Kirjeldatav  haigusjuht  pärineb  1963.  aastast, kuid  väärib  tähelepanu  seoses  harva  esineva psühhosündroomiga ja teatud vastuoludega selle haiguspildi patogeneesi tõlgendamisel

Kaasik, Ain-Elmar

Journals from University of Tartu

405Kirjeldatav haigusjuht pärineb 1963. aastast, kuid väärib tähelepanu seoses harva esineva psühhosündroomiga ja teatud vastuoludega selle haiguspildi patogeneesi tõlgendamisel. Tegemist oli 17aastase tütarlapsega, vene jalgrattasportlasega, kes võttis Tartus osa spordi-ühingu üleliidulistest võistlustest. Vahetult enne finišit ta kukkus, oli ilmselt lühiajaliselt teadvuseta (“lamas nagu surnu”), “ärkas” seejärel kiiresti, tõusis ja püüdis taas jalgrattale istuda. Siiski käi-tus ta ilmselt üsna ebaadekvaatselt ja temaga ei saadud sisukohast sõnalist kontakti (“oli segane”). Ka patsiendi juurde kutsutud võistlusi teenindav kiirabiarst täheldas psühhosündroomi ning suunas tütarlapse haiglasse. Et võistlused toimusid Tartus, jõudis patsient juba paarkümmend minutit pärast kukkumist närvikliiniku vastuvõtuosakonda. Selleks ajaks oli ta muutunud somnolentseks ning läbivaatusel ilmnes, et tal on kujunenud vasakpoolne hemiparees. Kolju radioloogiline uuring tõi esile lineaarmurru parema temporaalluu soomuses. Patsiendi teadvus-häire süvenes röntgenipiltide tegemise ajal kiiresti ning umbes pool tundi pärast haiglasse saabumist oli ta pindmises koomas ning ta parem pupill laie-nes müdriaatiliselt. Nende andmete alusel diagnoositi tal traumaa-tilist epiduraalset hemotoomi ning patsient viidi kohe operatsioonituppa, kus aju komprimeeriv hematoom eemaldati resektsioonitrepanatsiooni kaudu ning verejooksu põhjustanud a. meningea media koaguleeriti. Hematoomi eemaldamise järel oli peaaju kattev kõvakelme pingevaba ning pulseeris. Haav õmmeldi kihilise õmblusega ja patsient viidi intensiivraviosakonda. Narkoosi möö-dudes ärkas patsient kohe, oli kontaktne ja vastas küsimustele sisukohaselt. Siiski ilmnes tal omapä-rane psühhosündroom, mis kestis paar nädalat. Häiritud autobiograafiline mälu Haigusjuht ja kommentaarPatsiendi üldseisund oli kogu operatsioonijärgsel perioodil hea, silmaliigutajanärvi kompressioonile viidanud müdriaas ja suuraju parema poolkera survest tingitud vasakpoolne hemiparees taandusid praktiliselt kohe. Sõnaline kontakt neiuga oli kiire ja ladus. Ta teadmised vastasid eale ja haridusele: teadaolevalt oli ta äsja lõpetanud 10klassilise kesk-kooli. Ta õppimisvõime oli säilinud. Seda tõendas ta igati eakohaselt normaalne mälukõver. Samas ei kinnistunud tal õpitu: ta ei suutnud meeles pidada arstide ja õdede nimesid ning äsja mälukõvera tegemisel kasutatud nimisõnad olid tal peatselt täiesti ununenud. Ta ei suutnud pidada meeles nädala- ja kuupäeva ning seda, et ta viibib Tartu haiglas. Siiski avaldus see omapärane ja mõneti vastuoluline psühhosündroom eriti ta enda isikusse puutuva suhtes. Ta ei mäletanud enda nime, oma vanust ega oma päritoluga seonduvat. Erinevalt mõnikord trauma järel esinevast anterograadsest amneesiast, ei püüdnud ta oma mälulünka täita konfabulatsioonidega. Ta reageeris endasse puu-tuvatele küsimustele ilmse hämminguga ning teatas, et ta ei tea vastust. Patsiendi autobiograafiline mälu hakkas taastuma paari nädala möödumisel ning neljandal nädalal pärast operatsiooni lahkus ta koju (Leningradi). Umbes poole aasta pärast tehti