Baburin, Aleksei

Innos, Kaire

Padrik, Peeter

Valter, Ann

Valter, Epp

Journals from University of Tartu

111ERIALAUUDISEDEesti Arst 2017; 96(2):111OnkoloogiaMALIIGSE NAHAMELANOOMI ESINEMISSAGEDUS NING ELULEMUS EESTISMelanoom moodustab pahaloomu-listest kasvajatest Põhja-Euroopas 4% ning kasvajatega seotud surma-dest 2%. Maliigse nahamelanoomi haigestumus heledanahalise rahvas-tiku seas suureneb. Sama kehtib ka Eesti kohta, kuid võrreldes Euroopa keskmisega jäävad Eesti elulemus-näitajad maha. EUROCARE-5 uuring näitas, et ajavahemikul 2000–2007 maliigsesse nahamelanoomi haiges-tunud patsientide Euroopa keskmine 5 aasta elulemus oli 83%, Eestis aga 72%. Euroopa keskmine suhteline elu lemus ol i tunduvalt suurem naiste seas ja seda kõikides vanuse-rühmades üle Euroopa. Eestis aga on täheldatud elulemuses silmatorka-valt suurt soolist erinevust. 5 aasta elulemus ajavahemikul 2001–2007 Eesti naiste seas oli 12% väiksem võrreldes Euroopa keskmisega ajava-hemikul 2000–2007 (vastavalt 75% vs. 87%), meeste puhul oli erinevus 23% (vastavalt 56% vs. 79%).Äsja avaldatud uurimuse eesmärk ol i  a na lüüs ida ma l i igse na ha-melanoomi esinemissageduse ning suhtelise elulemuse ajalisi trende Eestis vanuserühmade, TNM-staa-diumi ning anatoomilise paiknemise põhjal nii naiste kui ka meeste seas. Tegemist on esimese uuringuga Eestis, mis põhineb maliigse naha-melanoomi TNM-klassifikatsioonil.Uurimuse kohaselt on Eestis ajavahemikul 1995–2013 maliigse nahamelanoomi esinemissagedus n i i  na i s te k u i  ka meeste seas märkimisväärselt kasvanud: l igi 4% aastas. Suremus on kasvanud ainult meeste seas. Sugudevahelise elulemuse erinevus püsib, kuid on ajas vähenenud. Naiste puhul oli ajavahemikul 1995–1999 kehatüve melanoomi esinemissagedus 26% ja ajavahemikul 2010–2012 oli see 39% ning muutus kõige sagedasemaks anatoomiliseks paikmeks alajäseme asemel. Meeste sagedasemaks paik-meks kõikide perioodide vältel jäi kehatüvi. Märgatava lt kasvas uur itud perioodil I staadiumi ning T1-juhtude esinemissagedus, samas vähenes II staadiumi juhtude arv (T-kompo-nent iseloomustab kasvaja algkolde suurust ja invasiooni naaberst-ruktuur idesse ja T1 tähendab, et melanoomi paksus on 1,0 mm või vähem). Võrreldes meestega esines naiste seas soodsam staa-diumijaotus ning õhemad kasvajad. 5 aasta elulemus suurenes märga-tavalt: perioodil 1995–1999 oli see 64% ja perioodil 2010–2014 oli see 81%, meestel vastavalt 76%, naistel 84%-ni. Elulemus pikenes kõige enam alla 50aastaste, pea- või kaela- ning kehatüvepiirkonna melanoomi ning III staadiumiga patsientide seas. On mitmeid prognostilisi tegu-reid, mis mõjutavad maliigse naha-melanoomi diagnoosiga patsien-tide ravitulemusi ning elulemust. Er inevad tegurid, nagu kasvaja anatoomiline paiknevus, paksus, TNM-staadium, mõjutavad prognoosi ning neil on elulemusele naiste ja meeste seas potentsiaalselt erinev mõju. Lisaks mängib rolli vanus, nahatüüp, elustiil, kasvaja patomor-foloogilised omadused, geneetilised mutatsioonid ning sooga seotud füsioloogilised erinevused. Samuti on tähtis meditsiiniabi kättesaa-davus ning aeg diagnoosist ravini. Uuringust järeldub, et maliigse nahamelanoomi esinemissagedus Eestis suureneb, kuid samal ajal elulemus paraneb. Võrreldes Skan-dinaavia riikidega on aga Eestis I staadiumi ning T1-juhtude arv väiksem ning see on arvatavasti ü ld ise elu lemuse ha lva nä itaja peamine põhjus. Samuti vajab II staadiumi melanoomi väiksema elulemuse põhjus edasist uurimist. Vajal ik on üleri igi l ine rahvater-v iseprogramm, mis suurendaks nii üldist kui ka professionaalset teadlikkust haiguse olemusest ning parandaks enesekontrolli ja esma-tasandi teadmisi ning oskusi haiguse varajaseks avastamiseks. KIRJANDUS 1. Padrik P, Valter A, Valter E, Baburin A, Innos K. Trends in incidence and survival of cutaneous malignant melanoma in Estonia: a population-based study. Acta Oncol, 2017;56:52–8.1 TÜ kliinilise meditsiini instituudi hematoloogia-onkoloogiakliinik, 2 TÜ Kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliinik, 3 TÜ kliinilise meditsiini instituudihematoloogia-onkoloogiakliiniku resident, 4 Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakondPeeter Padrik1, 2Ann Valter3Epp Valter3Aleksei Baburin4Kaire Innos4

English

Onkoloogia. Maliigse nahamelanoomi esinemissagedus ning elulemus Eestis

Utlib

111
ERIALAUUDISED
Eesti Arst 2017; 96(2):111
Onkoloogia
MALIIGSE NAHAMELANOOMI ESINEMISSAGEDUS NING 
ELULEMUS EESTIS
Melanoom moodustab pahaloomu-
listest kasvajatest Põhja-Euroopas 
4% ning kasvajatega seotud surma-
dest 2%. Maliigse nahamelanoomi 
haigestumus heledanahalise rahvas-
tiku seas suureneb. Sama kehtib ka 
Eesti kohta, kuid võrreldes Euroopa 
keskmisega jäävad Eesti elulemus-
näitajad maha. EUROCARE-5 uuring 
näitas, et ajavahemikul 2000–2007 
maliigsesse nahamelanoomi haiges-
tunud patsientide Euroopa keskmine 
5 aasta elulemus oli 83%, Eestis aga 
72%. Euroopa keskmine suhteline 
elu lemus ol i tunduvalt suurem 
naiste seas ja seda kõikides vanuse-
rühmades üle Euroopa. Eestis aga on 
täheldatud elulemuses silmatorka-
valt suurt soolist erinevust. 5 aasta 
elulemus ajavahemikul 2001–2007 
Eesti naiste seas oli 12% väiksem 
võrreldes Euroopa keskmisega ajava-
hemikul 2000–2007 (vastavalt 75% 
vs. 87%), meeste puhul oli erinevus 
23% (vastavalt 56% vs. 79%).
Äsja avaldatud uurimuse eesmärk 
ol i  a na lüüs ida ma l i igse na ha-
melanoomi esinemissageduse ning 
suhtelise elulemuse ajalisi trende 
Eestis vanuserühmade, TNM-staa-
diumi ning anatoomilise paiknemise 
põhjal nii naiste kui ka meeste seas. 
Tegemist on esimese uuringuga 
Eestis, mis põhineb maliigse naha-
melanoomi TNM-klassifikatsioonil.
Uurimuse kohaselt on Eestis 
ajavahemikul 1995–2013 maliigse 
nahamelanoomi esinemissagedus 
n i i  na i s te k u i  ka meeste seas 
märkimisväärselt kasvanud: l igi 
4% aastas. Suremus on kasvanud 
ainult meeste seas. Sugudevahelise 
elulemuse erinevus püsib, kuid on 
ajas vähenenud. Naiste puhul oli 
ajavahemikul 1995–1999 kehatüve 
melanoomi esinemissagedus 26% ja 
ajavahemikul 2010–2012 oli see 39% 
ning muutus kõige sagedasemaks 
anatoomiliseks paikmeks alajäseme 
asemel. Meeste sagedasemaks paik-
meks kõikide perioodide vältel jäi 
kehatüvi. 
Märgatava lt kasvas uur itud 
perioodil I staadiumi ning T1-juhtude 
esinemissagedus, samas vähenes II 
staadiumi juhtude arv (T-kompo-
nent iseloomustab kasvaja algkolde 
suurust ja invasiooni naaberst-
ruktuur idesse ja T1 tähendab, 
et melanoomi paksus on 1,0 mm 
või vähem). Võrreldes meestega 
