Luik, Malle

Journals from University of Tartu

747MITMESUGUSTEesti Arst 2016; 95(11):747–748Muusikateraapia meditsiinis Malle Luik – Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituutMuusikat kui ainulaadset kultuuri-nähtust on kasutatud kogu inim-ajaloo vältel hinge- ja füüsi l iste hädade leevendamisel ning ravi-misel. Kõik traditsioonilised ühis-konnad ja religioossed liikumised on kasutanud muusikat ning tantsu tervendavatel eesmärkidel. Esimesed kirjalikud teated muusika raviva toime kasutamisest pärinevad juba 1500. aastast eKr Egiptuse papüürus-tekstidest.Tä n apäe v a se  teadu sp õh i se muusikateraapia alguseks peetakse aastat 1944, mil Michigani Riik-likus Ülikoolis Ameerika Ühendrii-kides (USA) avati muusikateraapia erialaõpe. Järgnevatel aastatel levis muusikateraapia õpetamine palju-desse teistesse USA ülikoolidesse. 2013. aastal oli muusikateraapiat võima l ik õppida USA s juba 71 kolledžis ja ülikoolis. Eri asutustes töötab seal üle 5000 litsentseeritud muusikaterapeudi. Maailmapraktika ja teadusuuringud on paaril viimasel aastakümnel tõestanud, et muusika-teraapial on oluline ja aktsepteeritud koht meditsiinis.Eelmise sajandi teisel poolel levis nüüdisaja muusikateraapia üle ookeani Euroopasse jt maailma riiki-desse, sealhulgas 1980. aastate lõpus ka Eestisse. Põhjamaade, Euroopa muusikateraapia konverentsid Oslos (2015) ning Viinis (2016) tõestasid, et Euroopa muusika-teraapia astub jõudsalt ameerik-laste sammudes.E e s t i  m u u s i k a t e r a p e u d i d töötavad praegu rehabilitatsiooni-asutustes, koolides, lasteaedades, laste- ja noor tekeskustes n ing tur vakodudes ,  vähesel  määra l on ka erapraksiseid. Paraku pole muusikateraapia veel Eesti medit-siiniasutustes ametlikku rakendust leidnud. MUUSIK ARAVI MEDITSIINIS Juba 19. sajandi lõpul, erit i aga 1950.–1970. aastatel uuriti maailmas intensiivselt muusika mõju inimese keha le. Tu lemused nä itasid, et muusika mõjutab südametööd, vererõhku, hingamissagedust, naha-reaktsioone (muutused naha galvaa-nilises elemendis), ajupoolkerade tööd, lihaste tööd ja motoorseid reaktsioone ning samuti endorfii-nide teket. Hilisemad uurimistule-mused näitasid muusika otsest mõju ka inimese psüühilisele seisundile – muusika abil saab rahustada või stimuleerida, muuta meeleolu ja tundeid, ergutada mälu, vähendada ängistust ja stressi.Meditsiinis ongi muusikat raken-datud peamiselt patsientide põhiravi toetamisel psühholoogiliste ja füsio-loogiliste muutuste esilekutsumi-seks. Muusikat kasutatakse tulemus-likult sünnitusabis, vastsündinute kohanemise parandamisel, kohaliku tuimastusega operatsioonidel, inten-siivravis, stomatoloogias, pulmo-noloogias, onkoloogias, füüsilises ja kognitiivses rehabilitatsioonis ning mitmes muus valdkonnas. Neil juhtudel ei ole tegemist tavamõistes muusikaraviga, vaid muusika teraa-pilise rakendamisega, mis põhineb muusika teadusl ikult tõestatud toimel. Muusika kasutamine ravi-otstarbel ei ole piiratud spetsiifilise ravivaldkonnaga, samuti puuduvad ravimiseks vanuselised piirangud.Maa i l ma s  on popu laa r su s t leidnud meetodid, kus kogu keha mõjutamine toimub helivibratsioo-niga. Ühe näitena võib tuua Norra muusikaterapeudi Olav Skille leiu-tatud vibroakustilise teraapia, mida ka Eestis on alates 1980. aastate lõpust rakendatud. Selles kasuta-takse madalsageduslikke pulseeri-vaid siinushelisid (peamiselt vahe-mikus 30–80 Hz) kombineerituna muusikaga. Ravikuuri ajal lamab inimene voodil, madratsil või tugi-toolis, millesse paigaldatud kõlari-test tulev helivibratsioon mõjutab keha. Tavaliselt on protseduuri ajal ruumis rahustav muusika, et soodus-tada lõõgastumist. Häid tulemusi on vibroakustiline teraapia andnud näiteks valu ja lihaspingete vähen-damisel, vererõhu alandamisel, vere-ringe soodustamisel, kopsuhaiguste (nt astma) ravis ja ka stressinähtude leevendamisel ning muude psühho-loogiliste probleemide korral.Kõige uuem ja tehnoloogiliselt ajakohaseim vibroakustiline voodi Eestis asub praegu Värska sanatoo-riumi muusikateraapia kabinetis.MUUSIK ATERA APIA MÕISTE Lähtudes Ülemaailmse Muusika-teraapia Föderatsiooni defi nitsioo-nist, on muusikateraapia raviviis, kus professionaalne muusikaterapeut kasutab muusikat ja muusikalisi tege-vusi ravieesmärgil, seda süstemaa-tiliselt ja eesmärgipäraselt inimese füüsilise, psüühilise ja/või vaimse terv ise säi l itamiseks või paran-damiseks, haiguste ning häirete ennetamiseks. See on tõenduspõhine raviviis, mis on tihedalt seotud ka teiste erialadega, nt psühholoogia, meditsiini, sotsiaalteaduste, kasva-tusteaduste ja muusikateadusega.Muusikateraapias kasutatakse nii muusika kuulamisel kui ka musit-seerimisel põhinevaid meetodeid ja tehnikaid, lähtudes iga kliendi või patsiendi näidustusest, terapeudi pädevusest ja ravi eesmärkidest. KES ON K VALIFITSEERITUD MUUSIK ATERAPEUT?Mu u s i k a te r ap e u t  on  v a s t a v a väljaõppe saanud spetsialist, kes rakendab oma kutseoskusi ja tead-748MITMESUGUSTEesti Arst 2016; 95(11):747–748misi iga inimese või inimrühma eripärast ja vajadustest lähtudes. Muusikaterapeudid töötavad tervishoiu- ja rehabilitatsioonitee-nuse osutaja juures, sotsiaal- ja haridusasutustes, parandusasu-tustes ning erapraksises. Töötatakse vaimsete ja füüsi l iste puuetega inimestega. Muusikaterapeudid osalevad psüühikahäirete rav is, taastusravis, geriaatrias ja mitmetes teistes meditsi inivaldkondades, samuti on nei l võimalus a idata stressiga toimetuleku parandamisel, kriisiseisundite leevendamisel jms. Nende töös on oluline järgida konfi-dentsiaalsusnõudeid. Muusikateraapiat saab Eestis õppida Eesti Muusika- ja Teatriaka-deemia 3aastasel täienduskoolitusel. Erialase magistrikraadi omandami-seks tuleb läbida Tallinna Ülikooli kunstiteraapiate osakonna 2aastane õppekava muusikateraapia suunal. Doktoriõpet Eestis veel ei ole. Kolm meie praegust doktorikraadiga muusikaterapeuti on kaitsnud oma teadustöö Hamburgi Muusika- ja Teatriülikooli muusikateraapia insti-tuudis 2–4 aastat tagasi.Muusikateraapiat vaadeldakse kui üht loovteraapia suunda. Muusi-katerapeudi tööks vajalikud oskused ja nõuded on määratud kutsestan-dardiga. 2016. aasta kevadest on Eesti Loovteraapia Ühingu initsia-tiivil Kutsekojast juba väljastatud loovteraapia esimesed kutsetunnis-tused kolmele Eesti muusikaterapeu-dile. Kutsete edaspidine taotlemine ja väljastamine annab tööandjatele võimaluse leida oma asutusse tööle kutseline muusikaterapeut.MIDA TEEB MUUSIK ATERAPEUT?Muusikaterapeudid kasutavad nii instrumentaalseid kui ka vokaalseid tehnikaid, millel on oma olemuselt mittemuusikaline eesmärk – tuua esile muutus patsiendi seisundis. Muusikaterapeut alustab teraapiat patsiendi kliinilise hindamisega, kasutades selleks muusikateraapiale spetsi i f i l isi tehnikaid. Kogudes patsiendi kohta vajalikke andmeid, koostab ta patsiendikeskse ravi-plaani, hindab jooksvalt ravi kulgu ja lõpuks selle tulemust. Kõige üldisemas plaanis loob terapeut muusika ja muusikaliste tegevuste kaudu patsiendile võima-lusi elukvaliteedi parandamiseks, näiteks ärevuse ja stressi maandami-seks, valu ja düskomfordi vähenda-miseks mittefarmakoloogilisel teel, emotsionaalseks suhtlemiseks ja vabaks eneseväljenduseks, positiiv-seteks muutusteks emotsionaalses seisundis. Psühholoogilise tasakaalu leidmine aitab omakorda parandada hingamisfunktsiooni ja südame-tööd, vähendada vererõhku ning südame löögisagedust ja vähendada lihaspingeid. Töötades interdistsiplinaarse meeskonna liikmena, viib muusi-katerapeut teraapiat läbi nii indi-viduaal- kui ka rühmatöö vormis. MUUSIK ATERA APIA TÕHUSUS Muusikateraapiat peetakse usaldus-väärseks ravisuunaks väga erineva diagnoosiga patsientidele. Uurimis-tulemused ja kli inil ine praktika osutavad muusikateraapia tulemus-likkusele ka nende patsientide puhul, kes on resistentsed muude ravimee-todite suhtes. Üheks põhjuseks on asjaolu, et muusika kui sensoorse stimulatsiooni vorm provotseerib patsienti reageerima muusika mõjul tekkinud tunnetele, mis seostuvad mi l legi tuttava, ootuspärase ja turvalisega. Uuringud on näidanud, et muusikateraapia aitab patsienti aktiveerida ja motiveerida põhiravi rakendamisel ja vähendada haigla-päevade arvu. Muusikateraapia on näiteks vähendanud anesteesia ja valuvaigistite vajadust ning paran-danud rahulolu raviga.Prof Barbara Wheeler on oma 2015. aasta l i lmunud muusika-teraapia käsi raamatus andnud ajakohase ülevaate muusikarav i kasutamisest meditsi inis, l isaks on erinevad muusikateraapia spet-sialistid käsitlenud nii lastele ja noortele kui ka täiskasvanutele tehtavat muusikateraapiat. Näiteks kasutatakse muusikateraapiat vast-sündinute intensiivravis ja hoolduses ning pediaatrias üldiselt. Seda kasu-tatakse ka psühhiaatrias, sh sõltu-vusravis, samuti neuroloogilistel ja geriaatrilistel haigetel.Muusikateraapia tõhususe kohta on avaldatud aina rohkem positiivset ravitulemust näitavaid uuringuid. Muusikateraapia aitab kroonilise valuga toimetulekul, operatsioo-nieelsete ja -järgsete patsientide füsioloogilise ning psühholoogilise düstressi sümptomite leevenda-misel, kiiritus- ja keemiaravi eelse või järgse depressiooni, ärevuse ja valu vähendamisel, kriiside ja traumaga toimetulekul; samuti kardioloogias, pulmonoloogias, sünnitusabis. Ajuhaiguste ravis, nt autismi-spektr ihä ired, ajukahjustused, Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi, on aina rohkem kasutusel nn neuro-loogi l ine muusikateraapia, kus teaduspõhiste tehnikate abil arenda-takse ja taastatakse edukalt kogni-tiivseid, motoorseid ning keele- ja kõnefunktsioone. KOKKUVÕTEMuusikateraapia kui ravimeetod on meie meditsiinisüsteemis veel vähe tuntud. Seda ei ole ka raviteenuste nimekirjas. Seetõttu on piiratud praeguseni ka selle ravivõimaluse kasutamine raviasutustes. Arves-tades aga aina suurenevat teadmiste hulka ravimeetodi tõhususest, saab lootusrikkalt vaadata eriala aren-gule ka Eestis. LISALUGEMIS T 1. Haase U. Thoughts on WFMT’s definition of music therapy. Nord J Music Ther 2012;21:194–5.2. Skille O. Vibroacoustic therapy. Music Therapy 1989;8:61–77.3. Wheeler B. Music therapy handbook. London, New York: Guilford Press; 2015.4. Thaut MH, Hoemberg V. Handbook of neurologic music therapy. Oxford: Oxford University Press; 2014.

English

Muusikateraapia meditsiinis

Utlib

747
MITMESUGUST
Eesti Arst 2016; 95(11):747–748
Muusikateraapia meditsiinis 
Malle Luik – Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut
Muusikat kui ainulaadset kultuuri-
nähtust on kasutatud kogu inim-
ajaloo vältel hinge- ja füüsi l iste 
hädade leevendamisel ning ravi-
misel. Kõik traditsioonilised ühis-
konnad ja religioossed liikumised 
on kasutanud muusikat ning tantsu 
tervendavatel eesmärkidel. Esimesed 
kirjalikud teated muusika raviva 
toime kasutamisest pärinevad juba 
1500. aastast eKr Egiptuse papüürus-
tekstidest.
Tä n apäe v a se  teadu sp õh i se 
muusikateraapia alguseks peetakse 
aastat 1944, mil Michigani Riik-
likus Ülikoolis Ameerika Ühendrii-
kides (USA) avati muusikateraapia 
erialaõpe. Järgnevatel aastatel levis 
muusikateraapia õpetamine palju-
desse teistesse USA ülikoolidesse. 
2013. aastal oli muusikateraapiat 
võima l ik õppida USA s juba 71 
kolledžis ja ülikoolis. Eri asutustes 
töötab seal üle 5000 litsentseeritud 
muusikaterapeudi. Maailmapraktika 
ja teadusuuringud on paaril viimasel 
aastakümnel tõestanud, et muusika-
teraapial on oluline ja aktsepteeritud 
koht meditsiinis.
Eelmise sajandi teisel poolel 
levis nüüdisaja muusikateraapia üle 
ookeani Euroopasse jt maailma riiki-
desse, sealhulgas 1980. aastate lõpus 
ka Eestisse. Põhjamaade, Euroopa 
muusikateraapia konverentsid 
Oslos (2015) ning Viinis (2016) 
tõestasid, et Euroopa muusika-
teraapia astub jõudsalt ameerik-
laste sammudes.
E e s t i  m u u s i k a t e r a p e u d i d 
töötavad praegu rehabilitatsiooni-
asutustes, koolides, lasteaedades, 
laste- ja noor tekeskustes n ing 
tur vakodudes ,  vähesel  määra l 
on ka erapraksiseid. Paraku pole 
muusikateraapia veel Eesti medit-
siiniasutustes ametlikku rakendust 
leidnud. 
MUUSIK ARAVI MEDITSIINIS 
Juba 19. sajandi lõpul, erit i aga 
1950.–1970. aastatel uuriti maailmas 
intensiivselt muusika mõju inimese 
keha le. Tu lemused nä itasid, et 
muusika mõjutab südametööd, 
vererõhku, hingamissagedust, naha-
reaktsioone (muutused naha galvaa-
nilises elemendis), ajupoolkerade 
tööd, lihaste tööd ja motoorseid 
reaktsioone ning samuti endorfii-
nide teket. Hilisemad uurimistule-
mused näitasid muusika otsest mõju 
ka inimese psüühilisele seisundile – 
muusika abil saab rahustada või 
stimuleerida, muuta meeleolu ja 
tundeid, ergutada mälu, vähendada 
ängistust ja stressi.
Meditsiinis ongi muusikat raken-
datud peamiselt patsientide põhiravi 
toetamisel psühholoogiliste ja füsio-
loogiliste muutuste esilekutsumi-
seks. Muusikat kasutatakse tulemus-
likult sünnitusabis, vastsündinute 
kohanemise parandamisel, kohaliku 
tuimastusega operatsioonidel, inten-
siivravis, stomatoloogias, pulmo-
noloogias, onkoloogias, füüsilises 
ja kognitiivses rehabilitatsioonis 
ning mitmes muus valdkonnas. Neil 
juhtudel ei ole tegemist tavamõistes 
muusikaraviga, vaid muusika teraa-
pilise rakendamisega, mis põhineb 
muusika teadusl ikult tõestatud 
toimel. Muusika kasutamine ravi-
otstarbel ei ole piiratud spetsiifilise 
ravivaldkonnaga, samuti puuduvad 
ravimiseks vanuselised piirangud.
Maa i l ma s  on popu laa r su s t 
leidnud meetodid, kus kogu keha 
mõjutamine toimub helivibratsioo-
niga. Ühe näitena võib tuua Norra 
muusikaterapeudi Olav Skille leiu-
tatud vibroakustilise teraapia, mida 
ka Eestis on alates 1980. aastate 
lõpust rakendatud. Selles kasuta-
takse madalsageduslikke pulseeri-
vaid siinushelisid (peamiselt vahe-
mikus 30–80 Hz) kombineerituna 
muusikaga. Ravikuuri ajal lamab 
inimene voodil, madratsil või tugi-
toolis, millesse paigaldatud kõlari-
test tulev helivibratsioon mõjutab 
keha. Tavaliselt on protseduuri ajal 
ruumis rahustav muusika, et soodus-
tada lõõgastumist. Häid tulemusi 
on vibroakustiline teraapia andnud 
näiteks valu ja lihaspingete vähen-
damisel, vererõhu alandamisel, vere-
ringe soodustamisel, kopsuhaiguste 
(nt astma) ravis ja ka stressinähtude 
leevendamisel ning muude psühho-
loogiliste probleemide korral.
Kõige uuem ja tehnoloogiliselt 
ajakohaseim vibroakustiline voodi 
Eestis asub praegu Värska sanatoo-
riumi muusikateraapia kabinetis.
MUUSIK ATERA APIA MÕISTE 
Lähtudes Ülemaailmse Muusika-
teraapia Föderatsiooni defi nitsioo-
nist, on muusikateraapia raviviis, 
kus professionaalne muusikaterapeut 
kasutab muusikat ja muusikalisi tege-
vusi ravieesmärgil, seda süstemaa-
tiliselt ja eesmärgipäraselt inimese 
füüsilise, psüühilise ja/või vaimse 
terv ise säi l itamiseks või paran-
damiseks, haiguste ning häirete 
ennetamiseks. See on tõenduspõhine 
raviviis, mis on tihedalt seotud ka 
teiste erialadega, nt psühholoogia, 
meditsiini, sotsiaalteaduste, kasva-
tusteaduste ja muusikateadusega.
Muusikateraapias kasutatakse nii 
muusika kuulamisel kui ka musit-
seerimisel põhinevaid meetodeid ja 
tehnikaid, lähtudes iga kliendi või 
patsiendi näidustusest, terapeudi 
pädevusest ja ravi eesmärkidest. 
KES ON K VALIFITSEERITUD 
MUUSIK ATERAPEUT?
Mu u s i k a te r ap e u t  on  v a s t a v a 
väljaõppe saanud spetsialist, kes 
rakendab oma kutseoskusi ja tead-
748
MITMESUGUST
Eesti Arst 2016; 95(11):747–748
misi iga inimese või inimrühma 
eripärast ja vajadustest lähtudes. 
Muusikaterapeudid töötavad 
tervishoiu- ja rehabilitatsioonitee-
nuse osutaja juures, sotsiaal- ja 
haridusasutustes, parandusasu-
tustes ning erapraksises. Töötatakse 
vaimsete ja füüsi l iste puuetega 
inimestega. Muusikaterapeudid 
osalevad psüühikahäirete rav is, 
taastusravis, geriaatrias ja mitmetes 
teistes meditsi inivaldkondades, 
samuti on nei l võimalus a idata 
stressiga toimetuleku parandamisel, 
kriisiseisundite leevendamisel jms. 
Nende töös on oluline järgida konfi-
dentsiaalsusnõudeid. 
Muusikateraapiat saab Eestis 
õppida Eesti Muusika- ja Teatriaka-
deemia 3aastasel täienduskoolitusel. 
Erialase magistrikraadi omandami-
seks tuleb läbida Tallinna Ülikooli 
kunstiteraapiate osakonna 2aastane 
õppekava muusikateraapia suunal. 
Doktoriõpet Eestis veel ei ole. Kolm 
meie praegust doktorikraadiga 
muusikaterapeuti on kaitsnud oma 
teadustöö Hamburgi Muusika- ja 
Teatriülikooli muusikateraapia insti-
tuudis 2–4 aastat tagasi.
Muusikateraapiat vaadeldakse 
kui üht loovteraapia suunda. Muusi-
katerapeudi tööks vajalikud oskused 
ja nõuded on määratud kutsestan-
dardiga. 2016. aasta kevadest on 
Eesti Loovteraapia Ühingu initsia-
tiivil Kutsekojast juba väljastatud 
loovteraapia esimesed kutsetunnis-
tused kolmele Eesti muusikaterapeu-
dile. Kutsete edaspidine taotlemine 
ja väljastamine annab tööandjatele 
võimaluse leida oma asutusse tööle 
kutseline muusikaterapeut.
MIDA TEEB 
MUUSIK ATERAPEUT?
Muusikaterapeudid kasutavad nii 
instrumentaalseid kui ka vokaalseid 
tehnikaid, millel on oma olemuselt 
mittemuusikaline eesmärk – tuua 
esile muutus patsiendi seisundis. 
Muusikaterapeut alustab teraapiat 
patsiendi kliinilise hindamisega, 
kasutades selleks muusikateraapiale 
spetsi i f i l isi tehnikaid. Kogudes 
patsiendi kohta vajalikke andmeid, 
koostab ta patsiendikeskse ravi-
plaani, hindab jooksvalt ravi kulgu 
ja lõpuks selle tulemust. 
Kõige üldisemas plaanis loob 
terapeut muusika ja muusikaliste 
tegevuste kaudu patsiendile võima-
lusi elukvaliteedi parandamiseks, 
näiteks ärevuse ja stressi maandami-
seks, valu ja düskomfordi vähenda-
miseks mittefarmakoloogilisel teel, 
emotsionaalseks suhtlemiseks ja 
vabaks eneseväljenduseks, positiiv-
seteks muutusteks emotsionaalses 
seisundis. Psühholoogilise tasakaalu 
leidmine aitab omakorda parandada 
hingamisfunktsiooni ja südame-
tööd, vähendada vererõhku ning 
südame löögisagedust ja vähendada 
lihaspingeid. 
Töötades interdistsiplinaarse 
meeskonna liikmena, viib muusi-
katerapeut teraapiat läbi nii indi-
viduaal- kui ka rühmatöö vormis. 
MUUSIK ATERA APIA 
TÕHUSUS 
Muusikateraapiat peetakse usaldus-
väärseks ravisuunaks väga erineva 
diagnoosiga patsientidele. Uurimis-
tulemused ja kli inil ine praktika 
osutavad muusikateraapia tulemus-
likkusele ka nende patsientide puhul, 
kes on resistentsed muude ravimee-
todite suhtes. Üheks põhjuseks on 
asjaolu, et muusika kui sensoorse 
stimulatsiooni vorm provotseerib 
patsienti reageerima muusika mõjul 
tekkinud tunnetele, mis seostuvad 
mi l legi tuttava, ootuspärase ja 
turvalisega. Uuringud on näidanud, 
et muusikateraapia aitab patsienti 
aktiveerida ja motiveerida põhiravi 
rakendamisel ja vähendada haigla-
päevade arvu. Muusikateraapia on 
näiteks vähendanud anesteesia ja 
valuvaigistite vajadust ning paran-
danud rahulolu raviga.
Prof Barbara Wheeler on oma 
2015. aasta l i lmunud muusika-
teraapia käsi raamatus andnud 
ajakohase ülevaate muusikarav i 
kasutamisest meditsi inis, l isaks 
on erinevad muusikateraapia spet-
sialistid käsitlenud nii lastele ja 
noortele kui ka täiskasvanutele 
tehtavat muusikateraapiat. Näiteks 
kasutatakse muusikateraapiat vast-
sündinute intensiivravis ja hoolduses 
ning pediaatrias üldiselt. Seda kasu-
tatakse ka psühhiaatrias, sh sõltu-
vusravis, samuti neuroloogilistel ja 
geriaatrilistel haigetel.
Muusikateraapia tõhususe kohta 
on avaldatud aina rohkem positiivset 
ravitulemust näitavaid uuringuid. 
Muusikateraapia aitab kroonilise 
valuga toimetulekul, operatsioo-
nieelsete ja -järgsete patsientide 
füsioloogilise ning psühholoogilise 
düstressi sümptomite leevenda-
misel, kiiritus- ja keemiaravi eelse 
või järgse depressiooni, ärevuse 
ja valu vähendamisel, kriiside ja 
traumaga toimetulekul; samuti 
kardioloogias, pulmonoloogias, 
sünnitusabis. 
Ajuhaiguste ravis, nt autismi-
spektr ihä ired, ajukahjustused, 
Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi, 
on aina rohkem kasutusel nn neuro-
loogi l ine muusikateraapia, kus 
teaduspõhiste tehnikate abil arenda-
takse ja taastatakse edukalt kogni-
tiivseid, motoorseid ning keele- ja 
kõnefunktsioone. 
KOKKUVÕTE
Muusikateraapia kui ravimeetod on 
meie meditsiinisüsteemis veel vähe 
tuntud. Seda ei ole ka raviteenuste 
nimekirjas. Seetõttu on piiratud 
praeguseni ka selle ravivõimaluse 
kasutamine raviasutustes. Arves-
tades aga aina suurenevat teadmiste 
hulka ravimeetodi tõhususest, saab 
lootusrikkalt vaadata eriala aren-
gule ka Eestis. 
LISALUGEMIS T 
1. Haase U. Thoughts on WFMT’s definition of music 
therapy. Nord J Music Ther 2012;21:194–5.
2. Skille O. Vibroacoustic therapy. Music Therapy 
1989;8:61–77.
3. Wheeler B. Music therapy handbook. London, New 
York: Guilford Press; 2015.
4. Thaut MH, Hoemberg V. Handbook of neurologic 
music therapy. Oxford: Oxford University Press; 
2014.


http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/13259/8305

Muusikateraapia meditsiinis

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu

Utlib