Ravijuhendite – mitmesuguste kliiniliste probleemide käsitlemise juhendite – väljatöötamise eesmärk on teaduslikult tõestatud, 
s.o tõenduspõhiste teadmiste tutvustamine arstidele, et seeläbi tagada ravi ja haiguste ennetusealase kliinilise töö kvaliteet.

Eesti Arst 2008; 87(11):832−83

Sinisalu , Väino

English

Journals from University of Tartu

832Ravijuhendite – mitmesuguste kliiniliste probleemide käsitlemise juhendite – välja-töötamise eesmärk on teaduslikult tõestatud, s.o tõenduspõhiste teadmiste tutvustamine arstidele, et seeläbi tagada ravi ja haiguste ennetusealase kliinilise töö kvaliteet. Alates 2002. aastast on selle töö rahvus-vaheliseks koordineerimiseks ja eri riikide koostöö soodustamiseks loodud organisat-sioon Guidelines International Network (GIN). 2008. aasta septembrikuu seisuga oli sellega liitunud 84 organisatsiooni 37 riigist üle maailma, nende hulgas Eesti Haigekassa (EHK).GINi eesmärgiks on aidata kaasa klii-nilise praktika juhendite väljatöötamisele, täiendamisele, levitamisele, juurutamise-le ja hindamisele; parandada ja ühtlusta-da juhendite väljatöötamise meetodeid; edendada rahvusvahelist koostööd; toeta-da uurimistööd juhendite väljatöötamise juurutamise ja nende kvaliteedi hindami-se vallas.On loodud rahvusvaheline veebipõhine ravijuhendite raamatukogu International Guideline Library (www.g-i-n.net), mis on maailma suurim ravijuhendite andmebaas, kuhu on praeguseks laekunud ligi 5400 vastavat dokumenti 20 keeles. Eesti keeles on seal seitse ravijuhendit. GIN korraldab regulaarselt rahvusva-helisi konverentse. 5. rahvusvaheline GINi konverents toimus 1.–3. oktoobrini 2008 Helsingis ning sellel olid arutlusel problee-mid seoses ravijuhendite elluviimise ja juu-rutamisega kliinilises praktikas.Kuigi enamik juhendeid on hea kva-liteediga, neis on kokku võetud parimad ja tõenduspõhised soovitused kliiniliseks tööks, ei jõua need alati arstideni ja neid ei rakendata alati igapäevapraktikas. See on probleemiks kogu maailmas.Selle põhjusi on mitmeid ja need võib jagada kolme rühma (1). Esiteks sõltub juhendi kasutamine selle kättesaadavusest, mahust ja ajast, mis kulub sellega tutvumi-seks, ning arsti teadmisest käsitletud prob-leemi kohta. Teiseks määravaks teguriks on arstide hoiakud: nad ei nõustu juhendis tooduga, peavad selle järgimist võimatuks või loevad seda sekkumiseks arsti sõltuma-tusse haige ravimisel, peavad juhendit “ko-karaamatuks”, mida on mõttetu järgida, või puudub neil üldse motivatsioon juhen-dist lähtuda. Kolmandaks tulevad arvesse n-ö välised tegurid: arsti ajapuudus; juhen-dist tulenev taktika, mis ei vasta patsiendi ootustele; või töökorraldus, mis ei võimal-da seda järgida jms. Nüüdisajal on ravijuhendeid sama kliinili-se küsimuse kohta väga palju: neid koostavad rahvusvahelised erialaühendused, igal maal ja suurte riikide eri piirkondades võivad olla koostatud oma lokaalsed juhendid. Enamas-ti on need elektroonselt kõigile kättesaada-vad ja nii võib igal konkreetsel juhul tekkida küsimus, millisest juhendist lähtuda.Juhendite maht on samuti väga erinev: on monograafi a tüüpi üllitusi, on väga konkreetseid „kokaraamatu“ tüüpi soovi-tusi, n-ö taskuväljaandeid. Väino Sinisalu − EA peatoimetajaRavijuhendid – kellele, milleks ja mis eesmärgilPÄEVAKORRALEesti Arst 2008; 87(11):832−833833 1. Cabana MD, Rand CS, Powe NR, et