Kivi, Martin

Journals from University of Tartu

351eriAlAuuDiseDEesti Arst 2017; 96(6):351Martin Kivi – Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiakeskus UroloogiamrT JA ulTrAheli üheNDmeeToDi k A suTAmiNe eesNÄ ÄrmeBioPsiA s Esimesena Eestis võeti märtsis 2017 Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogia-keskuses kasutusele uus meetod eesnäärme koeproov ide saami-seks. Meetod sisa ldab magnet-resonantstomograaf ia (MRT ) ja ultraheliuuringu ühendamist, kus MRT-uuringul leitud kasvajakahtlase piirkonna uurimist jätkatakse ultra-helikeskkonnas, kus saab täpselt suunata koeproov i võtmist. See on kogu meeskonda hõlmav kõrg-tehnoloogiline diagnostiline prot-sess, milles osalevad radioloogid, uroloogid ja patoloogid ning kus on vaja spetsiaalset aparatuuri ja meeskonna väljaõpet.Eesnäärmevähk on meestel sage-dasim vähivorm. Pahaloomulis-test kasvajatest on eesnäärmevähk Euroopa Liidus (EL) suremuse põhju-sena teisel kohal. Eestis on haiges-tumine ja suremus eesnäärmevähki üks suurematest ELis. Üks võimalus olukorda muuta on võtta kasutusele tipptehnoloogilised diagnostilised meetodid.Eesnäärmevähi diagnoosimise oluline osa on eesnäärmest koeproo-v ide võtmine ( biopsia). Sel leks võetakse transrektaalse ultraheli kontrol l i  a l l  ( TRUS) nõela abi l eesnäärmest bioptaadid. Koeproovid võetakse standarditud meetodil süsteemselt eesnäärme erineva-test piirkondadest, kus võib kõige sagedamini esineda pahaloomuline kasvaja. Tegu on standardse diag-nostilise meetodiga ning vaatamata süsteemsele koeproovide võtmisele võib jääda kliiniliselt oluline ja suure progresseerumisriskiga eesnäärme-vähk avastamata. Kõige keerulisem on edaspidine käsitlus ja jälgimine nende patsien-tide puhul, kellel esmaste koeproo-vide põhjal kasvajat ei tuvastata, kuid PSA-väärtus püsib suurena või kasvab. Uroloogiliste haiguste ravi-juhendite põhjal korratakse kasvaja-kahtluse korral eelmainitud meetodil koeproovide võtmist. Vaatamata sellele jääb ikkagi risk, et kliiniliselt oluline eesnäärmevähk jääb avasta-mata. Sageli leitakse süsteemsete biopsiate abil väikse progressiooni-riskiga eesnäärmevähki. Nüüdisaja uro-onkoloogia seisukohalt ei vaja kõik väikse progresseerumisriskiga eesnäärmevähid agressiivset ravi ning teatud osa patsientidest saab aktiivselt jälgida ja osutada ravi haiguse progresseerumisel. Oluline on otsida suure progresseerumis-riskiga eesnäärmevähki, mis on patsientidele väga ohtlik.MRT-uuring on viimase kümne aasta jooksu l  tehnoloog i l i se lt oluliselt täiustunud. MRT abil on võimalik avastada ja täpselt loka-l iseerida potentsiaalselt mali ig-seid koldeid eesnäärmes. Kahtlase kolde avastamisel hinnatakse selle maliigsuse potentsiaali, kasutades spetsiaalset riskitabelit (PI-RADES). Kui tegu on suure maliigsuspotent-siaaliga kahtlase koldega (PI-RADES 3−5), võetakse koeproovid täpselt määratud koldest, kombineerides MRT-le idu u lt r a he l iuur i ng uga (MRT ja ultraheli ühendmeetod ehk fusioon).MRT ja ultraheli ühendmeetodit ei ole selle keerukuse, töömahu ja hinna tõttu otstarbekas kasutada esmase diagnostilise meetodina. Kirjeldatud diagnostiline käsitlus on valikmeetod patsientidele, kellele on varem tehtud eesnäärmebiopsia, mille alusel ei leitud patoloogiat, kuid kellel kliiniliselt püsib eesnäär-mevähi kahtlus (PSA- sisalduse püsiv suurenemine, pa lpeer itav kol le eesnäärmes jm). Meetodi diagnos-tilise tõhususe parandamiseks on kombineeritud sihitud ja süstemaa-tilise eesnäärmebiopsia meetodeid.Nimetatud meetodi kõikide etap-pide jaoks, alates patsientide vali-kust kuni tulemuste hindamiseni, on koostatud protokollid, et kogu diagnostilist protsessi analüüsida ning teha kliinilisi ja akadeemilisi järeldusi, mida kasutada patsientide raviks. Punase värviga märgistatud potentsiaalselt maliigne kolle eesnäärmes.Kollase värviga märgistatud bioptaadi võtmise kohad.

English

Uroloogia. MRT ja ultraheli ühendmeetodi kasutamine eesnäärmebiopsias

Utlib

351
eriAlAuuDiseD
Eesti Arst 2017; 96(6):351
Martin Kivi – 
Ida-Tallinna 
Keskhaigla 
uroloogiakeskus 
Uroloogia
mrT JA ulTrAheli üheNDmeeToDi k A suTAmiNe 
eesNÄ ÄrmeBioPsiA s 
Esimesena Eestis võeti märtsis 2017 
Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogia-
keskuses kasutusele uus meetod 
eesnäärme koeproov ide saami-
seks. Meetod sisa ldab magnet-
resonantstomograaf ia (MRT ) ja 
ultraheliuuringu ühendamist, kus 
MRT-uuringul leitud kasvajakahtlase 
piirkonna uurimist jätkatakse ultra-
helikeskkonnas, kus saab täpselt 
suunata koeproov i võtmist. See 
on kogu meeskonda hõlmav kõrg-
tehnoloogiline diagnostiline prot-
sess, milles osalevad radioloogid, 
uroloogid ja patoloogid ning kus 
on vaja spetsiaalset aparatuuri ja 
meeskonna väljaõpet.
Eesnäärmevähk on meestel sage-
dasim vähivorm. Pahaloomulis-
test kasvajatest on eesnäärmevähk 
Euroopa Liidus (EL) suremuse põhju-
sena teisel kohal. Eestis on haiges-
tumine ja suremus eesnäärmevähki 
üks suurematest ELis. Üks võimalus 
olukorda muuta on võtta kasutusele 
tipptehnoloogilised diagnostilised 
meetodid.
Eesnäärmevähi diagnoosimise 
oluline osa on eesnäärmest koeproo-
v ide võtmine ( biopsia). Sel leks 
võetakse transrektaalse ultraheli 
kontrol l i  a l l  ( TRUS) nõela abi l 
eesnäärmest bioptaadid. Koeproovid 
võetakse standarditud meetodil 
süsteemselt eesnäärme erineva-
test piirkondadest, kus võib kõige 
sagedamini esineda pahaloomuline 
kasvaja. Tegu on standardse diag-
nostilise meetodiga ning vaatamata 
süsteemsele koeproovide võtmisele 
võib jääda kliiniliselt oluline ja suure 
progresseerumisriskiga eesnäärme-
vähk avastamata. 
Kõige keerulisem on edaspidine 
käsitlus ja jälgimine nende patsien-
tide puhul, kellel esmaste koeproo-
vide põhjal kasvajat ei tuvastata, 
kuid PSA-väärtus püsib suurena või 
kasvab. Uroloogiliste haiguste ravi-
juhendite põhjal korratakse kasvaja-
kahtluse korral eelmainitud meetodil 
koeproovide võtmist. Vaatamata 
sellele jääb ikkagi risk, et kliiniliselt 
oluline eesnäärmevähk jääb avasta-
mata. Sageli leitakse süsteemsete 
biopsiate abil väikse progressiooni-
riskiga eesnäärmevähki. Nüüdisaja 
uro-onkoloogia seisukohalt ei vaja 
kõik väikse progresseerumisriskiga 
eesnäärmevähid agressiivset ravi 
ning teatud osa patsientidest saab 
aktiivselt jälgida ja osutada ravi 
haiguse progresseerumisel. Oluline 
on otsida suure progresseerumis-
riskiga eesnäärmevähki, mis on 
patsientidele väga ohtlik.
MRT-uuring on viimase kümne 
aasta jooksu l  tehnoloog i l i se lt 
oluliselt täiustunud. MRT abil on 
võimalik avastada ja täpselt loka-
l iseerida potentsiaalselt mali ig-
seid koldeid eesnäärmes. Kahtlase 
kolde avastamisel hinnatakse selle 
maliigsuse potentsiaali, kasutades 
spetsiaalset riskitabelit (PI-RADES). 
Kui tegu on suure maliigsuspotent-
siaaliga kahtlase koldega (PI-RADES 
3−5), võetakse koeproovid täpselt 
määratud koldest, kombineerides 
MRT-le idu u lt r a he l iuur i ng uga 
(MRT ja ultraheli ühendmeetod 
ehk fusioon).
MRT ja ultraheli ühendmeetodit 
ei ole selle keerukuse, töömahu ja 
hinna tõttu otstarbekas kasutada 
esmase diagnostilise meetodina. 
Kirjeldatud diagnostiline käsitlus 
on valikmeetod patsientidele, kellele 
on varem tehtud eesnäärmebiopsia, 
mille alusel ei leitud patoloogiat, 
kuid kellel kliiniliselt püsib eesnäär-
mevähi kahtlus (PSA- sisalduse püsiv 
suurenemine, pa lpeer itav kol le 
eesnäärmes jm). Meetodi diagnos-
tilise tõhususe parandamiseks on 
kombineeritud sihitud ja süstemaa-
tilise eesnäärmebiopsia meetodeid.
Nimetatud meetodi kõikide etap-
pide jaoks, alates patsientide vali-
kust kuni tulemuste hindamiseni, 
on koostatud protokollid, et kogu 
diagnostilist protsessi analüüsida 
ning teha kliinilisi ja akadeemilisi 
järeldusi, mida kasutada patsientide 
raviks. 
Punase värviga märgistatud potentsiaalselt maliigne kolle eesnäärmes.
Kollase värviga märgistatud bioptaadi võtmise kohad.


https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/13519/8575

Uroloogia. MRT ja ultraheli ühendmeetodi kasutamine eesnäärmebiopsias

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu

Utlib