esines naiste seas soodsam staa-
diumijaotus ning õhemad kasvajad. 
5 aasta elulemus suurenes märga-
tavalt: perioodil 1995–1999 oli see 
64% ja perioodil 2010–2014 oli see 
81%, meestel vastavalt 76%, naistel 
84%-ni. Elulemus pikenes kõige enam 
alla 50aastaste, pea- või kaela- ning 
kehatüvepiirkonna melanoomi ning 
III staadiumiga patsientide seas. 
On mitmeid prognostilisi tegu-
reid, mis mõjutavad maliigse naha-
melanoomi diagnoosiga patsien-
tide ravitulemusi ning elulemust. 
Er inevad tegurid, nagu kasvaja 
anatoomiline paiknevus, paksus, 
TNM-staadium, mõjutavad prognoosi 
ning neil on elulemusele naiste ja 
meeste seas potentsiaalselt erinev 
mõju. Lisaks mängib rolli vanus, 
nahatüüp, elustiil, kasvaja patomor-
foloogilised omadused, geneetilised 
mutatsioonid ning sooga seotud 
füsioloogilised erinevused. Samuti 
on tähtis meditsiiniabi kättesaa-
davus ning aeg diagnoosist ravini. 
Uuringust järeldub, et maliigse 
nahamelanoomi esinemissagedus 
Eestis suureneb, kuid samal ajal 
elulemus paraneb. Võrreldes Skan-
dinaavia riikidega on aga Eestis 
I staadiumi ning T1-juhtude arv 
väiksem ning see on arvatavasti 
ü ld ise elu lemuse ha lva nä itaja 
peamine põhjus. Samuti vajab II 
staadiumi melanoomi väiksema 
elulemuse põhjus edasist uurimist. 
Vajal ik on üleri igi l ine rahvater-
v iseprogramm, mis suurendaks 
nii üldist kui ka professionaalset 
teadlikkust haiguse olemusest ning 
parandaks enesekontrolli ja esma-
tasandi teadmisi ning oskusi haiguse 
varajaseks avastamiseks. 
KIRJANDUS 
1. Padrik P, Valter A, Valter E, Baburin A, Innos K. Trends 
in incidence and survival of cutaneous malignant 
melanoma in Estonia: a population-based study. 
Acta Oncol, 2017;56:52–8.
1 TÜ kliinilise meditsiini instituudi 
hematoloogia-onkoloogiakliinik, 
2 TÜ Kliinikumi hematoloogia-
onkoloogiakliinik, 
3 TÜ kliinilise meditsiini instituudi
hematoloogia-onkoloogiakliiniku 
resident, 
4 Tervise Arengu Instituudi 
epidemioloogia ja biostatistika osakond
Peeter Padrik1, 2
Ann Valter3
Epp Valter3
Aleksei Baburin4
Kaire Innos4


http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/13346/8404

Onkoloogia. Maliigse nahamelanoomi esinemissagedus ning elulemus Eestis

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu

Utlib