al. Why don’t physican follow clinical practise guideline? A framework for improvement. JAMA 1999;282:1458–65.KIRJANDUSMilline peaks olema õige juhend, kui pikk, kui detailne ja kuidas seda levitada ning motiveerida arste seda jälgima? Sel-lele küsimusele ei ole ega vist saagi olema ühest vastust. Juhend ei pea olema õppe-materjal, kuid peab rajanema praegu tea-daolevatel tõenduspõhistel teadmistel ja seda on vajalik pidavalt täiendada tulene-valt teaduse arengust. Juhendit koostades peaks olema selgelt teada järgmised põhimõtted: kellele ja mis eesmärgil seda tehakse ning milline on tu-lem. Sealjuures on äärmiselt oluline läbi mõelda viisid, kuidas juhendid arstideni jõuaks ja kuidas arste motiveerida neid täitma. Juhendi levitamiseks tuleb kind-lasti rakendada nii elektroonilisi kanaleid kui ka trükivõimalusi, seda on vaja tutvus-tada seminaridel. Oluline on saada arsti-delt tagasisidet.Vähe on senini pööratud tähelepanu sel-lele, kuidas mõõta tulemust, mida juhendi rakendamine peaks tooma. Enamasti on juhendis kirjas soovitused „arstlikuks soo-rituseks“ (mida ja kuidas uurida, millist ra-vimit anda jt), kuid puudub selgitus, millist tulemust peaks see andma ja kuidas tule-must hinnata. Sõltuvalt kliiniliselt problee-mist ei saagi alati tulemust täpselt kindlaks määrata, kuid põhimõtteliselt saab iga ju-hendi puhul ette näha, milline peaks olema sellest tulenev efekt, olgu see siis parem ra-vitulemus, vahendite kokkuhoid või haige rahulolu osutatava abiga.Mõnikord on probleemiks see, et ju-hendi elluviimiseks saab takistuseks va-hendite, nii materiaalsete kui ka rahaliste, ebapiisavus. Eestis on haigekassa võtnud initsiatiivi ravijuhendite tellimiseks meie spetsialistidelt. Haigekassa teeb ka nende juhendite elluviimise majandusliku ana-lüüsi, mille järel ta tunnustab juhendit, kui selle järgimiseks on piisavalt vahendeid. Ellu on kutsutud ka Ravijuhendite Nõuko-gu, kes annab soovitusi, millistes kliinilise töö valdkondades on juhendid vajalikud, et ühtlustada haigete käsitlust ja ravi.Kindlasti vajab läbimõtlemist see, kas meil on mõtet kulutada aega ja raha, et dubleerida rahvusvaheliselt aktsepteeri-tud ja maailma praktikas laialt kasutusel olevaid juhendeid. Pigem peaks kontsent-reeruma konkreetsematele kitsaskohtadele ja ebakõladele, mis tulevad ette kliinilises töös Eestimaal. Korrastamist vajab ravijuhendite le-vitamine, et teha need kergesti kättesaa-davaks arstidele. Praegu on ravijuhendid ära toodud haigekassa veebilehel (EHK tunnustatud), need on mitme seltsi kodu-lehel, mõned on avaldatud Eesti Arstis, ka Lege Artises, mõned on välja antud eraldi publikatsioonidena, ka eraldi vihikutena ajakirjade vahel. Paljude infokanalite vahel on arstil raske orienteeruda ja leida vajalik materjal. See on liiga aeganõudev. Mõelda võiks juhendite ühise andmebaasi moodus-tamisele Eestis. Ravijuhendid on hädavajalikud, aga oma ülesande täidavad nad siis, kui on täp-selt vastatud järgmistele küsimustele: kel-lele ja mis eesmärgil on nad koostatud ning mis neist peab tulenema ja kuidas nad viia sihtrühmani.PÄEVAKORRALEesti Arst 2008; 87(11):832−833

Ravijuhendid – kellele, milleks ja mis eesmärgil

http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/10254/5441

Ravijuhendid – kellele, milleks ja mis eesmärgil

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu