Mallene, Sandra

Journals from University of Tartu

475ERIALAUUDISEDEesti Arst 2016; 95(7):475–476ValuMigreen ja kobarpeavalu on kliini-lises praktikas sageli ette tulevad primaarsed peavalud, haarates kesk-miselt 16% rahvastikust migreeni ja 0,2% kobarpeavalu puhul. Ehkki profülakti l iste rav imite ja valu-hooravimite arsenal on lai, alluvad nimetatud peavalude kroonilised vormid ravile sageli raskesti. Peavalu patofüsioloogia parem mõistmine viimastel aastatel tehtud avastustele toetudes on viinud uute, paljulu-bavate ravimeetodite väljatööta-miseni. Lootustandvaid tulemusi on saadud kaltsitoniini geeniga seotud peptiidi (calcitonin gene-related peptide, CGRP) retseptori antagonistide, CGRP ja selle retsep-tori vastu suunatud antikehade ning neuromodulatoorsete meetoditega. CGRP RETSEPTORI ANTAGONISTID JA ANTIKEHAD MIGREENI RAVISKaltsitoniini geeniga seotud peptiid on 37 aminohappest koosnev neuro-peptiid, mida talletatakse peamiselt perivaskulaarsetes sensoorsetes närvikiududes ja mis on oma mõjusa vasodilatatoorse aktiivsusega erine-vate südame-veresoonkonda haara-vate füsioloogiliste ja patoloogiliste protsesside juures oluline. Lisaks võimalikule veresooni laiendavale toimele on CGRP näidatud olevat lähedalt seotud migreenile iseloomu-liku peavaluni viiva sündmusteahe-laga. Seetõttu loodetakse suurimat läbimurret nii episoodilise kui ka kroonilise migreeni ravis just CGRP aktiivsust blokeerivate ravimite kasutuselevõtust.Vastupidi la ia ldaselt lev inud arusaamale ei ole migreeni otseseks tekkepõhjuseks vasodilatatsioon ise. Migreenihoo ajal tajutav peavalu arvatakse olevat seotud kolmik-närv i notsitsepti ivsete sensoor-sete kiududega, mis innerveerivad meningeaalseid veresooni. Need aferentsed kiud sisaldavad vasoak-tiivseid peptiide, sealhulgas CGRPd, mis vabanevad kolmiknärvi gang-lioni aktiveerumisel. CGRP seondub seejärel vastavate retseptoritega, põhjustades vasodilatsiooni, neuro-geenset põletikku ja valu. CGRP olulist rolli migreeni tekkemehha-nismis toetab migreeniga sarnase peavalu teke migreenihaigetel GCRP infusiooni järel. Lisaks on näidatud, et migreeni ajal on GCRP plasma-kontsentratsioon märkimisväärselt suurenenud ja normaliseeritav trip-taanide manustamisel. Siinkohal tuleks aga märkida, et ühes 2005. aastal avaldatud uuringus leiti CGRP suurenemine vaid osal migreeniga patsientidest. Seega on võimalik, et individuaalne vastuvõtlikkus CGRP toime suhtes on seotud konkreetse isiku geeniekspressiooniga.CGRP retseptori vastandtoime kontseptsioonist migreeni rav is räägiti esimest korda juba 1980. aastate lõpus. Nüüdseks on lõppenud mitme potentsiaalse CGRP-retseptori antagonisti II ja III faasi uuringud. Erinevalt praegu saada olevatest migreenispetsiifi listest ravimitest tr iptaanidest ei põhjusta CGRP akti ivsust inhibeerivad rav imid vasokonstriktsiooni ja see võimaldab neid kasutada patsientidel, kellel triptaanid on siiani südame-vere-soonkonnahaiguste tõttu vastunäi-dustatuks osutunud. Ehkki CGRPja CGRP retseptorite antagonistid on näidanud triptaanidega võrreldavat kliinilist efekti ja head taluvuspro-fi ili, on pidurit nende jõudmisel klii-nilisse praktikasse tõmmanud CGRP retseptori antagonistide hepato-toksilisus. Alternatiivse lahendusena väikese-molekulilistele antagonistidele on arendamisel CGRP ja selle retsep-tori vastu suunatud antikehad, mis ennetavad sihtmärgiga seondudes kolmiknärvide aktivatsiooni. 2008. aastal avaldatud uuringus leiti, et CGRP antikehad pärsivad neuro-geenset vasodilatatsiooni, kuid neil ei ole toimet südame löögisagedusele või vererõhule. Ravimi toime tekkis 1–2 tunni möödudes süstest ning toime keskmine kestus oli 7 päeva. Selline aeglase algusega, kuid pika-ajaline pärssimine annab võimaluse kasutada antikehi migreeni preven-tiivsete ravimitena. Praegu on käimas mitmed II ja III faasi uuringud erinevate monokloon-sete antikehadega. Siiani avaldatud tulemused näitavad tõhusust ja head talutavust (1).NEUROMODULATSIOON KROONILISTE PEAVALUDE RAVISEr ineva lt CGRP pidurdamisele keskenduvatest ravimeetoditest, mis raviklassina veel kasutusluba saanud ei ole, on invasiivseid ja mitteinvasiiv-seid neuromodulatoorseid meetodeid peavalu ravis kasutatud juba alates 1990. aastate lõpust, mil avaldati esimesed publikatsioonid aju süva-stimulatsiooni ja miniinvasiivse suure kuklanärvi stimuleerimise tõhususe kohta krooniliste peavalude ravis. Enamasti on neuromodulatsioon ravimeetodina kasutusel eelkõige ravile raskesti alluvatel juhtudel.Invasi ivsetest neuromodula-toorsetest meetoditest on prak-tikas praeguseks kõige tugevamalt kanda kinnitanud suure kuklanärvi stimuleerimine, mis on mitmetel uuringutel olnud tõhus krooni-l ise migreeni, aga ka kobarpea-valu ja mitmete teiste valuvormide puhul. Ravis kasutatakse seadet, mis koosneb kuklanärvide poolt inner-veeritava peanaha alla implanteerita-vast elektroodist ja kõhu, rinnaku või selja naha alla paigaldatavast impulsi-generaatorist. Peavalu vähendav toime arvatakse põhinevat madalsa-gedusliku elektrilise stimulatsiooni võimel pidurdada valuaistingu vastu-UUED VÕIMALUSED PEAVALU RAVIS476ERIALAUUDISEDEesti Arst 2016; 95(7):475–476Sandra Mallene – TÜ kliinilise meditsiini instituudi närvikliinikvõtmist. Ehkki seadmest tulenevad riskid on suhteliselt sagedased, on suure kuklanärvi stimuleerimine tagaplaanile lükanud seni esimese invasiivse ravi valikuna kasutusel olnud aju süvastimulatsiooni. Nüüdseks on korraldatud  kolm juhuslikustatud platseebokontrolliga uuringut suure kuklanärvi stimu-leerimise kohta kroonilise migreeni patsientidel ning mitmeid avatud uuringuid autonoomsete kolmik-närv ineuralgiatega patsientidel. Neist esimesena avaldatud ONSTIMi (Occipital Nerve Stimulation for the Treatment of Intractable Chronic Migraine) uuringus, kuhu kaasati refraktoorse kroonilise migreeniga patsiendid, leiti hea ravitoime 39%-l kohandatava ning 6%-l ettemääratud stimulatsiooniga patsientidest. St. Jude’i seadmega tehtud ja hiljuti avaldatud avatud faasi uuringu tulemused näitasid peavalupäevade keskmise arvu vähenemist 6,7–7,7 päeva võrra kuus ja peaaegu pooltel patsientidest kahanes peavalu inten-siivsus