talle seal koljuplastika ja ta paranes täielikult. Viimast võis tõdeda siis, kui ta käis end Tartus näitamas. KommentaarTegemist oli klassikalise kuluga epiduraalse hema-toomiga, mille õigeaegne kirurgiline ravi tagab üldjuhul hea tulemuse. Tähelepanu väärib pat-siendil esinenud üsna valikulise autobiograafilise mälu häire. Peaaju traumast tingitud mäluhäired on tavalised ning võivad avalduda nii retro- kui anterograadset tüüpi amneesiana (1). Siiski põhjus-MÕELGE KAASA406tab peaaju raske trauma ka muid psüühikahäireid (ärevus- ja rahutusseisundid, kognitiivsete funkt-sioonide ja käitumishäired jm), mis kokkuvõttes avalduvad pigem dementsussündroomina. Kuigi viimane on, eriti noorematel isikutel, taandarenev, võivad peaaju raske trauma läbi teinud isikutel jääda püsima mitmesugused häired, mis avalduvad eelkõige emotsionaalses või vegetatiivses sfääris, kuid mõnikord ka püsiva dementsussündroomina. Autobiograafilise mälu isoleeritud häire on harul-dane. Seda kohtab pigem kirjanduses ja filmides, kus see võimaldab arendada ebatavalist süžeed. Seetõttu pidas ka seda patsienti konsulteerinud kogenud psühhiaater võimalikuks, et tegemist oli dissotsiatiivse (konversiooni)häirega, mis tekkis reaktsioonina traumast ja situatsioonist tingitud stres-sile. Siiski leiab see haigusjuht seletuse Kanadas töötava, Eesti päritolu psühholoogi Endel Tulvingu tööde valguses. Need klassikalised uurimused on näidanud, et mälu on tegelikult süsteem, mis koosneb mõnevõrra erinevat funktsiooni täitvatest komponentidest (“memory systems”) (2). Nn semantilises mälus talletatakse pikka aega säilivad teadmised. Episoodiline mälu seondub seevastu konkreetse isikuga, võimaldades seostada objek-tiivselt kogetud möödunut oletatava tulevikuga. Inimesele ainuomase episoodiline mälu võimaldab “rännata” ajas, seda nii retro- kui anterograadselt. Õppimise teised vormid ei nõua andmete seosta-mist isiku endaga ja eneseteadvusega (“autonoetic consciousness”) (3). Juba 30 aastat tagasi leiti, et mälu on seotud oimusagara mesiaalpinnal paikne-va hipokambiga (4). Neid andmeid on kinnitanud elupuhuselt positronemissioontomograafia abil tehtud uuringud, mis on näidanud, et episoodilise mälu salvestamine on seotud hipokambi rostraalse osaga, mälust “väljavõtmine” kaudaalsega (5). Nende andmete põhjal võib oletada, et kõnealu-sel patsiendil vahetult pärast traumat ilmnenud “segasusseisund” oli seotud parema oimusagara mediobasaalse osa kontusiooniga, millest tingitud episoodiline mäluhäire püsis veel mõnda aega pärast peaaju komprimeeriva hematoomi eemal-damist. Ain-Elmar.Kaasik@kliinikum.eeKirjandus1. Kopelman MD. Amnesia: organic and psychogenic. British J Psychiat 1987;150:428–42.2. Tulving E. Episodic memory: from mind to brian. Ann Rev Psychol 2002;53:1–25.3. Tulving E. Memory and consciousness. Canad Psychol 1985;26:1–12.4. Penfied W, Mathieson G. Memory. Autopsy findings and comments on the role of hippocampus in experisential recall. Arch Neurol 1974;31:145–54.5. Tulving E, Markowitsch HJ. Episodic and declarative memory: role of the hippocampus. Hippocampus 1998;8:198–204.MÕELGE KAASA

English

Häiritud autobiograafiline mälu. Haigusjuht ja kommentaar

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/9704/4891

Häiritud autobiograafiline mälu. Haigusjuht ja kommentaar

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu