüüsiti retro-
spektiivselt. Nende hulgas ei olnud 
tehtud ühelgi sünnieelset diagnosti-
list protseduuri. 20 patsiendi seas oli 
suuri kaasasündinud südame arengu-
defekte 18-l (90%). Eestis rakendatav 
sünnieelne diagnostika erineb selles 
riigis kehtivast väga suurel määral 
ja enamik enne sündi kromosoom-
haiguse diagnoosi saanud looteid 
perekonna soovil ei sünni.
Pöördumised erakorralise 
meditsiini osakonda
Oluliselt sagenenud pöördumine 
haigla vastuvõttu on probleemiks 
paljudes Euroopa riikides samuti 
nagu Eestis. Läti kolleegid analüü-
sisid laste pöördumist lastehaigla 
erakorralise meditsiini osakonda. 
Pa lav iku tekke esimesel päeval 
haigla vastuvõttu tulnud moodus-
tasid 20% kõigist pöördunutest ja 
enamasti oli tegemist v iirushai-
gustest põhjustatud palavikuga. 
Diagnostilisi uuringuid tehti 70%-le 
ja 5%-l kinnitati bakteriaalne infekt-
sioon. Sagedasemad pöördumise 
põhjused olid ka otiit, tonsill i it, 
oksendamine ja kõhulahtisus. 
Ühendkuningriigis analüüsiti 
150 000 mürgistuse tõttu erakorralise 
meditsiini osakonda pöördumist ja 
järeldus oli üks – enamik juhtumeid 
olid välditavad. Vaja on parandada 
lapsevanemate teadlikkust, mida 
lapse palaviku puhul kodus ette võtta 
ning kuidas ära hoida mürgistusi.
Psüühikahäired
Ameerika Ühendriikides korral-
dati ligi 6000 gümnaasiumiõpilase 
küsitlus (Adverse Childhood Expe-
rience), mi l le andmetel ol i 16% 
mõelnud suitsiidist ja 7,4% seda ka 
proovinud teha. Enesetapumõtete 
tekkel olid suuremad riskitegurid 
lootusetuse tunne, vägivalla korduv 
kogemine, tõrjutus, vägistamine, 
aga ka emotsionaalne väärkohtle-
mine, vanemate alkoholi/narkooti-
kumide tarvitamine. Nii pediaater 
kui ka perearst peaksid noorukiga 
vesteldes hindama ka patsiendi 
psüühilist seisundit. 
Psüühikahäired võivad olla ka 
raske endogeense patoloogia aval-
duseks. Belgia autorite uuringus 
kir jeldati 9 patsienti, kes pöör-
dusid haigla vastuvõttu meeleolu- 
või käitumishäirega vanuses 1–18 
aastat. Lõplikud diagnoosid olid järg-
mised: anti-N-metüül-D-aspartaadi 
retseptori vahendatud entsefaliit, 
mükoplasma pneumoonia, tokso-
plasmoos, Guillaini-Barré sündroom, 
epilepsia, epileptilised hood ägeda 
neerukahjustuse tõttu, ajukasvaja ja 
2 dissemineeritud entsefaliidi juhtu.
Kaja Julge – 
Tartu Ülikooli 
Kliinikumi 
lastekliinik 
Riina Žordania –  
Tartu Ülikooli 
Kliinikumi 
ühendlabori 
kliinilise 
geneetika 
keskus


English

Pediaatria. Muljeid Euroopa pediaatriaakadeemia kongressilt

Journals from University of Tartu

336ErIALAUUDISEDEesti Arst 2018; 97(6):336PediaatriaMULJEID EUrOOpA pEDIA ATrIA AK ADEEMIA KONGrESSILT12 .–15.  ok toobr i l  2017 toimus Euroopa ped iaat r iaa kadeem ia (European Academy of Paediatrics) kongress ja allpool on kirja pandud noppeid seal käsitletud teemadest. Migratsioon ja sõjapõgenikud Kongressi mitmes ettekandes käsit-leti maailmas meditsiiniasutuste ees seisvat väga aktuaalset lahendamist vajavat probleemi – migratsiooni ja sõjapõgenike vooge erinevate sotsiaalse ja kultuurilise taustaga riikidest. Ühinenud Rahvaste Orga-nisatsiooni (ÜRO) andmetel on 244 miljoni migrandi seas 31 miljonit last, kes elavad vä ljaspool oma sünniriiki. Hooldust vajavaid lapsi on põhiliselt kümnes riigis ja seega on põgenike hulk Euroopa riikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Eriti keeruline on saatjata laste olukord. Väga oluliseks peetakse Euroopa ri ik ides põgenikesse sõbralikku suhtumist ja neile kõrgetasemelise vajaliku meditsiinilise ja sotsiaalse abi pakkumist. Euroopa Liidu juht-organitele pole seni lõplikult päris selge, kuidas tagada sellise suure hulga eri taustaga laste heaolu. 12-s Euroopa riigis viidi ellu migrandi-sõbralike haiglate pilootprojekt, kus püüti arvestada migrantide võimalikke eripärasid. Oluline, kuid samas keeruline on vältida konflikte patsiendi ja tema pereliikmete ning meedikute vahel ja sageli on vaja spetsiaalse väljaõppe saanud tõlke. Kaasasündinud väärarengudAndmed kaasasündinud vääraren-gute esinemissageduse kohta variee-ruvad haigusrühmade kaupa riigiti. ÜRO andmetel sünnib igal aastal 3% lastest väärarengutega, seda on kokku 4,8 miljonit last. Aafrika, Kagu-Aasia ja Vahemere-äärsetes r i ik ides on sagedus tunduva lt suurem kui Euroopas, erinevus on 4–5kordne. Sri Lankas diagnoosi-takse 60% arenguhälvetest kohe pärast sündi, aasta vanuselt on diag-noositud 70% ja kõik arengudefektid on avastatud kuuendaks eluaastaks. Samas on geneetilise diagnostika teenus riigis kättesaadav ja alates 2008. aastast olemas genoomi variat-sioonide andmebaas.Downi sündroomI i r i m aa  k a hes  sü n n i t u sm aja s sündinud 20 Downi sündroomiga patsiendi andmeid analüüsiti retro-spektiivselt. Nende hulgas ei olnud tehtud ühelgi sünnieelset diagnosti-list protseduuri. 20 patsiendi seas oli suuri kaasasündinud südame arengu-defekte 18-l (90%). Eestis rakendatav sünnieelne diagnostika erineb selles riigis kehtivast väga suurel määral ja enamik enne sündi kromosoom-haiguse diagnoosi saanud looteid perekonna soovil ei sünni.Pöördumised erakorralise meditsiini osakondaOluliselt sagenenud pöördumine haigla vastuvõttu on probleemiks paljudes Euroopa riikides samuti nagu Eestis. Läti kolleegid analüü-sisid laste pöördumist lastehaigla erakorralise meditsiini osakonda. Pa lav iku tekke esimesel päeval haigla vastuvõttu tulnud moodus-tasid 20% kõigist pöördunutest ja enamasti oli tegemist v iirushai-gustest põhjustatud palavikuga. Diagnostilisi uuringuid tehti 70%-le ja 5%-l kinnitati bakteriaalne infekt-sioon. Sagedasemad pöördumise põhjused olid ka otiit, tonsill i it, oksendamine ja kõhulahtisus. Ühendkuningriigis analüüsiti 150 000 mürgistuse tõttu erakorralise meditsiini osakonda pöördumist ja järeldus oli üks – enamik juhtumeid olid välditavad. Vaja on parandada lapsevanemate teadlikkust, mida lapse palaviku puhul kodus ette võtta ning kuidas ära hoida mürgistusi.PsüühikahäiredAmeerika Ühendriikides korral-dati ligi 6000 gümnaasiumiõpilase küsitlus (Adverse Childhood Expe-rience), mi l le andmetel ol i 16% mõelnud suitsiidist ja 7,4% seda ka proovinud teha. Enesetapumõtete tekkel olid suuremad riskitegurid lootusetuse tunne, vägivalla korduv kogemine, tõrjutus, vägistamine, aga ka emotsionaalne väärkohtle-mine, vanemate alkoholi/narkooti-kumide tarvitamine. Nii pediaater kui ka perearst peaksid noorukiga vesteldes hindama ka patsiendi psüühilist seisundit. Psüühikahäired võivad olla ka raske endogeense patoloogia aval-duseks. Belgia autorite uuringus kir jeldati 9 patsienti, kes pöör-dusid haigla vastuvõttu meeleolu- või käitumishäirega vanuses 1–18 aastat. Lõplikud diagnoosid olid järg-mised: anti-N-metüül-D-aspartaadi retseptori vahendatud entsefaliit, mükoplasma pneumoonia, tokso-plasmoos, Guillaini-Barré sündroom, epilepsia, epileptilised hood ägeda neerukahjustuse tõttu, ajukasvaja ja 2 dissemineeritud entsefaliidi juhtu.Kaja Julge – Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinik Riina Žordania –  Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori kliinilise geneetika keskus

http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/14181/9196/

Pediaatria. Muljeid Euroopa pediaatriaakadeemia kongressilt

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Utlib

Journals from University of Tartu