hinnanguliselt enam kui 50%. Viimase, PRISMi (Precision Implantable Stimulator for Migraine) uuringu tulemusi ei ole täies mahus veel avaldatud, kuid esialgsed tule-mused näitavad oluliselt väiksemat kõrvaltoimete sagedust kui eelnevad uuringud (2).Episoodilise migreeni profülak-tilises ravis on positiivseid tulemusi saadud transkutaanse supraorbi-taalnärvi stimuleerimisega (tSNS, Cefaly®). Suurimal siiani korral-datud juhuslikustatud topeltpimedal uuringul tSNS-iga, kuhu oli kaasatud 67 episoodilise migreeniga patsienti, suudeti näidata vaid tagasihoidlikku peavalupäevade arvu vähenemist kuu jooksul, kuid võrreldes platseeboga oli tSNS-i kasutajate hulgas oluliselt enam neid patsiente, kellel vähenes peavalupäevade arv vähemalt 50% (vastavalt 12,1% platseebo- ja 38,1% tSNSi-rühmas). tSNS-i suurimaks plussiks võrreldes medikamentoosse raviga on selle ohutus ja hea talu-tavus – kergeid ja mööduvaid kõrval-toimeid kirjeldati vähem kui 5%-l seadme kasutajatel. Vastukaa luks ee ln imetatud kirurgilist sekkumist eeldavatele meetoditele näib viimaste aastate trend olevat, et võetakse kasutusele mitteinvasiivsed transkutaansed neuromodulatsiooni võimalused. Mõõdukat tõhusust on näidanud vagus-närvi stimuleerimine erinevate krooniliste primaarsete peavalude hoo- ja profülaktilises ravis. Meetodi kasutamist on seni piiranud prob-leemid implanteeritavate elektroo-dide vahetamise ja eemaldamisega. Uudse meetodina on kasutusele võetud transkutaanne vagus-närvi stimuleerimine (tVNS, gammaCore®), mida teostatakse seadme asetamisel kaelale ning mis kõrvaldab seega elektroodide implanteerimise vaja-duse. VNSi toime põhineb kortikaal-selt leviva depressioonilaine levimise pidurdamisel. Akuutse peavaluepi-soodi raviks tVNS-i meetodil soovi-tatakse 6minutilist stimulatsiooni, peavalu ennetamiseks tuleks vagus-närvi  stimuleerida iga päev 3 korda 4minutiliste intervallidena. tVNS-i suureks eeliseks kasutamishõlpsuse kõrval on selle soodne ohutusprofi il. Kõrvaltoimed on harvad ja kerged: kirjeldatud on köha, hääle kähedust, düspnoed ja häälepaelte pareesi. Transkraniaalne magnetstimulat-sioon (TMS) on peamiselt migreeni rav is kasutatav mitteinvasi ivne ravimeetod. Protseduuri tegemiseks paigaldatakse koljule seade, mis genereerib magnetvälja, mis siis ühe või mitme järjestikuse impul-sina ajju suunatakse. Stimulatsiooni toime sõltub kasutatavast režiimist: ühekordne magnetimpulss (single impulse TMS, sTMS) põhjustab neuro-nite depolarisatsiooni stimuleeritava pi irkonna neokorteksis; korduv stimulatsioon (repetetive impulse TMS, rTMS) mõjutab neuronaalset erutatavust ning on pikemaaja-l ise toimega, avaldades mõju ka pärast stimuleerimise lõppemist. Impulsi sagedus, tugevus, kestus ja intervall on muudetavad. Seade salvestab ravikuurid integreeritud peavalupäevikusse, mida on hiljem võimalik kasutada peavalude esine-mismustri kindlakstegemiseks ja peavalusid esile kutsuvate tegurite tuvastamiseks. Ühekordset magnet-impulssi on kliinilises praktikas kasutatud juba üle 30 aasta. Meetod on osutunud hästi talutavaks (kõrval-toimetena on kirjeldatud kerget lühi-ajalist pearinglust ja tinnitust) ning ohutuks, mistõttu sobib see hästi kasutamiseks ka näiteks rasedatel. TMSi kasutamise vastunäidustused on epilepsia; metallist objektide esinemine peas, kaelas või ülakehas ning implanteeritud lisaseadmed rindkeres või sellest kraniaalsemal.Ajavahemikul 2011–2014 Suur-britannias korraldatud uuringul 190 nii episoodilise kui ka kroonilise migreeniga patsiendi hulgas kirjeldas 3 kuu möödudes sTMS-i kasutamise alustamisest valu vähenemist 62% patsientidest. Lisaks leiti migreeniga seotud sümptomite vähenemist, sh vähenes iiveldus 52%-l, fotofoobia 55%-l, fonofoobia 53%-l küsitletutest. Peavalupäevade arv ühe kuu jooksul ol i 3 kuu möödudes vähenenud episoodilise migreeniga patsientidel 12-lt 9-ni ning kroonilise migreeniga patsientidel 24-lt 16-ni (3).Muudest neuromodulatoorsetest peavalu ravimeetoditest, mis pole küll siiani võrreldes eeltoodutega nii head mõju näidanud, uuritakse praegu veel transkutaanset peri-feersete närv ide stimulatsiooni ning sfenopalatiinganglioni stimu-leerimist.KIRJANDUS 1. Edvinsson L. CGRP receptor antagonists and an-tibodies against CGRP and its receptor in migraine treatment. Br J Clin Pharmacol 2015;80:193–9.2. Robbins MS, Lipton RB. Transcutaneous and percu-taneous neurostimulation for headache disorders. Headache 2016; doi:10.1111/head.12829.3. Jürgens TP, Leone M. Pearls and pitfalls: neurosti-mulation in headache. Cephalalgia 2013;33:8512–25.

English

Valu

Utlib

475
ERIALAUUDISED
Eesti Arst 2016; 95(7):475–476
Valu
Migreen ja kobarpeavalu on kliini-
lises praktikas sageli ette tulevad 
primaarsed peavalud, haarates kesk-
miselt 16% rahvastikust migreeni 
ja 0,2% kobarpeavalu puhul. Ehkki 
profülakti l iste rav imite ja valu-
hooravimite arsenal on lai, alluvad 
nimetatud peavalude kroonilised 
vormid ravile sageli raskesti. Peavalu 
patofüsioloogia parem mõistmine 
viimastel aastatel tehtud avastustele 
toetudes on viinud uute, paljulu-
bavate ravimeetodite väljatööta-
miseni. Lootustandvaid tulemusi 
on saadud kaltsitoniini geeniga 
seotud peptiidi (calcitonin gene-
related peptide, CGRP) retseptori 
antagonistide, CGRP ja selle retsep-
tori vastu suunatud antikehade ning 
neuromodulatoorsete meetoditega. 
CGRP RETSEPTORI 
ANTAGONISTID JA 
ANTIKEHAD MIGREENI 
RAVIS
Kaltsitoniini geeniga seotud peptiid 
on 37 aminohappest koosnev neuro-
peptiid, mida talletatakse peamiselt 
perivaskulaarsetes sensoorsetes 
närvikiududes ja mis on oma mõjusa 
vasodilatatoorse aktiivsusega erine-
vate südame-veresoonkonda haara-
vate füsioloogiliste ja patoloogiliste 
protsesside juures oluline. Lisaks 
võimalikule veresooni laiendavale 
toimele on CGRP näidatud olevat 
lähedalt seotud migreenile iseloomu-
liku peavaluni viiva sündmusteahe-
laga. Seetõttu loodetakse suurimat 
läbimurret nii episoodilise kui ka 
kroonilise migreeni ravis just CGRP 
aktiivsust blokeerivate ravimite 
kasutuselevõtust.
Vastupidi la ia ldaselt lev inud 
arusaamale ei ole migreeni otseseks 
tekkepõhjuseks vasodilatatsioon ise. 
Migreenihoo ajal tajutav peavalu 
arvatakse olevat seotud kolmik-
närv i notsitsepti ivsete sensoor-
sete kiududega, mis innerveerivad 
meningeaalseid veresooni. Need 
aferentsed kiud sisaldavad vasoak-
tiivseid peptiide, sealhulgas CGRPd, 
mis vabanevad kolmiknärvi gang-
lioni aktiveerumisel. CGRP seondub 
seejärel vastavate retseptoritega, 
põhjustades vasodilatsiooni, neuro-
geenset põletikku ja valu. CGRP 
olulist rolli migreeni tekkemehha-
nismis toetab migreeniga sarnase 
peavalu teke migreenihaigetel GCRP 
infusiooni järel. Lisaks on näidatud, 
et migreeni ajal on GCRP plasma-
kontsentratsioon märkimisväärselt 
suurenenud ja normaliseeritav trip-
taanide manustamisel. Siinkohal 
tuleks aga märkida, et ühes 2005. 
aastal avaldatud uuringus leiti CGRP 
suurenemine vaid osal migreeniga 
patsientidest. Seega on võimalik, et 
individuaalne vastuvõtlikkus CGRP 
toime suhtes on seotud konkreetse 
isiku geeniekspressiooniga.
CGRP retseptori vastandtoime 
kontseptsioonist migreeni rav is 
räägiti esimest korda juba 1980. 
aastate lõpus. Nüüdseks on lõppenud 
mitme potentsiaalse CGRP-retseptori 
antagonisti II ja III faasi uuringud. 
Erinevalt praegu saada olevatest 
migreenispetsiifi listest ravimitest 
tr iptaanidest ei põhjusta CGRP 
akti ivsust inhibeerivad rav imid 
vasokonstriktsiooni ja see võimaldab 
neid kasutada patsientidel, kellel 
triptaanid on siiani südame-vere-
soonkonnahaiguste tõttu vastunäi-
dustatuks osutunud. Ehkki CGRPja 
CGRP retseptorite antagonistid on 
näidanud triptaanidega võrreldavat 
kliinilist efekti ja head taluvuspro-
fi ili, on pidurit nende jõudmisel klii-
nilisse praktikasse tõmmanud CGRP 
retseptori antagonistide hepato-
toksilisus. 
Alternatiivse lahendusena väikese-
molekulilistele antagonistidele on 
arendamisel CGRP ja selle retsep-
tori vastu suunatud antikehad, mis 
ennetavad sihtmärgiga seondudes 
kolmiknärvide aktivatsiooni. 2008. 
aastal avaldatud uuringus leiti, et 
CGRP antikehad pärsivad neuro-
geenset vasodilatatsiooni, kuid neil 
ei ole toimet südame löögisagedusele 
või vererõhule. Ravimi toime tekkis 
1–2 tunni möödudes süstest ning 
toime keskmine kestus oli 7 päeva. 
Selline aeglase algusega, kuid pika-
ajaline pärssimine annab võimaluse 
kasutada antikehi migreeni preven-
tiivsete ravimitena. 
Praegu on käimas mitmed II ja III 
faasi uuringud erinevate monokloon-
sete antikehadega. Siiani avaldatud 
tulemused näitavad tõhusust ja head 
talutavust (1).
NEUROMODULATSIOON 
KROONILISTE PEAVALUDE 
RAVIS
Er ineva lt CGRP pidurdamisele 
keskenduvatest ravimeetoditest, mis 
raviklassina veel kasutusluba saanud 
ei ole, on invasiivseid ja mitteinvasiiv-
seid neuromodulatoorseid meetodeid 
peavalu ravis kasutatud juba alates 
1990. aastate lõpust, mil avaldati 
esimesed publikatsioonid aju süva-
stimulatsiooni ja miniinvasiivse suure 
kuklanärvi stimuleerimise tõhususe 
kohta krooniliste peavalude ravis. 
Enamasti on neuromodulatsioon 
ravimeetodina kasutusel eelkõige 
ravile raskesti alluvatel juhtudel.
Invasi ivsetest neuromodula-
toorsetest meetoditest on prak-
tikas praeguseks kõige tugevamalt 
kanda kinnitanud suure kuklanärvi 
stimuleerimine, mis on mitmetel 
uuringutel olnud tõhus krooni-
l ise migreeni, aga ka kobarpea-
valu ja mitmete teiste valuvormide 
puhul. Ravis kasutatakse seadet, mis 
koosneb kuklanärvide poolt inner-
veeritava peanaha alla implanteerita-
vast elektroodist ja kõhu, rinnaku või 
selja naha alla paigaldatavast impulsi-
generaatorist. Peavalu vähendav 
toime arvatakse põhinevat madalsa-
gedusliku elektrilise stimulatsiooni 
võimel pidurdada valuaistingu vastu-
UUED VÕIMALUSED PEAVALU RAVIS
476
ERIALAUUDISED
Eesti Arst 2016; 95(7):475–476
Sandra Mallene – 
TÜ kliinilise 
meditsiini 
instituudi 
närvikliinik
võtmist. Ehkki seadmest tulenevad 
riskid on suhteliselt sagedased, on 
suure kuklanärvi stimuleerimine 
tagaplaanile lükanud seni esimese 
invasiivse ravi valikuna kasutusel 
olnud aju süvastimulatsiooni. 
Nüüdseks on korraldatud  kolm 
juhuslikustatud platseebokontrolliga 
uuringut suure kuklanärvi stimu-
leerimise kohta kroonilise migreeni 
patsientidel ning mitmeid avatud 
uuringuid autonoomsete kolmik-
närv ineuralgiatega patsientidel. 
Neist esimesena avaldatud ONSTIMi 
(Occipital Nerve Stimulation for the 
Treatment of Intractable Chronic 
Migraine) uuringus, kuhu kaasati 
refraktoorse kroonilise migreeniga 
patsiendid, leiti hea ravitoime 39%-l 
kohandatava ning 6%-l ettemääratud 
stimulatsiooniga patsientidest. St. 
Jude’i seadmega tehtud ja hiljuti 
avaldatud avatud faasi uuringu 
tulemused näitasid peavalupäevade 
keskmise arvu vähenemist 6,7–7,7 
päeva võrra kuus ja peaaegu pooltel 
patsientidest kahanes peavalu inten-
siivsus hinnanguliselt enam kui 
50%. Viimase, PRISMi (Precision 
Implantable Stimulator for Migraine) 
uuringu tulemusi ei ole täies mahus 
veel avaldatud, kuid esialgsed tule-
mused näitavad oluliselt väiksemat 
kõrvaltoimete sagedust kui eelnevad 
uuringud (2).
Episoodilise migreeni profülak-
tilises ravis on positiivseid tulemusi 
saadud transkutaanse supraorbi-
taalnärvi stimuleerimisega (tSNS, 
Cefaly®). Suurimal siiani korral-
datud juhuslikustatud topeltpimedal 
uuringul tSNS-iga, kuhu oli kaasatud 
67 episoodilise migreeniga patsienti, 
suudeti näidata vaid tagasihoidlikku 
peavalupäevade arvu vähenemist kuu 
jooksul, kuid võrreldes platseeboga 
oli tSNS-i kasutajate hulgas oluliselt 
enam neid patsiente, kellel vähenes 
peavalupäevade arv vähemalt 50% 
(vastavalt 12,1% platseebo- ja 38,1% 
tSNSi-rühmas). tSNS-i suurimaks 
plussiks võrreldes medikamentoosse 
raviga on selle ohutus ja hea talu-
tavus – kergeid ja mööduvaid kõrval-
toimeid kirjeldati vähem kui 5%-l 
seadme kasutajatel. 
Vastukaa luks ee ln imetatud 
kirurgilist sekkumist eeldavatele 
meetoditele näib viimaste aastate 
trend olevat, et võetakse kasutusele 
mitteinvasiivsed transkutaansed 
neuromodulatsiooni võimalused. 
Mõõdukat tõhusust on näidanud 
vagus-närvi stimuleerimine erinevate 
krooniliste primaarsete peavalude 
hoo- ja profülaktilises ravis. Meetodi 
kasutamist on seni piiranud prob-
leemid implanteeritavate elektroo-
dide vahetamise ja eemaldamisega. 
Uudse meetodina on kasutusele 
võetud transkutaanne vagus-närvi 
stimuleerimine (tVNS, gammaCore®), 
mida teostatakse seadme asetamisel 
kaelale ning mis kõrvaldab seega 
elektroodide implanteerimise vaja-
duse. VNSi toime põhineb kortikaal-
selt leviva depressioonilaine levimise 
pidurdamisel. Akuutse peavaluepi-
soodi raviks tVNS-i meetodil soovi-
tatakse 6minutilist stimulatsiooni, 
peavalu ennetamiseks tuleks vagus-
närvi  stimuleerida iga päev 3 korda 
4minutiliste intervallidena. tVNS-i 
suureks eeliseks kasutamishõlpsuse 
kõrval on selle soodne ohutusprofi il. 
Kõrvaltoimed on harvad ja kerged: 
kirjeldatud on köha, hääle kähedust, 
düspnoed ja häälepaelte pareesi. 
Transkraniaalne magnetstimulat-
sioon (TMS) on peamiselt migreeni 
rav is kasutatav mitteinvasi ivne 
ravimeetod. Protseduuri tegemiseks 
paigaldatakse koljule seade, mis 
genereerib magnetvälja, mis siis 
ühe või mitme järjestikuse impul-
sina ajju suunatakse. Stimulatsiooni 
toime sõltub kasutatavast režiimist: 
ühekordne magnetimpulss (single 
impulse TMS, sTMS) põhjustab neuro-
nite depolarisatsiooni stimuleeritava 
pi irkonna neokorteksis; korduv 
stimulatsioon (repetetive impulse 
TMS, rTMS) mõjutab neuronaalset 
erutatavust ning on pikemaaja-
l ise toimega, avaldades mõju ka 
pärast stimuleerimise lõppemist. 
Impulsi sagedus, tugevus, kestus 
ja intervall on muudetavad. Seade 
salvestab ravikuurid integreeritud 
peavalupäevikusse, mida on hiljem 
võimalik kasutada peavalude esine-
mismustri kindlakstegemiseks ja 
peavalusid esile kutsuvate tegurite 
tuvastamiseks. Ühekordset magnet-
impulssi on kliinilises praktikas 
kasutatud juba üle 30 aasta. Meetod 
on osutunud hästi talutavaks (kõrval-
toimetena on kirjeldatud kerget lühi-
ajalist pearinglust ja tinnitust) ning 
ohutuks, mistõttu sobib see hästi 
kasutamiseks ka näiteks rasedatel. 
TMSi kasutamise vastunäidustused 
on epilepsia; metallist objektide 
esinemine peas, kaelas või ülakehas 
ning implanteeritud lisaseadmed 
rindkeres või sellest kraniaalsemal.
Ajavahemikul 2011–2014 Suur-
britannias korraldatud uuringul 190 
nii episoodilise kui ka kroonilise 
migreeniga patsiendi hulgas kirjeldas 
3 kuu möödudes sTMS-i kasutamise 
alustamisest valu vähenemist 62% 
patsientidest. Lisaks leiti migreeniga 
seotud sümptomite vähenemist, sh 
vähenes iiveldus 52%-l, fotofoobia 
55%-l, fonofoobia 53%-l küsitletutest. 
Peavalupäevade arv ühe kuu jooksul 
ol i 3 kuu möödudes vähenenud 
episoodilise migreeniga patsientidel 
12-lt 9-ni ning kroonilise migreeniga 
patsientidel 24-lt 16-ni (3).
Muudest neuromodulatoorsetest 
peavalu ravimeetoditest, mis pole 
küll siiani võrreldes eeltoodutega 
nii head mõju näidanud, uuritakse 
praegu veel transkutaanset peri-
feersete närv ide stimulatsiooni 
ning sfenopalatiinganglioni stimu-
leerimist.
KIRJANDUS 
1. Edvinsson L. CGRP receptor antagonists and an-
tibodies against CGRP and its receptor in migraine 
treatment. Br J Clin Pharmacol 2015;80:193–9.
2. Robbins MS, Lipton RB. Transcutaneous and percu-
taneous neurostimulation for headache disorders. 
Headache 2016; doi:10.1111/head.12829.
3. Jürgens TP, Leone M. Pearls and pitfalls: neurosti-
mulation in headache. Cephalalgia 2013;33:8512–25.


https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/13017/8098

Valu

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu

Utlib