Luts, Kristjan

Journals from University of Tartu

334 Ajalooline Ajakiri, 2009, 1/2 (127/128)invaliidistunud sõdurid (“samovarid”) Leningradist välja saadeti, et need linnapilti ei rikuks, pool aastat pärast sõda vahetasid sõdurid oma ordenid raha vastu, et toime tulla. “Keel ei paindu ütlema, et see oli võit, kui me sellepärast veel siiani kannatame.” Mõnda aega kohal viibinud Venemaa teaduse ja haridusminister Andrei Fursenko õpetussõnade kohaselt tuleks stalinismist kõneldes vähem tugineda emotsioonidele ja rohkem mõelda argumentidele, millest tänapäeva noored enam aru saavad – kuna Stalini näol on tegu isiksusega, siis seepärast ta ka noortele meeldib. Filippovi õpi-kut tabanud kriitikanoole suunas minister edasi ülikoolide õppejõududele, kes on õpikus esitatud seisukohti kõige enam kaitsnud.Konverentsi lõppedes võeti vastu resolutsioon, milles tauniti Nõukogude Liidu ajaloo kujutamist võidult võidule liikumisena, ignoreerides asetleid-nud tragöödiat ja ohvreid, mida maksti eesmärkide saavutamiseks. Stalini režiimi olemus on üks teravamaid teadusliku ja ühiskondliku diskussiooni objekte Venemaal, mis vajab põhjalikku uurimist, sellealase rahvusvahelise koostöö tugevdamist, uute teaduslike uurimisprojektide käivitamist, juur-depääsu avardamist arhiividokumentidele, inimeste mälestuste kogumist. Tulevik näitab, kas korraldajate soov esimene keskselt stalinismi uurimi-sele pühendatud konverents Venemaal jätkuvaks muuta, täitub või mitte. Lõpetuseks tasuks meelde tuletada Helene Carrère D’Encausse poolt öel-dut: “Stalinism ei ole vaid Venemaa probleem, stalinism on omaette men-taliteet, mis on probleemiks kogu Euroopa jaoks.”Aigi Rahi-TammSolidaarsuse Ekspress1.–7. detsembrini 2008 toimus Poolas Euroopa Solidaarsuse Keskuse (Euro-pean Centre for Solidarity) eestvedamisel rahvusvaheline projekt nimega “Solidaarsuse Ekspress” (Solidarity Express, SE).1 Nädal väldanud üritu-sest võttis osa enam kui 200 inimest 44 riigist, käesoleva loo autoril oli au esindada Eestit. 1  Vt lisaks: Euroopa Solidaarsuse Keskus, <http://www.ecs.gda.pl/> (20.7.2009); Solidaarsuse näitus Eesti Sõjamuuseumis, <http://www.laidoner.ee/index.php/article/159> (20.7.2009); Varssavi Ülestõusu Muuseum, <http://www.1944.pl/index.php?lang=en&lang_time=1> (20.7.2009). aa2009-1(127).indb   334 23.07.2009   12:19:33335KroonikaSE toimumise aeg ei olnud juhuslik – sellega tähistati 25 aasta möö-dumist Lech Wałesale Nobeli rahupreemia andmisest. Viimast seoses ameti ühinguliikumise Solidaarsus ellukutsumise ja eestvedamisega, mille ajaloolist tähtsust võib võrrelda nii 1956. aasta Ungari kui ka 1968. aasta Tšehhoslovakkia sündmustega.Laiahaardeliseks poliitiliseks liikumiseks kujunenud Solidaarsu-seni jõuti järk-järgult. Muutusi initsieerinud sündmusena võib käsitleda Krakówi peapiiskopi kardinal Karol Wojtyła valimist paavst Johannes Paulus II-ks 1978. aastal. Olemata avalikult sotsialistliku süsteemi vastu, kritiseeris uus paavst korduvalt Poola riikliku julgeolekuteenistuse tege-vust. Moskva kartust, et Poola Poliitbüroo ei tihka kiriku autoriteedile vastu hakata, süvendas veelgi selle kapituleerumine töölisklassi rahulole-matuse ees. Toiduainete hinna järsk tõus 1980. aastatel põhjustas streigi-laine, mis sünnitas vastupanuliikumise Solidaarsus, mida juhtis Gdańskist pärit 37-aastane karismaatiline elektrik Lech Wałesa. 31. augustil sõlmitud Gdański kokkuleppes tehtigi hulk pretsedendituid poliitilisi mööndusi, alustades streigiõiguse ja lõpetades igapühapäevase missa ülekandega rii-giraadios. Kuigi esialgu võimaldatud vabadustele tehti lõpp 1981. aasta det-sembris väljakuulutatud sõjaseisukorraga, jätkas Solidaarsus põranda all tegevust. Uuesti ning jõulisemalt kui kunagi varem tõusti esiplaanile 1989. aastal, mil parlamendi vabadel valimistel saavutas Solidaarsus võidu ning Wałesa valiti taasiseseisvunud Poola esimeseks presidendiks.SE oli üles ehitatud ringreisina mööda erinevaid Poola piirkondi. Kuigi esmapilgul võib tunduda keerulise ülesandena ühendada omavahel Kraków, kurikuulus Auschwitzi surmalaager, Teise maailmasõja ajal maatasa teh-tud Varssavi ning kunagine vabalinn Gdańsk (saksapäraselt Danzig), said poolakad sellega hakkama. Nii kirjeldas programmi üldjuht eelnimetatuid kui kohti, “kus ajalugu muutis oma kurssi”, ning mis on tänapäeval saa-nud totalitarismi vastase võitluse sümboliteks. Alljärgnevalt igast kohast lähemalt.SE sai alguse paavst Karol Wojtyła kodulinnast Krakówist. Külastati paavstiga seotud paiku, eeskätt aga maja, mille aknal seistes pidas ta Poolat külastades oma kuulsa kõne (1979. aastal). Poolakate jaoks oli ja on sellel suur tähtsus: Wojtyła  paavstiks valimise ajal pidas Poola elanikkonnast 90 protsenti end katoliiklaseks ning paavsti kõne, kus ta soovitas inimes-tel mõelda, “kes nad tegelikult on”, läks paljudele sügavale hinge. Paraku ei saa jätta märkimata ajaloosündmuse kommertsiaalset poolt – hoone, mille aknast Wojtyła kõneles, ühte tiiba ehib suur Poola postiteenust rek-laamiv plakat, millelt vaatab vastu naeratav paavst ise.aa2009-1(127).indb   335 23.07.2009   12:19:33336 Ajalooline Ajakiri, 2009, 1/2 (127/128)Krakówist järgmine peatuskoht oli Oswiecim ehk saksapäraselt Auschwitz. Nähtavasti ei jõuta iial kokkuleppele, mis seal tegelikult toimus. Poolakad pakuvad vaid oma versiooni, kirjeldades mõnevõrra kallutatult seal toime pandud inimsusevastaseid kuritegusid, ega taha kuuldagi revisionistlikest teemakäsitlustest. Lisaks tekib ebameeldiv tunne, et holokaust ja selle aja-lugu on tänapäeval piirkonnas tulus äritegevus – muuseumi sissepääsu juures tegutseb suveniiripood (kas T-särk kirjaga “Auschwitz” on ikka hukkunute mälestust austav?), samuti saab osta kotletisaia ja kohvi, lisaks teevad koha-likud turismifi rmad “elamusreise” Varssavi ja Auschwitzi vahel. Lõuna-Poolast siirduti linnulennult 260 km kagu suunas – Varssavisse. Poola pealinnast ei jäänud Teise maailmasõja keerises suurt midagi järgi: ajaks, mil Punaarmee linna “vabastama” saabus, oli see 85 protsendi ula-tuses hävitatud. Sestap ei ole ka sealne vanalinn “vana”, vaid lihtsalt fotode ja plaanide alusel taastatud “uus vana”. Linna sihikindla hävitamise näol oli tegu sakslaste kättemaksuga Poola põrandaaluse koduarmee (Armia Krajowa) eestvedamisel toimunud ülestõusule 1. augustist 2. oktoobrini 1944. aastal, mis Punaarmee abi viibimise tõttu nurjus. Ülestõusu mäles-tamiseks on poolakad rajanud muuseumi – 2004. aastal avatud Varssavi Ülestõusu Muuseum (Muzeum Powstania Warszawskiego), mille külasta-mine oligi Varssavi-ekskursiooni kõrghetk.Et Poola on ka mereriik, aitas meenutada visiit Gdańskisse. Balti mere kaldal asuv kunagine vabalinn on oluline mitmel põhjusel. Esiteks see-tõttu, et sealses laevaehitustehases sai alguse Solidaarsuse ametiühingu-liikumine. Teiseks asjaolu, et kohe linna külje all asub Westerplatte pool-saar, mille kohta kohalik giid kommenteeris uhkelt, et just seal algas Teine maailmasõda, kuna sinna kukkusid esimesed Saksa pommid. Huvitaval kombel väitis Varssavi giid Varssavi kohta sedasama. Gdańskis jõudis SE ka oma kulminatsioonini – selleks oli 5. detsemb-ril toimud Noorte Foorum, mil projektist osa võtnud noored (ja vanad!) kohtusid Nobeli rahupreemia laureaatidega. Eesmärgiks oli tekitada dis-kussioon ohtudest vabadusele ja solidaarsusele tänapäevases maailmas. Lisaks foorumi organisaatorile Lech Wałesale oli publikuga tulnud koh-tuma Tema Pühadus 14. Dalai Laama, Frederik Willem de Klerk, Adolfo Perez Esquivel ja Shirin Ebadi. Paraku puudus Mihhail Gorbatšov, kelle kohtumist Lech Wałesaga olnuks huvitav jälgida. Foorumist kui sellisest ei tulnud ajapuudusel õieti midagi välja, aga Nobeli rahupreemia laureaa-tide kohalolek ja nende ettekanded olid omaette elamus.Kristjan Lutsaa2009-1(127).indb   336 23.07.2009   12:19:33

English

Solidaarsuse ekspress

http://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/download/13489/8545

Solidaarsuse ekspress

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu