Uuringus hinnati atoopilise sensibiliseerumise levimust Tallinna täiskasvanud elanike hulgas, tuginedes 15 inhaleeritava allergeeniekstraktiga teostatud nahatorketesti tulemusele. Lisaks hinnati seoseid atoopilise sensibiliseerumise ning astma, allergilise riniidi ja/või konjunktiviidi ning hingamisteede sümptomite vahel. Leiti, et atoopilise sensibiliseerumise levimus Tallinnas (34,5%) paigutub erinevate Lääne-Euroopa riikide elanikkonna seas leitud levimuste vahemikku, olles keskmisest pigem suurem. 


Eesti Arst 2004; 83 (7): 436–44

Jannus-Pruljan, Lii

Laht, Lea

Lillak, Elvi

Loit, Helle-Mai

Meren, Mari

Põlluste, Jaak

Raukas, Evi

Raukas-Kivioja, Aet

Täht, Ingrid

Veideman, Tatjana

Journals from University of Tartu

436Atoopiline sensibiliseerumine täiskasvanud elanik-konna hulgas Tallinnas (FinEsS-uuringu tulemused)Eesti Arst 2004; 83 (7): 436–440Atoopilise sensibiliseerumisega seotud hai-guste levimus on viimaste aastakümnete jooksul kasvanud kogu maailmas, eriti aga nn Lääne elustiiliga maades (1–4). Eelmisel kümnendil teos-tatud uuringutes leiti, et endisel Ida-Saksamaal on atoopiline sensibiliseerumine tunduvalt harvem kui Lääne-Saksamaal (5, 6). Eestis on üldelanikkonna seas atoopilise sensibiliseerumise levimust varem uuritud Tartus, kus leiti, et nahatorketestide alusel on atoopiliselt sensibiliseerunud 32% 20–44aas-tastest inimestest (7). 1990. aastate alguses Eesti koolilaste seas korraldatud uuringus selgus, et võrreldes 10–12 aasta vanuste Rootsi lastega on Eesti sama vanuserühma lapsed 3–4 korda vähem sensibiliseerunud. Hilisemad uuringud väikelaste seas näitavad aga sarnast positiivsete nahatorke-testide hulka võrreldes Rootsiga (8).Rahvusvahelist mitmeetapilist ühisuuringut nime-tusega FinEsS-uuring alustati 1995. aastal Soomes, Rootsis ja Eestis. Uurimistöö põhieesmärgiks oli hinnata astma, kroonilise bronhiidi, respiratoorsete sümptomite ja I tüüpi allergia levimust täiskasva-nud inimeste seas Eestis piirkonniti ning võrrelda andmeid Rootsi ja Soome keskuste andmetega (9, Aet Raukas-Kivioja, Evi Raukas, Helle-Mai Loit, Lii Jannus-Pruljan, Elvi Lillak, Mari Meren, Jaak Põlluste, Ingrid Täht, Tatjana Veideman, Lea Laht – Tervise Arengu InstituutFinEsS-uuring, atoopiline sensibiliseerumine, nahatorketestid, levimus, astma, hingamisteede sümptomidUuringus hinnati atoopilise sensibiliseerumise levimust Tallinna täiskasvanud elanike hulgas, tuginedes 15 inhaleeritava allergeeniekstraktiga teostatud nahatorketesti tulemusele. Lisaks hinnati seoseid atoopilise sensibiliseerumise ning astma, allergilise riniidi ja/või konjunktiviidi ning hingamisteede sümptomite vahel. Leiti, et atoopilise sensibiliseerumise levimus Tallinnas (34,5%) paigutub erinevate Lääne-Euroopa riikide elanikkonna seas leitud levimuste vahemikku, olles keskmisest pigem suurem. Uuringus kasutati mitmeid Eesti levimusuuringutes seni mittekasutatud allergeeniekstrakte, nt prussaka (Blatella germanica) aller-geeniekstrakti, mis põhjustas kõige sagedamini positiivseid nahatorketeste. Kinnitust leidsid seosed ühelt poolt hingamisteede erinevate sümptomite, nagu kiuned rinnus, õhupuudushood, ning allergilise riniidi ja/või konjunktiviidi ning teiselt poolt positiivsete nahatorketestide vahel. Uuringu tulemustele tuginedes soovitame prussaka allergeeniekstrakti kasutada Eesti levimusuuringutes rutiinselt, hindamaks atoopilise sensibiliseerumise levimust senisest tõepärasemalt.10). Artikli eesmärgiks on kajastada atoopilise sensibiliseerumise levimust ja selle seoseid astma, allergilise riniidi ja/või konjunktiviidi ning hingamis-teede sümptomitega Tallinnas. Esitamisele tulevaid andmeid on varem avaldatud ajakirjas Clinical and Experimental Allergy, mille toimetuselt on saadud nõusolek käesolevaks publikatsiooniks (11).Uurimismaterjal ja -meetodidFinEsS-uuringu esimeses etapis korrektselt täidetud postiküsimustiku tagasi saatnud 8392 Tallinna elanikust moodustati juhuvalim, arvestades vanust ja sugu, ning siinkohal käsitletavasse uuringusse ehk II etappi valiti 1332 isikut. Nendest 86 langes välja erinevatel põhjustel: 8 isikut oli surnud, 1 viibis kinnipidamisasutuses, 62 asukoht oli teadmata ning 15-l olid osalemist välistavad tervisehäired. Seega koosnes korrigeeritud valim 1246 isikust, kes said kutse tulla meditsiinilisele läbivaatusele Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi pulmonoloogiaosakonda. Kahe korduskutse järel osales uuringus 579 isikut ehk 46,5% valimist. Osa-lejad vastasid struktureeritud intervjuuküsimustikule, neile tehti meditsiiniline läbivaatus, spiromeetriline 437uuring, bronhilõõgastitest või provokatsioontest metakoliiniga ning nahatorketestid (SPT). 62 isikul ei teostatud SPTd astma ägenemise, ülemiste või alumiste hingamisteede infektsiooni, ebastabiilse südamepuudulikkuse, vähktõve ning raseduse või imetamise tõttu. Seega teostati SPT 517 isikul. Intervjuu käigus küsitleti uuritavat hingamisteede sümptomite ja haiguste, ravimite kasutamise, erinevate ekspositsioonide, lapsepõlve, elukutse, suitsetamis- ning toitumisharjumuste kohta. Vastavalt uuringus osaleja soovile kasutati kas eesti- või vene-keelset küsimustikuvarianti. Uuring toimus perioodil 1997. a märtsist kuni 1998. a detsembrini.Ühel isikul 517 osalenust tekkis positiivne naha-reaktsioon negatiivsele kontrollproovile, mistõttu tema andmed eemaldati uuringu analüüsist. Seega põhineb analüüs 516 isiku andmetel.Uuringu valimis oli 233 (45,1%) meest ning 283 (54,9%) naist. Osalejatest olid 196 (38%) suitse-tajad, 65 (12,6%) endised suitsetajad ning 255 (49,4%) mittesuitsetajad. Esimesel viiel eluaastal oli osalejatest maal elanud 184 (35,7%), äärelinnas 100 (19,3%) ning linnas 232 (45,0%). 249-l ehk 48,3%-l osavõtnutest oli esimesel viiel eluaastal olnud kodus karvloom(ad). Osalejate representa-tiivsuse hindamiseks võrreldi postiküsimustiku ning II etapi intervjuuküsimustiku vastuste põhjal hinga-misteede sümptomite ning haiguste levimust, mis osutusid sarnaseks. Andmed on esitatud tabelis 1.Nahatorketestid teostati vastavalt üldkehtestatud nõuetele ning tulemus hinnati positiivseks juhul, kui paapuli diameeter oli vähemalt 3 mm. Kasutatud allergeeniekstraktid on loetletud tabelis 2.Isik loeti atoopiliselt sensibiliseerituks, kui tal registreeriti vähemalt üks positiivne SPT.Tulemused516 isikust oli 178-l (34,5%) vähemalt üks positiivne SPT. 25–44aastastest oli 37,9% atoopiliselt sensi-biliseeritud, samal ajal kui 17–24aastaste seas oli vastav näitaja 45,8% (vt tabel 2). Vanuserühmas 20–44 aastat oli sensibiliseerituid 39,3%. Soo-lisi erinevusi leiti ainult kahe hoidlalesta suhtes: mehed olid naistest rohkem sensibiliseeritud Acarus siro (p = 0,036) ja Lepidoglyphus destructori (p = 0,049) suhtes. Ülitundlikkus prussaka suhtes prevaleeris kõikides vanuserühmades, keskmiselt 15,5%. Teiseks enam levinud positiivsete SPTde põhjustajaks oli puju 9,7%ga, järgnesid koera, hoidlalestade ning kassi allergeenid.Analüüsisime atoopilise sensibiliseerumise levimuse erinevusi esimesed viis eluaastat linnas, äärelinnas või maal elanud isikute rühmade (vas-tavalt linna-, äärelinna ja maarühm) vahel. Ilmnes, Astma või sümptomid Postiküsimustik Struktureeritud intervjuuArsti poolt diagnoositud astma2,3 2,9Kiuned rinnus viimase 12 kuu jooksul12,2 11,4Õhupuudushood koos kiunetega rinnus7,2 7,2Õhupuudushood ja kiuned rinnus ilma külmetuseta4,2 4,3Tabel 1. Arsti poolt diagnoositud astma ning astmaga sarnanevate sümptomite levimus protsentides FinEsS-uuringu I (postiküsimustik) ja II (struktureeritud intervjuu) etapis osalenud isikute hulgas Allergeen  Vanuserühm   17–24 a 25–44 a 45–66 a Kokku Kokku(n = 59) (n = 198) (n = 259) abs %Karvloomad 19,5 14,0 11,4 67/516 12,9Kass 15,3 9,1 4,3 38 7,4Koer 11,9 8,6 8,5 46 8,9Lehm – 1,5 1,5 7 1,4Hobune – 1,5 1,2 6 1,2Õietolmud 22,0 22,6 9,3 78/516 15,1Kask 17,0 8,1 3,1 34 6,6Timut 10,2 9,6 1,9 30 5,8Puju 8,5 15,2 5,8 50 9,7Lestad 12,2 20,4 13,5 82/516 15,8Dermatophagoides pteronyssinus5,1 9,6 4,6 34 6,6Dermatophagoides farinae3,4 7,6 5,4 31 6Acarus siro 5,1 8,6 7,0 38 7,4Lepidoglyphus destructor10,2 7,6 7,0 39 7,6Hallitused - 3,8 3,1 16/516 3,1Alternaria alternata 3,4 1,5 2,7 9 1,7Cladosporium herbarum- 2,0 2,3 10 1,9Prussakas 28,8 15,7 12,4 80/516 15,5Lateks - 1,0 1,5 6 1,2Kokku 45,8 37,9 29,3 178/516 34,5Tabel 2. Atoopilise sensibiliseerumise levimus (protsentides) vanuserühmade järgi438et linnarühmas oli SPT-positiivseid 39,2%, äärelinna rühmas 36,0% ning maarühmas 28,3% (trenditest, test for trend: p = 0,02). Õietolmu suhtes sensibili-seerituid oli 19,4% linnarühmas; 17,0% äärelinna rühmas ning 8,7% maarühmas (p = 0,003). Sama-laadse trendiga oli ka positiivsete SPTde levimus kassi- (linn 9,9%; äärelinn 9,0%; maa 4,9%; test for trend: p = 0,01) ja koeraallergeenide suhtes (linn 12,1%; äärelinn 9,0% ja maa 4,9%; p = 0,01). Atoopiline sensibiliseerumine kodutolmulestade ja prussaka suhtes oli väikseim maarühmas (mõlemad 13,0%), kuid suurim äärelinnas (kodutolmulestad 23,0%; prussakas 19,0%).Joonisel 1 on toodud atoopiliselt sensibiliseeri-tute osakaal allergilisi haigusi põdevate või intervjuu käigus selgunud erinevate hingamisteede-sümptomi-tega isikute hulgas. Allergilise riniidi ja/või konjunk-tiviidi, arsti poolt diagnoositud astma ning joonisel loetletud hingamisteede sümptomite olemasolu oli oluliselt seotud positiivse(te) SPT(de)ga.Atoopiline sensibiliseerumine prussakaaller-geeni suhtes oli oluliselt suurema tõenäosusega seotud allergilise riniidi ja/või konjunktiviidi diagnoosiga või ilma külmetuseta tekkivate õhupuudushoogude ja kiunetega rinnus, samuti õhupuudushoogudega, mis tekkisid kokkupuutel karvloomadega. Uuritava-test, kellel tekkisid ilma külmetuseta õhupuudushood ja kiuned rinnus, oli nahatorketest prussaka aller-geeniga positiivne 29,4%-l; mainitud sümptomite puudumise korral 14,7%-l (p = 0,042). Vastavad protsendid riniidi ja/või konjunktiviidi korral olid 19,6% ja 11,5% (p = 0,016) ning astma korral 22,2% ja 15,4% (p >0,05). Võrdluseks, kõikidest vähemalt ühe positiivse SPTga isikutest oli 5,6%-l diagnoositud astmat, samal ajal kui mittesensibili-seeritud isikutel oli see protsent 2,4. Prussaka mono-allergiat esines 3,0%-l atoopiliselt sensibiliseeritud isikutest, sensibiliseerumine vähemalt ühe aller-geeni suhtes lisaks prussakaallergeenile registreeriti 12,5%-l, nende hulgas oli 3,9%-l kombineeritud sensibiliseerumine prussaka ja kodutolmulestade (D. pteronyssinus, D. farinae) suhtes.AruteluTegemist on seni ulatuslikema uuringuga atoopilise sensibiliseerumise levimuse hindamiseks täiskasva-nute seas Eestis. Võrdluses analoogsete uuringu-tega mujal maailmas üllatab nii kogu osalenute rühma kui ka eraldi väljatooduna 20–44aastaste isikute atoopilise sensibiliseerumise kõrge tase. Leidsime sensibiliseerumist sagedamini ka võrrel-des varasema Tartu-uuringuga. Levimuse määra kõikumist riigisiseselt on sedastatud ka mujal ning käimasoleva FinEsS-uuringu Narvast ja Saaremaalt pärit andmete analüüs võib seda üksikasjalikumalt iseloomustada. Levimuse erinevuse üheks oluliseks põhjuseks võib olla oluliselt suurema arvu allergee-nide kasutamine, aga ka allergeenide erinev valik. Positiivsete SPTde suur hulk sõltus osaliselt prussaka allergeeniekstrakti kasutamisest meie uuringus. Siiski, prussaka allergeeniekstrakti tulemuste eemaldamisel andmetöötlusest saadi atoopilise sensibiliseerumise levimuseks 31%. Prussaka mono-allergia harv esinemine suunab pigem arvamusele, et see tase on tõepärane ega sõltu teistest teguritest, näiteks võimalikest vigadest SPT-protseduuridel või prussaka allergeeniekstrakti valikust. Seetõttu soovitame prussaka allergeeniekstrakti kasutada Eesti levimusuuringutes rutiinselt, saavutamaks seni-sest tõepärasemaid atoopilise  sensibiliseerumise levimuse hinnanguid.Kokkuvõtteks. Enam kui üks kolmandik Tallinna täiskasvanutest on atoopiliselt sensibiliseeritud. Atoopiline sensibiliseerumine oli oluliselt suurem 0 20 40 60 80%Allergiline riniit ja/või konjunktiviitArsti poolt diagnoositud astmaSümptomid karvloomadega kokkupuutelÕhupuudushood koos kiunetega rinnusKiuned rinnus viimase 12 kuu jooksulÕhupuudushood ja kiuned rinnusilma külmetusetaJoonis 1. Allergilisi haiguseid põdevate või astmaga sarna-nevate sümptomitega isikute protsent, kellel oli vähemalt üks positiivne SPT.439isikute seas, kellel oli astma, astmaga sarnanevad sümptomid ning allergiline riniit ja/või konjunktiviit. Positiivne SPT tulemus prussaka allergeeniekstrakti suhtes domineeris kõikides vanuserühmades ning oli seotud allergilise riniidi ja/või konjunktiviidi diagnoosiga või ilma külmetuseta tekkivate õhu-puudushoogude ja kiunetega rinnus.Uurimistööd on toetanud Eesti Teadusfond (grandid nr 1563 ja 3630) ning Rootsi Ida-Euroopa Komitee (projekt nr 2176).Kirjandus1. Upton MN, McKonnackie A, McSharry C, Hart CL, Smith GD, Gillis CR, et al. Intergenerational 20 year trends in the prevalence of asthma and hay fever in adults: the Midspan family study surveys of parents and offspring. BMJ 2000;321:88–92.2. Kronqvist M, Johansson E, Pershagen G, Johansson SG, van Hage-Hamsten M. Increasing prevalence of asthma over 12 years among dairy farmers on Gotland, Sweden: storage mites remain dominant allergens. Clin Exp Allergy 1999;29:35–41.3. Nicolai T, Bellach B, Mutius EV, Thefeld W, Hoffmeister H. Increased prevalence of sensitisation against aero-allergens in adults in West compared with East Germany. Clin Exp Allergy 1997;27:886–92.4. Lundbäck B. Epidemiology of rhinitis and asthma. Clin Exp Allergy 1998;28:3–10.5. Trepka MJ, Heinrich J, Wichmann HE. The epidemiology of atopic diseases in Germany: an east-west comparison. Rev Environ Health 1996;11:119–31.The aim of the study was to estimate the prevalence of atopic sensitization and to analyse the relationships between atopic sensitization and respiratory symptoms, asthma, and allergic rhinitis and/or conjunctivitis among adult population aged 17–66 years in the capital of Estonia, Tallinn. A cross-sectional study was carried out between March 1997 and December 1998. Sen-sitization to 15 inhalant allergens was assessed. The associations between skin prick test (SPT) positivity, the symptoms based on a structured interview, and the possible risk factors were estimated. A random sample of 516 subjects was included in study analysis. The prevalence of atopic sensitization was 34.5%, while it was 39.3% for subjects aged 20–44 years. Sensitization 6. Nowak D, Heinrich J, Jorres R. Prevalence of respiratory symptoms, bronchial hyperresponsiveness and atopy among adults: west and east Germany. Eur Respir J 1996;9:2541–52.7. Jogi R, Janson C, Björksten B. Prevalence of atopy in an Esto-nian adult population. Eur Respir J 1995;19(S):107.8. Vasar M, Julge K, Bjorksten B. Development of atopic sensitization and allergic diseases in early childhood. Acta Paediatr 2000;89:523–7.9. Jannus-Pruljan L, Loit HM, Lillak E, Meren M, Põlluste J, Raukas E, et al. Postiküsitlus bronhiaalastma, kroonilise bronhiidi ja respiratoorsete sümptomite väljaselgitamiseks (FinEsS-i uuring). Eesti Arst 1997;(6):499–503.10. Jannus-Pruljan L, Loit HM, Meren M, Lillak E, Põlluste J, Raukas E, et al. Astma Eesti täiskasvanud inimestel. Eesti Arst 2003;82(5):343–5.11. Raukas-Kivioja A, Raukas E, Loit HM, Kiviloog J, Rönmark E, Larsson K, Lundback B. Allergic sensitization among adults in Tallinn, Estonia. Clin Exp Allergy 2003;33:1342–8.SummaryAtopic sensitization among adult population in Tallinnwas the highest against the German cockroach, 15.5%, which was followed by mugwort, dog, two storage mite species, and cat dander. Subjects with wheezing due to furred animals, and allergic rhinitis and/or conjunctivitis had a significantly higher prevalence of positive SPT. In conclusion, the prevalence of allergic sensitization among adult population in Tallinn was surprisingly high. Our results suggest that the cockroach allergen should be included in epidemiologic studies in Estonia in order to obtain true assessment of the prevalence of atopic sensitization in Estonia.aet.raukas@tai.ee

English

Atoopiline sensibiliseerumine täiskasvanud elanikkonna hulgas Tallinnas (FinEsS-uuringu tulemused)

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/9685/4872

Atoopiline sensibiliseerumine täiskasvanud elanikkonna hulgas Tallinnas (FinEsS-uuringu tulemused)

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu