Parts, Argo

Teder, Gert

Journals from University of Tartu

379Eesti Arst 2015; 94(6):379–380MITMESUGUST1 Põhja Päästekeskus, 2 Lõuna-Eesti HaiglaEestlased laias maailmas katastroofiohvreid abistamasGert Teder1, Argo Parts2 Ikka ja jäl le võib meedias näha, k uu lda või  lugeda ,  e t  k usag i l maa i lmas on toimunud mingit tüüpi katastroof. Olgu selleks siis looduslikud (maavärin, üleujutus, vulkaanipurse) või inimtekkelised (tööstusl ikud, relvakonf l ikt id ). Tavaliselt ületavad uudisekünnise need sündmused seetõttu, et teki-tavad suuri inimkannatusi ja mate-riaalseid purustusi. Võib juhtuda, et kokku variseb piltlikult öeldes terve riik koos oma struktuuridega, n i i nagu juhtus Hait iga pärast maavärinat 2010. aastal. Teine väga traagiline pool selliste katastroofide puhul on väga suur hukkunute, v igastatute ja peavarjuta jäänud inimeste hulk. Arvandmed ei pruugi meie inimestele just palju öelda, aga kui paigutada näiteks 2005. aasta Pakistani maavärina koduta jäänud inimeste hulk ( l igikaudu 2 000 000) Eesti konteksti, si is näeme, et peaaegu kaks meie riigi-täit inimesi vajas kohest abi peavarju le idmisel  või  rajamisel ,  l i saks joogivett, toitu ja esmast arstiabi. Teise näitena võib tuua Jordaanias Zaataris asuva Süüria sõjapagulaste ajutise laagri, kus elab nüüdseks rohkem inimesi kui Narvas. Oma ülesehituselt meenutabki see laager juba linna, kus majade asemel on telgid või siis moodulmajad. Ilmselge on, et sellises olukorras olev riik ei pruugi ilma rahvusvahelise abita hakkama saada. Kuidas siis maailm sellisel juhul aitab? Valikuid on mitu, kuid esime-sena tuleb kindlasti märkida riikide-vahelisi kahepoolseid lepinguid. See tähendab, et naaber aitab naabrit. Olukordades, kus sellest ei piisa, võib juhtuda, et hädasoleva riigi valitsus palub rahvusvahelist abi. Üheks suurimaks ja tõenäolisemaks kanaliks sellisel juhul on ÜRO, mille üheks kiirreageerimise võimaluseks on saata sündmuskohale ÜRO krii-side ja katastroofide koordineeri-mise ja hindamise (UNDAC, United Nation Disaster Assessment and Coor-dination) meeskond. Tegemist on liikmesriikide rahastatud ekspertide reserviga, kes on koolitatud ühtsetel alustel reageerima katastroofidele. Et lihtsustada asjaajamist ja opti-meerida kulutusi, on UNDAC liiku-misega li itunud riigid maailmas jagatud vastutuspi irkondadeks. Nendeks on A meer ika-Kar i ibi ; Euroopa, Aafr ika ja Kesk-Aasia; Aasia-Okeaania. Vastutuspiirkon-dadeks jaotamine ei tähenda seda, et pi ir id kehtiksid ka lähetuste mõistes. Tõsi on, et rahaliselt on otstarbekam saata eksperdid appi neile lähemal toimunud katastroofi paika, kuid see ei välista ka teise vastutuspiirkonda saatmist. UNDAC meeskonna esmaülesanne on olla alati hästi kiiresti katastroofi piir-konnas ja teha n-ö luuret, et saada aru, mis on toimunud ja millist abi kannatada saanud riik tegelikult vajab. Teine väga oluline roll on olla toeks rahvusvaheliste abijõudude töö koordineerimisel katastroofi läbi elanud riigis, sest tegelikult on see olukord vastuvõtvale riigile väga keeru l ine. Järsku tek ivad kümned riigid ja sajad organisat-sioonid, kes kõik kuidagi aidata tahavad. Sellisel juhul toetatakse kohalikke struktuure ja mõnikord isegi valitsust.Et lähetatavate ekspertide töö ja vaatenurk oleks sarnane, on olemas terve kursuste ja koolituste süsteem. Esmalt tuleb läbida baaskursus, mil le kestus on 12 päeva ja kus saadakse algteadmised rahvusva-helise abiandmise põhimõtetest. Ekspertide taust ja oskused võivad ol la vägagi er inevad, a lustades päästetöötajatest ja lõpetades kesk-konnaspetsialistidega. Üheks väga hinnatud rühmaks on kindlasti meditsiinitöötajad. Pärast baaskursuse läbimist antaksegi tulevasele reservistile võimalus sõlmida kaheaastane leping. See ei tähenda kindlasti seda, et sel lega on kool itustel , kursustel ja õppustel osalemise kohustus läbi. Vajalik on veel erine-vate operatsioonipõhiste väljaõpete läbimine, millest tähtsaimad on andmete kogumise ja töötlemise metoodika, rahvusvahelise huma-nitaarabi andmise koordineerimine, töötamine keskkonnakatastroofide korral ja tänapäeval kindlasti üha aktuaalsemaks muutuv tsiviil- ja militaarpoole koostöö. Lisaks kursustele on olemas ka praktiliste õppuste süsteem, milles UNDAC liikmed osalema peavad, üks kuulsaim nendest on koostööõppus TRIPLEX, mis toimub iga kahe aasta järel. Viimastel kordadel on Eesti panustanud selle õppuse korral-damisse oma ekspertidega. Et olla pidevalt kursis OCHAs (Office for the Coordination of Humanitarian Affairs, ÜRO üksus, mis tegeleb katastroof idele reageerimisega) toimuvaga, peavad UNDAC liikmed iga kahe aasta tagant läbima oma regioonis toimuva nn värskendus-kursuse. 380 Eesti Arst 2015; 94(6):379–380MITMESUGUSTÜheks UNDAC meeskonna spet-sialistiks on nakkushaiguste arst Argo Par ts, kes sa i meeskonna l i ikmeks 2003. aastal ning kelle esimeseks missiooniks oli minna Iraani pärast Bami maavärinat. Nüüdseks on ta käinud missioo-nidel Sudaanis (Darfuri sõda), Indo-neesias (maavär in ja tsunami ), Pakistanis (maavärin), Laoses, Suri-names, Namiibias (üleujutused) ja Libeerias ebolamissioonil. Samuti on ta töötanud aasta Afganistanis Helmandis tervishoiueksperdina.UNDAC meeskonna l i ikmeks olemine tähendab, et kutse esita-misel tuleb A. Partsil reageerida 4–12 tunni jooksul ning pidevalt peab olema varustus valmis, nõutud vaktsineerimised tehtud ja kõik vaja l ikud dokumendid korras – see on iga liikme enda vastutus. Üks missioon kestab tava l iselt 2–4 nädalat, vahel kauemgi ning meeskonda kuulub 6–10 liiget, kes lähtuvalt katastroofi ulatusest ja eripäradest võivad olla väga erineva taustaga. Pärast Libeeria ebola-missiooni on leitud, et igal missioonil peab meeskonnas olema oma arst. Dr Partsi ülesanneteks on tava-l iselt terv ishoiusüsteemi hinda-mine ja selles valdkonna osapoolte koostöö toetamine, sageli l isaks logistika korraldamine ning vaja-duse korral meeskonna liikmete evakuatsioon. Iga missioon ja katast-roof on aga er inevad, mistõttu võivad rollid muutuda, seda ka ühe missiooni käigus. Seetõttu ongi täienduskoolitused enamasti kõigile UNDAC liikmetele ühised.T ing imused töötam iseks ja elamiseks on missioonidel ette-arvamatud ning valmis tuleb olla kõigeks .  Oma i s i k l i k toidu-  ja veevaru peab olema iga l mees-konnali ikmel vähemalt kolmeks päevaks. Loomulikult ka isiklikud ka itsevahend id ,  s idevahend id , väliapteek jm. Kohapealse elu ja töö korraldamiseks tuleb l isaks ettenähtud protseduurireeglitele kasutada ka leidlikkust ja talupo-jamõistust.Missioonile minekul kompen-seeritakse lennupiletid ja jooksvad kulud, samuti makstakse päevaraha, kuid UNDAC meeskonna l i ikme aastapalk on 1 USD. Seega raha pärast keegi seda tööd ei tee. Pigem on põhjusteks missioonitunne ja see, et saab väheste vahenditega palju ära teha, samuti uued teadmised maailmast, võõrastest rahvastest ja iseendast.Vaade Lõuna-Eesti Haiglale

English

Eestlased laias maailmas katastroofiohvreid abistamas

Utlib

379Eesti Arst 2015; 94(6):379–380
MITMESUGUST
1 Põhja Päästekeskus, 
2 Lõuna-Eesti Haigla
Eestlased laias maailmas 
katastroofiohvreid abistamas
Gert Teder1, Argo Parts2 
Ikka ja jäl le võib meedias näha, 
k uu lda või  lugeda ,  e t  k usag i l 
maa i lmas on toimunud mingit 
tüüpi katastroof. Olgu selleks siis 
looduslikud (maavärin, üleujutus, 
vulkaanipurse) või inimtekkelised 
(tööstusl ikud, relvakonf l ikt id ). 
Tavaliselt ületavad uudisekünnise 
need sündmused seetõttu, et teki-
tavad suuri inimkannatusi ja mate-
riaalseid purustusi. Võib juhtuda, 
et kokku variseb piltlikult öeldes 
terve riik koos oma struktuuridega, 
n i i nagu juhtus Hait iga pärast 
maavärinat 2010. aastal. Teine väga 
traagiline pool selliste katastroofide 
puhul on väga suur hukkunute, 
v igastatute ja peavarjuta jäänud 
inimeste hulk. Arvandmed ei pruugi 
meie inimestele just palju öelda, 
aga kui paigutada näiteks 2005. 
aasta Pakistani maavärina koduta 
jäänud inimeste hulk ( l igikaudu 
2 000 000) Eesti konteksti, si is 
näeme, et peaaegu kaks meie riigi-
täit inimesi vajas kohest abi peavarju 
le idmisel  või  rajamisel ,  l i saks 
joogivett, toitu ja esmast arstiabi. 
Teise näitena võib tuua Jordaanias 
Zaataris asuva Süüria sõjapagulaste 
ajutise laagri, kus elab nüüdseks 
rohkem inimesi kui Narvas. Oma 
ülesehituselt meenutabki see laager 
juba linna, kus majade asemel on 
telgid või siis moodulmajad. Ilmselge 
on, et sellises olukorras olev riik ei 
pruugi ilma rahvusvahelise abita 
hakkama saada. 
Kuidas siis maailm sellisel juhul 
aitab? Valikuid on mitu, kuid esime-
sena tuleb kindlasti märkida riikide-
vahelisi kahepoolseid lepinguid. See 
tähendab, et naaber aitab naabrit. 
Olukordades, kus sellest ei piisa, 
võib juhtuda, et hädasoleva riigi 
valitsus palub rahvusvahelist abi. 
Üheks suurimaks ja tõenäolisemaks 
kanaliks sellisel juhul on ÜRO, mille 
üheks kiirreageerimise võimaluseks 
on saata sündmuskohale ÜRO krii-
side ja katastroofide koordineeri-
mise ja hindamise (UNDAC, United 
Nation Disaster Assessment and Coor-
dination) meeskond. Tegemist on 
liikmesriikide rahastatud ekspertide 
reserviga, kes on koolitatud ühtsetel 
alustel reageerima katastroofidele. 
Et lihtsustada asjaajamist ja opti-
meerida kulutusi, on UNDAC liiku-
misega li itunud riigid maailmas 
jagatud vastutuspi irkondadeks. 
Nendeks on A meer ika-Kar i ibi ; 
Euroopa, Aafr ika ja Kesk-Aasia; 
Aasia-Okeaania. Vastutuspiirkon-
dadeks jaotamine ei tähenda seda, 
et pi ir id kehtiksid ka lähetuste 
mõistes. Tõsi on, et rahaliselt on 
otstarbekam saata eksperdid appi 
neile lähemal toimunud katastroofi 
paika, kuid see ei välista ka teise 
vastutuspiirkonda saatmist. UNDAC 
meeskonna esmaülesanne on olla 
alati hästi kiiresti katastroofi piir-
konnas ja teha n-ö luuret, et saada 
aru, mis on toimunud ja millist abi 
kannatada saanud riik tegelikult 
vajab. Teine väga oluline roll on olla 
toeks rahvusvaheliste abijõudude 
töö koordineerimisel katastroofi 
läbi elanud riigis, sest tegelikult 
on see olukord vastuvõtvale riigile 
väga keeru l ine. Järsku tek ivad 
kümned riigid ja sajad organisat-
sioonid, kes kõik kuidagi aidata 
tahavad. Sellisel juhul toetatakse 
kohalikke struktuure ja mõnikord 
isegi valitsust.
Et lähetatavate ekspertide töö ja 
vaatenurk oleks sarnane, on olemas 
terve kursuste ja koolituste süsteem. 
Esmalt tuleb läbida baaskursus, 
mil le kestus on 12 päeva ja kus 
saadakse algteadmised rahvusva-
helise abiandmise põhimõtetest. 
Ekspertide taust ja oskused võivad 
ol la vägagi er inevad, a lustades 
päästetöötajatest ja lõpetades kesk-
konnaspetsialistidega. Üheks väga 
hinnatud rühmaks on kindlasti 
meditsiinitöötajad. 
Pärast baaskursuse läbimist 
antaksegi tulevasele reservistile 
võimalus sõlmida kaheaastane 
leping. See ei tähenda kindlasti 
seda, et sel lega on kool itustel , 
kursustel ja õppustel osalemise 
kohustus läbi. Vajalik on veel erine-
vate operatsioonipõhiste väljaõpete 
läbimine, millest tähtsaimad on 
andmete kogumise ja töötlemise 
metoodika, rahvusvahelise huma-
nitaarabi andmise koordineerimine, 
töötamine keskkonnakatastroofide 
korral ja tänapäeval kindlasti üha 
aktuaalsemaks muutuv tsiviil- ja 
militaarpoole koostöö. 
Lisaks kursustele on olemas ka 
praktiliste õppuste süsteem, milles 
UNDAC liikmed osalema peavad, üks 
kuulsaim nendest on koostööõppus 
TRIPLEX, mis toimub iga kahe aasta 
järel. Viimastel kordadel on Eesti 
panustanud selle õppuse korral-
damisse oma ekspertidega. Et olla 
pidevalt kursis OCHAs (Office for 
the Coordination of Humanitarian 
Affairs, ÜRO üksus, mis tegeleb 
katastroof idele reageerimisega) 
toimuvaga, peavad UNDAC liikmed 
iga kahe aasta tagant läbima oma 
regioonis toimuva nn värskendus-
kursuse. 
380 Eesti Arst 2015; 94(6):379–380
MITMESUGUST
Üheks UNDAC meeskonna spet-
sialistiks on nakkushaiguste arst 
Argo Par ts, kes sa i meeskonna 
l i ikmeks 2003. aastal ning kelle 
esimeseks missiooniks oli minna 
Iraani pärast Bami maavärinat. 
Nüüdseks on ta käinud missioo-
nidel Sudaanis (Darfuri sõda), Indo-
neesias (maavär in ja tsunami ), 
Pakistanis (maavärin), Laoses, Suri-
names, Namiibias (üleujutused) ja 
Libeerias ebolamissioonil. Samuti 
on ta töötanud aasta Afganistanis 
Helmandis tervishoiueksperdina.
UNDAC meeskonna l i ikmeks 
olemine tähendab, et kutse esita-
misel tuleb A. Partsil reageerida 
4–12 tunni jooksul ning pidevalt 
peab olema varustus valmis, nõutud 
vaktsineerimised tehtud ja kõik 
vaja l ikud dokumendid korras – 
see on iga liikme enda vastutus. 
Üks missioon kestab tava l iselt 
2–4 nädalat, vahel kauemgi ning 
meeskonda kuulub 6–10 liiget, kes 
lähtuvalt katastroofi ulatusest ja 
eripäradest võivad olla väga erineva 
taustaga. Pärast Libeeria ebola-
missiooni on leitud, et igal missioonil 
peab meeskonnas olema oma arst. 
Dr Partsi ülesanneteks on tava-
l iselt terv ishoiusüsteemi hinda-
mine ja selles valdkonna osapoolte 
koostöö toetamine, sageli l isaks 
logistika korraldamine ning vaja-
duse korral meeskonna liikmete 
evakuatsioon. Iga missioon ja katast-
roof on aga er inevad, mistõttu 
võivad rollid muutuda, seda ka ühe 
missiooni käigus. Seetõttu ongi 
täienduskoolitused enamasti kõigile 
UNDAC liikmetele ühised.
T ing imused töötam iseks ja 
elamiseks on missioonidel ette-
arvamatud ning valmis tuleb olla 
kõigeks .  Oma i s i k l i k toidu-  ja 
veevaru peab olema iga l mees-
konnali ikmel vähemalt kolmeks 
päevaks. Loomulikult ka isiklikud 
ka itsevahend id ,  s idevahend id , 
väliapteek jm. Kohapealse elu ja 
töö korraldamiseks tuleb l isaks 
ettenähtud protseduurireeglitele 
kasutada ka leidlikkust ja talupo-
jamõistust.
Missioonile minekul kompen-
seeritakse lennupiletid ja jooksvad 
kulud, samuti makstakse päevaraha, 
kuid UNDAC meeskonna l i ikme 
aastapalk on 1 USD. Seega raha 
pärast keegi seda tööd ei tee. Pigem 
on põhjusteks missioonitunne ja see, 
et saab väheste vahenditega palju 
ära teha, samuti uued teadmised 
maailmast, võõrastest rahvastest 
ja iseendast.
Vaade Lõuna-Eesti Haiglale


https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/12139/7250

Eestlased laias maailmas katastroofiohvreid abistamas

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu

Utlib