Sipria, Aleksander

English

Journals from University of Tartu

276MITMESUGUSTEesti Arst 2018; 97(5):276–277Erakorralise meditsiini arstide väljaõpe EestisAleksander Sipria – TÜ Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliinikErakorra l ise meditsi in i arst ide väljaõpe Eestis arenes välja kiirabi internatuurist, mis toimis endise NSV L i idu med it s i i n iha r iduse süsteemis kuni aastani 1997. Eesti haiglaeelse erakorralise meditsiini süsteemi reformimine alates 1995. aastast andis tõuke haiglate erakorral ise meditsi ini osakondade loomisele ja väljaarenda-misele. Seoses arstide erialase spet-sialiseerumise reorganiseerimisega kehtestati 1993. aastal residentuuri põhimäärus, mis võimaldas 1998. aastal avada kolmeaastase erakor-ralise meditsiini residentuuri ja selle ajutiseks nimetuseks oli kiirabi residentuur. Residentuuriprogrammi koosta-misel võeti eeskujuks erakorralise meditsiini residentuuri programmid Ameerika Ühendri ik ides. 1998. aastal toimus Ameerika Ühendrii-kides ka Eesti arstide erakorralise meditsiini erialane stažeerimine. Uue residentuuriprogrammi läbinud arst id pid id olema võimel i sed osutama erakorralist meditsiiniabi haiglaeelses etapis ja haiglas. Arstiteaduskonna dekaani korral-dusega 2000. aastal muudeti kiirabi eriala nimetus ümber erakorralise meditsiini erialaks. Euroopas eksis-teeris selleks ajaks iseseisev erakor-ralise meditsiini eriala (accident and emergency medicine) ainult Ühend-kuningriigis ja Iirimaal. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga sätestati 2001. aastal selle eriala omandamise pikkuseks vähemalt 5 aastat. Kuna Eestis oli erakorralise meditsiini arstide vajadus suur, siis alguses ei peetud 5aastast õppeaega vajalikuks ja 2001. aastal muudeti erakorralise meditsiini residentuuri programm 4aastaseks.Uue programmi järgi pidid resi-dendid läbima kohustuslikud prakti-lise koolituse tsüklid määratud resi-dentuuri baasasutustes. Teoreetilise koolituse aluseks võeti erakorralise meditsiini arstide väljaõppe prog-ramm, mille Euroopa erakorralise meditsiini selts (EuSEM) oli 2002. aastal välja töötanud. Programmi tä iendati olul iselt 2009. aasta l , mi l teoreet i l ise ettevalmistuse aluseks võeti elundisüsteemipõhised teadmised, enam lev inud sümp-tomid ning erakorralise meditsiini spetsiifilised aspektid (European curriculum for emergency medicine). Sealhulgas loetleti üles praktilised oskused, mida erakorralise medit-siini arst peab valdama, kirjeldati koolituse ajakava, esitati teadmiste ja praktiliste oskuste hindamise meetodid ning määrati Euroopa erakorra l ise meditsi in i eksami korraldamise tingimused ja kord. Seda programmi ajakohastati aprillis 2017.Alates 2016. aastast kestab Eesti erakorralise meditsiini residentuuri programm 5 aastat, mis on nüüd kooskõlas Euroopa Liidu direktii-v iga 2005/36/EC. Residentuuris omandatavad teoreetil ised tead-mised ja praktilised oskused raja-nevad EuSEM-i põhiõppeprogrammi nõuetel. Programmi teiste erialade residentuuri kestusest pikem, s.t 5aastane kestus on põhjendatud sellega, et tegemist on väga mahuka ja strateegiliselt olulise erialaga. Esimesel residentuuriaastal läbi-takse järgmised tsüklid: • erakorraline meditsiin (4 kuud), • üldanestesioloogia (3 kuud), • üldintensiivravi (2 kuud), • traumatoloogia (2 kuud). Nende tsüklite käigus omanda-takse vajalikud teadmised ja prakti-lised oskused erakorraliste ja eeskätt kriitiliste seisundite käsitlemiseks erakorralise meditsiini osakonnas (EMO). Residentuuri 2.–5. aastal on ettenähtud järgmised tsüklid:• erakorraline meditsiin (12 kuud), • sisehaigused (2 kuud), • kirurgia (2 kuud), • üldintensiivravi (4 kuud), • traumatoloogia (4 kuud), kardio-loogia (4 kuud), • radioloogia (3 kuud), lastehai-gused (3 kuud), • kõrva-nina-kurguhaigused (1 kuu), • silmahaigused (1 kuu), • sünnitusabi ja erakorraline güne-koloogia (2 kuud), • akuutpsühhiaatria (1 kuu), • haiglaeelne erakorraline medit-siin (2 kuud),• valiktsüklid (3 kuud). Valiktsüklid läbitakse residen-tuuri 4. ja 5. aastal, kuna selleks ajaks on erakorralise meditsiini resi-dent võimeline otsustama, millises valdkonnas peaks end veel täien-dama ja mida praktiseerima. Erakorral ise meditsi ini arst-residendi vajalike oskuste hulka kuuluvad • diferentseerimata haigustega erakorraliste haigete vastuvõt-mine, • triaaž, • diferentseerimata haigustega erakorra l i se ha ige sei sund i esmane hindamine, • haige seisundi detailne uurimine ja ravi, • haige seisundi jätkuv hindamine, jälgimine ja ravi, • esmase ravi lõpetamisel haige ümberpaigutamine või üleand-mine teise eriala spetsialistile lõpliku meditsiinilise abi osuta-miseks.Teoreeti l ine koolitus hõlmab elundisüsteemipõhiseid teadmisi, enam levinud sümptomeid, erakorra-lise meditsiini spetsiifilisi teemasid, 277MITMESUGUSTEesti Arst 2018; 97(5):276–277meeskonnakoostööd ja suhtlusos-kusi, psühhosotsiaalseid, eetilisi ja juriidilisi aspekte. Olulised on enesearendamine, õpetamisoskus, samuti oskus lugeda ja analüüsida erialast kirjandust.  Erakorralise meditsi in i residendid osa levad erialastel ja interdistsiplinaarsetel kursustel, seminaridel, konverent-sidel kuni 3 korda kuus. Seminaridel ja konverentsidel tehakse ette-kanded, esitatakse haigusjuhtude ülevaateid ja analüüsitakse neid, osaletakse katastroofimeditsiini õppustel, ALS (Advanced Life Support, taaselustamine edasijõudnutele) ja ATLS (Advanced Trauma Life Support) koolitusel. Erakorralise meditsiini arsti eesmärk võiks olla Euroopa erakorra l ise meditsi in i eksami sooritamine (European Board Exami-nation in Emergency Medicine). Aastatel 1999–2017 võeti vastu erakorralise meditsiini residentuuri 131 residenti, kellest lõpueksami sooritas 68. Selle aja jooksul on residentuurist lahkunud 26 arst-resi-denti: 8 anestesioloogia residentuuri, 2 kardioloogia residentuuri, 1 orto-peedia residentuuri, 1 radioloogia residentuuri, 10 Soome, 1 Rootsi, 3 eksmatrikuleeritud edasijõudma-tuse tõttu. Praegu on residentuuris 35 arst-residenti, kellest 9 viibib lapsehool-duspuhkusel.Prognoosi järgi vajab Eesti kuni aastani 2020 l ig i 280 erakorra-lise meditsiini arsti. Kokkuvõttes lõpetas 18 aasta jooksul erakorralise meditsiini residentuuri 68 arsti, selle perioodi kohta keskmiselt 4 arsti aastas. Seega, vajaliku arvu erakorralise meditsiini spetsialistide koolitamine võib võtta aega ligi 50 aastat.Peab tõdema, et kuni aastani 2016 olid mõnel aastal erakorralise meditsiini residentuuri kohad alatäi-detud. Samas on 5aastase residen-tuuriprogrammi kehtestamisel ja lisakohtade avamisel nii 2016. kui ka 2017. aastal 12 kohale vastu võetud 12 uut residenti ning see näitab, et huvi erakorralise meditsiini eriala vastu on suurenenud. Kokku on erakorralise meditsiini residentuuri lõpetanud 68 arsti, kellest 56 (82%) töötab erakorralise meditsiini arstina Eestis: piirkond-likes ja keskhaiglates, kiirabis, kait-seväes. Üks arst on astunud erakor-ralise meditsiini doktorantuuri. Neli arsti ei tööta enam erakorralise meditsi ini erialal. Erialast tööd teevad paralleelselt nii Eestis kui ka Soomes kolm arsti. Neljal arstil on töökoht ainult Soomes, nendest kaks arsti töötab muul erialal. Ühe arsti töökoht ei ole teada. Viis erakorralise meditsiini arsti on omandanud või omandavad teist eriala: ortopeedia (2), radioloogia (2), silmahaigused (1), peremeditsiin (1).A lates 2007. aastast ol i kesk-mine konkurss ühele erakorralise meditsiini residentuuri kohale 1,6. Kuuenda kursuse kliiniline praktika võib suurendada üliõpilaste huvi selle eriala vastu. Kahe viimase aasta jooksul suurenes üliõpilaste rahulolu erakorralise meditsiini praktikaga 5 palli süsteemis hinnatuna 3,35-lt 3,83-le. E r a k o r r a l i s e  m e d i t s i i n i osakonnas peab olema tagatud mõistlik ja arusaadav töökorraldus, meeskonna koostöö, toetav töökesk-kond ja vanemate kolleegide poolne adekvaatne juhendamine. Oluline roll on üliõpilaste erialaringil. Erakorralise meditsiini eriala areng sõltub erakorralise meditsiini arst-residentide motivatsioonist. Oluline on residentide osalemine VI kursuse erakorralise meditsiini praktika ja nooremate kolleegide juhendamises, samuti aitavad välja-õppele kaasa ettekanded konverent-sidel, töö erialaseltsis, teadustöö jm. Kindlasti on oluline eriala tuleviku-perspektiiv ja prestiiž, töökoormus, palgatase ja erialasisese subspetsia-liseerumise võimalused.Eriala populaarsust võivad nega-tiivselt mõjutada suur töökoormus ja läbipõlemine. Ameerika medit-siiniassotsiatsiooni andmetel oli aastatel 2013–2017 läbipõlemine kõige suurem erakorralise meditsiini arstidel ja see trend suureneb (1). Teise küsitluse järgi täheldati 2017. aastal läbipõlemist 59%-l erakorra-lise meditsiini arstidest ja see arv oli võrreldes teiste arstierialadega kõige suurem (2). Läbipõlemist põhjustasid peamiselt suur hulk bürokraatilisi toiminguid ja suur töökoormus. Kui töökohal tundis ennast õnnelikuna ainult 28% küsitletud erakorralise meditsiini arstidest, siis väljaspool tööaega 64%. KOKKUVÕTEErakorralise meditsiini eriala areng Eestis on 20 aasta jooksul olnud kiire ja pidev. Selle aja jooksul suurenes eriala populaarsus, 5aastane resi-dentuuriprogramm muutus atrak-tiivsemaks. Valdav osa erakorra-lise meditsiini residentuuri lõpe-tanud arstidest töötab Eestis omal erialal. Üliõpilased ja residendid hindavad erakorralise meditsiini osakonnas praktiseerimist kõrgelt. Eriala jätkuva arengu strateegilised eesmärgid on vajaliku arvu motivee-ritud erakorralise meditsiini arstide ettevalmistamine, nüüdisaegne ja kval iteetne väljaõpe EuSEM-i põhiõppeprogrammi alusel ning täiendusõppesüsteemi ja erialase teadustöö arendamine.  KIRJANDUS 1. Parks T. Report reveals severity of burnout by specialty. AMA Wire 2017, Jan 31. https://wire.ama-assn.org/life-career/report-reveals-severity-burnout-specialty.2. Peckham C. Medscape emergency physician li-festyle report 2017: Race and ethnicity, bias and burnout. Medscape 2017, Jan 11.

Erakorralise meditsiini arstide väljaõpe Eestis

Utlib

276
MITMESUGUST
Eesti Arst 2018; 97(5):276–277
Erakorralise meditsiini arstide väljaõpe Eestis
Aleksander Sipria – TÜ Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliinik
Erakorra l ise meditsi in i arst ide 
väljaõpe Eestis arenes välja kiirabi 
internatuurist, mis toimis endise 
NSV L i idu med it s i i n iha r iduse 
süsteemis kuni aastani 1997. 
Eesti haiglaeelse erakorralise 
meditsiini süsteemi reformimine 
alates 1995. aastast andis tõuke 
haiglate erakorral ise meditsi ini 
osakondade loomisele ja väljaarenda-
misele. Seoses arstide erialase spet-
sialiseerumise reorganiseerimisega 
kehtestati 1993. aastal residentuuri 
põhimäärus, mis võimaldas 1998. 
aastal avada kolmeaastase erakor-
ralise meditsiini residentuuri ja 
selle ajutiseks nimetuseks oli kiirabi 
residentuur. 
Residentuuriprogrammi koosta-
misel võeti eeskujuks erakorralise 
meditsiini residentuuri programmid 
Ameerika Ühendri ik ides. 1998. 
aastal toimus Ameerika Ühendrii-
kides ka Eesti arstide erakorralise 
meditsiini erialane stažeerimine. 
Uue residentuuriprogrammi läbinud 
arst id pid id olema võimel i sed 
osutama erakorralist meditsiiniabi 
haiglaeelses etapis ja haiglas. 
Arstiteaduskonna dekaani korral-
dusega 2000. aastal muudeti kiirabi 
eriala nimetus ümber erakorralise 
meditsiini erialaks. Euroopas eksis-
teeris selleks ajaks iseseisev erakor-
ralise meditsiini eriala (accident and 
emergency medicine) ainult Ühend-
kuningriigis ja Iirimaal. Euroopa 
Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 
sätestati 2001. aastal selle eriala 
omandamise pikkuseks vähemalt 5 
aastat. Kuna Eestis oli erakorralise 
meditsiini arstide vajadus suur, siis 
alguses ei peetud 5aastast õppeaega 
vajalikuks ja 2001. aastal muudeti 
erakorralise meditsiini residentuuri 
programm 4aastaseks.
Uue programmi järgi pidid resi-
dendid läbima kohustuslikud prakti-
lise koolituse tsüklid määratud resi-
dentuuri baasasutustes. Teoreetilise 
koolituse aluseks võeti erakorralise 
meditsiini arstide väljaõppe prog-
ramm, mille Euroopa erakorralise 
meditsiini selts (EuSEM) oli 2002. 
aastal välja töötanud. Programmi 
tä iendati olul iselt 2009. aasta l , 
mi l teoreet i l ise ettevalmistuse 
aluseks võeti elundisüsteemipõhised 
teadmised, enam lev inud sümp-
tomid ning erakorralise meditsiini 
spetsiifilised aspektid (European 
curriculum for emergency medicine). 
Sealhulgas loetleti üles praktilised 
oskused, mida erakorralise medit-
siini arst peab valdama, kirjeldati 
koolituse ajakava, esitati teadmiste 
ja praktiliste oskuste hindamise 
meetodid ning määrati Euroopa 
erakorra l ise meditsi in i eksami 
korraldamise tingimused ja kord. 
Seda programmi ajakohastati aprillis 
2017.
Alates 2016. aastast kestab Eesti 
erakorralise meditsiini residentuuri 
programm 5 aastat, mis on nüüd 
kooskõlas Euroopa Liidu direktii-
v iga 2005/36/EC. Residentuuris 
omandatavad teoreetil ised tead-
mised ja praktilised oskused raja-
nevad EuSEM-i põhiõppeprogrammi 
nõuetel. Programmi teiste erialade 
residentuuri kestusest pikem, s.t 
5aastane kestus on põhjendatud 
sellega, et tegemist on väga mahuka 
ja strateegiliselt olulise erialaga. 
Esimesel residentuuriaastal läbi-
takse järgmised tsüklid: 
• erakorraline meditsiin (4 kuud), 
• üldanestesioloogia (3 kuud), 
• üldintensiivravi (2 kuud), 
• traumatoloogia (2 kuud). 
Nende tsüklite käigus omanda-
takse vajalikud teadmised ja prakti-
lised oskused erakorraliste ja eeskätt 
kriitiliste seisundite käsitlemiseks 
erakorralise meditsiini osakonnas 
(EMO). Residentuuri 2.–5. aastal on 
ettenähtud järgmised tsüklid:
• erakorraline meditsiin (12 kuud), 
• sisehaigused (2 kuud), 
• kirurgia (2 kuud), 
• üldintensiivravi (4 kuud), 
• traumatoloogia (4 kuud), kardio-
loogia (4 kuud), 
• radioloogia (3 kuud), lastehai-
gused (3 kuud), 
• kõrva-nina-kurguhaigused (1 
kuu), 
• silmahaigused (1 kuu), 
• sünnitusabi ja erakorraline güne-
koloogia (2 kuud), 
• akuutpsühhiaatria (1 kuu), 
• haiglaeelne erakorraline medit-
siin (2 kuud),
• valiktsüklid (3 kuud). 
Valiktsüklid läbitakse residen-
tuuri 4. ja 5. aastal, kuna selleks 
ajaks on erakorralise meditsiini resi-
dent võimeline otsustama, millises 
valdkonnas peaks end veel täien-
dama ja mida praktiseerima. 
Erakorral ise meditsi ini arst-
residendi vajalike oskuste hulka 
kuuluvad 
• diferentseerimata haigustega 
erakorraliste haigete vastuvõt-
mine, 
• triaaž, 
• diferentseerimata haigustega 
erakorra l i se ha ige sei sund i 
esmane hindamine, 
• haige seisundi detailne uurimine 
ja ravi, 
• haige seisundi jätkuv hindamine, 
jälgimine ja ravi, 
• esmase ravi lõpetamisel haige 
ümberpaigutamine või üleand-
mine teise eriala spetsialistile 
lõpliku meditsiinilise abi osuta-
miseks.
Teoreeti l ine koolitus hõlmab 
elundisüsteemipõhiseid teadmisi, 
enam levinud sümptomeid, erakorra-
lise meditsiini spetsiifilisi teemasid, 
277
MITMESUGUST
Eesti Arst 2018; 97(5):276–277
meeskonnakoostööd ja suhtlusos-
kusi, psühhosotsiaalseid, eetilisi 
ja juriidilisi aspekte. Olulised on 
enesearendamine, õpetamisoskus, 
samuti oskus lugeda ja analüüsida 
erialast kirjandust.  Erakorralise 
meditsi in i residendid osa levad 
erialastel ja interdistsiplinaarsetel 
kursustel, seminaridel, konverent-
sidel kuni 3 korda kuus. Seminaridel 
ja konverentsidel tehakse ette-
kanded, esitatakse haigusjuhtude 
ülevaateid ja analüüsitakse neid, 
osaletakse katastroofimeditsiini 
õppustel, ALS (Advanced Life Support, 
taaselustamine edasijõudnutele) ja 
ATLS (Advanced Trauma Life Support) 
koolitusel. Erakorralise meditsiini 
arsti eesmärk võiks olla Euroopa 
erakorra l ise meditsi in i eksami 
sooritamine (European Board Exami-
nation in Emergency Medicine). 
Aastatel 1999–2017 võeti vastu 
erakorralise meditsiini residentuuri 
131 residenti, kellest lõpueksami 
sooritas 68. Selle aja jooksul on 
residentuurist lahkunud 26 arst-resi-
denti: 8 anestesioloogia residentuuri, 
2 kardioloogia residentuuri, 1 orto-
peedia residentuuri, 1 radioloogia 
residentuuri, 10 Soome, 1 Rootsi, 3 
eksmatrikuleeritud edasijõudma-
tuse tõttu. 
Praegu on residentuuris 35 arst-
residenti, kellest 9 viibib lapsehool-
duspuhkusel.
Prognoosi järgi vajab Eesti kuni 
aastani 2020 l ig i 280 erakorra-
lise meditsiini arsti. Kokkuvõttes 
lõpetas 18 aasta jooksul erakorralise 
meditsiini residentuuri 68 arsti, 
selle perioodi kohta keskmiselt 4 
arsti aastas. Seega, vajaliku arvu 
erakorralise meditsiini spetsialistide 
koolitamine võib võtta aega ligi 50 
aastat.
Peab tõdema, et kuni aastani 
2016 olid mõnel aastal erakorralise 
meditsiini residentuuri kohad alatäi-
detud. Samas on 5aastase residen-
tuuriprogrammi kehtestamisel ja 
lisakohtade avamisel nii 2016. kui ka 
2017. aastal 12 kohale vastu võetud 
12 uut residenti ning see näitab, et 
huvi erakorralise meditsiini eriala 
vastu on suurenenud. 
Kokku on erakorralise meditsiini 
residentuuri lõpetanud 68 arsti, 
kellest 56 (82%) töötab erakorralise 
meditsiini arstina Eestis: piirkond-
likes ja keskhaiglates, kiirabis, kait-
seväes. Üks arst on astunud erakor-
ralise meditsiini doktorantuuri. Neli 
arsti ei tööta enam erakorralise 
meditsi ini erialal. Erialast tööd 
teevad paralleelselt nii Eestis kui ka 
Soomes kolm arsti. Neljal arstil on 
töökoht ainult Soomes, nendest kaks 
arsti töötab muul erialal. Ühe arsti 
töökoht ei ole teada. Viis erakorralise 
meditsiini arsti on omandanud või 
omandavad teist eriala: ortopeedia 
(2), radioloogia (2), silmahaigused 
(1), peremeditsiin (1).
A lates 2007. aastast ol i kesk-
mine konkurss ühele erakorralise 
meditsiini residentuuri kohale 1,6. 
Kuuenda kursuse kliiniline praktika 
võib suurendada üliõpilaste huvi 
selle eriala vastu. Kahe viimase aasta 
jooksul suurenes üliõpilaste rahulolu 
erakorralise meditsiini praktikaga 
5 palli süsteemis hinnatuna 3,35-lt 
3,83-le. 
E r a k o r r a l i s e  m e d i t s i i n i 
osakonnas peab olema tagatud 
mõistlik ja arusaadav töökorraldus, 
meeskonna koostöö, toetav töökesk-
kond ja vanemate kolleegide poolne 
adekvaatne juhendamine. Oluline 
roll on üliõpilaste erialaringil. 
Erakorralise meditsiini eriala 
areng sõltub erakorralise meditsiini 
arst-residentide motivatsioonist. 
Oluline on residentide osalemine 
VI kursuse erakorralise meditsiini 
praktika ja nooremate kolleegide 
juhendamises, samuti aitavad välja-
õppele kaasa ettekanded konverent-
sidel, töö erialaseltsis, teadustöö jm. 
Kindlasti on oluline eriala tuleviku-
perspektiiv ja prestiiž, töökoormus, 
palgatase ja erialasisese subspetsia-
liseerumise võimalused.
Eriala populaarsust võivad nega-
tiivselt mõjutada suur töökoormus 
ja läbipõlemine. Ameerika medit-
siiniassotsiatsiooni andmetel oli 
aastatel 2013–2017 läbipõlemine 
kõige suurem erakorralise meditsiini 
arstidel ja see trend suureneb (1). 
Teise küsitluse järgi täheldati 2017. 
aastal läbipõlemist 59%-l erakorra-
lise meditsiini arstidest ja see arv oli 
võrreldes teiste arstierialadega kõige 
suurem (2). Läbipõlemist põhjustasid 
peamiselt suur hulk bürokraatilisi 
toiminguid ja suur töökoormus. Kui 
töökohal tundis ennast õnnelikuna 
ainult 28% küsitletud erakorralise 
meditsiini arstidest, siis väljaspool 
tööaega 64%. 
KOKKUVÕTE
Erakorralise meditsiini eriala areng 
Eestis on 20 aasta jooksul olnud kiire 
ja pidev. Selle aja jooksul suurenes 
eriala populaarsus, 5aastane resi-
dentuuriprogramm muutus atrak-
tiivsemaks. Valdav osa erakorra-
lise meditsiini residentuuri lõpe-
tanud arstidest töötab Eestis omal 
erialal. Üliõpilased ja residendid 
hindavad erakorralise meditsiini 
osakonnas praktiseerimist kõrgelt. 
Eriala jätkuva arengu strateegilised 
eesmärgid on vajaliku arvu motivee-
ritud erakorralise meditsiini arstide 
ettevalmistamine, nüüdisaegne 
ja kval iteetne väljaõpe EuSEM-i 
põhiõppeprogrammi alusel ning 
täiendusõppesüsteemi ja erialase 
teadustöö arendamine.  
KIRJANDUS 
1. Parks T. Report reveals severity of burnout by 
specialty. AMA Wire 2017, Jan 31. https://wire.
ama-assn.org/life-career/report-reveals-severity-
burnout-specialty.
2. Peckham C. Medscape emergency physician li-
festyle report 2017: Race and ethnicity, bias and 
burnout. Medscape 2017, Jan 11.


https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/14141/9165

Erakorralise meditsiini arstide väljaõpe Eestis

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu

Utlib