Rekand, Tiina

Journals from University of Tartu

164CODAEesti Arst 2012; 91(3):1641932. aastal valmis lõplik variant Eduard Viiralti teosest „Põrgu”. See pilt on mu kirjutuslaua kõrval nii lõõgastumiseks kui ka mõtisklemi-seks, kuidas võis Viiralt kujutleda seda pilti enne, kui ta oli tööd alustanud. Kuidas näha kõiki neid kujundeid korraga ühes pildis? Sellistes kujun-dites võib olla palju juhuslikku, aga midagi pidi olema ka määratud. On teada, et „Põrgu” ei valminud ühekor-raga, vaid mitmeaastase töö tule-musena. Esimene variant „Põrgust” valmis 1930. aastal ja sel oli kujutatud tunduvalt vähem fi guure kui viimasel. Mis oli selle meistriteose katalüsaa-toriks? Kindlasti keskkonna vahetus ja tulek Pariisi. Enne Pariisi-perioodi oli Viiralti looming realistlik, ilma igasuguste müstiliste alatoonideta. Pariisil on alati olnud vastupanda-matu külgetõmbejõud ning eelmise sajandi algul oli ta rohkem ja vähem tuntud kunstitegelaste olulisim kogu-nemiskoht. See linn lummas oma kohvikute ja seltskondlike kokku-tulemistega inimesi, kel olid samad huvid ja tubli annus loomingulisust. Üheks seltskondliku lävimise viisiks tol ajal oli absindi nautimine. Absint joogina on nagu loodud seltskonda: seda tuleb segada ja nautida aeglaselt, et joogi erinevad koostisosad, vesi, suhkur ja absint õigesti seguneks ning maitseelamus oleks parim. Absint sisaldab arvukalt maitsetaimi ja on suure alkoholisisaldusega. Üks absindi põhikomponentidest on koirohi (Artemisia absinthium), millel on väljendunud psühhotroopne toime. Pikaaegne absindi kasutamine võib põhjustada nii nägemis- kui ka kuulmishallutsinatsioone, samuti teisigi psüühilisi häireid. Ka mitmed nägemishäired (diploopia, ksantopsia ja amblüoopia) võivad tekkida kroo-nilise absintismi tulemusena. Arva-tavasti kannatas Viiralt absintismi käes: sellest annab tunnistust tema 1933. aastal loodud „Absindijoojad”, kus kujutatakse nautijaid topelt-pupillidega, mis võib olla diploopia kunstiliseks väljenduseks. Kui Viiralt lõpetas eduka võõrutusravi, muutus tema looming taas realistlikuks ning müstilised ja üksteisesse sulanduvad fi guurid kadusid tema teostest.1862. aasta suvel osales Lewis Caroll piknikul, kus kolm last, Ina, Alice ja Edith, palusid ennast sõude-paadis lõbusõidule viia. Jutustus Alice’i imelistest juhtumistest sündis selle sõidu ajal. Kaks aastat hiljem ilmus „Alice Imedemaal” raamatuna ning see muutus peaaegu kohe laste-kirjanduse klassikaks. Raamatu sisu võib esmalugemisel tunduda segase ja ilma tähenduseta, kuid teisalt mõjub see jälle teosena, milles on palju mõistukõnesse peidetud fi losoofi lis-eetilisi teese. Raamat algab Alice’i sattumisega Imedemaale jäneseuru kaudu, mistõttu peab muutuma tema suurus ja kuju. Kui Alice on jõudnud Imedemaale, kohtub ta ebatavaliste tegelastega, kes elavad oma reaal-suses, mis erineb tavapärasest. Kust tuli autoril inspiratsioon selliseks jutustuseks? L. Caroll oli elukutselt matemaatik ja optik, mistõttu võib arvata, et osa jutustusest oli inspi-reeritud just neist ametitest.1955. aastal kirjeldas inglise psüh-hiaater James Todd sümptomite kompleksi, mida ta nimetas sündroo-miks „Alice Imedemaal”. Sündroomi tunnuseks on illusioon, et keha kuju ja suurus, objektide vahemaad ja ajataju on muutunud. Patsiendil võib olla õhus hõljumise tunne. J. Todd seostas neid sümptomeid häiretega aju kiiruosas ning mõistis sünd-roomi eelkõige migreeni ja epilepsia auradena. Todd teadis, et L. Caroll kannatas migreenihoogude käes, mis võisid olla tema kuulsa raamatu inspiratsiooniallikaks.Nii meditsiin kui ka kunst elavad mõnikord t ihedas sümbioosis . Haigused ja erinevate ainete mõju inimesele võib transformeeruda imeliseks kunstiks andekate vaimus. Samas võivad kunstiteosed olla inspi-ratsiooniks uute sündroomide ja sümptomite täheldamisel haiguste puhul. Selline sümbioos ei vähenda ei kunsti ega meditsiini tähtsust, mistõttu elagem jätkuvalt lootuses, et saame inspiratsiooni ümbritsevalt ja anname seda ümbritsevale.tiina.rekand@helse-bergen.no Inspiratsioon kunstis ja meditsiinisTiina Rekand – Norra neuroliteraarne klubiEduard Wiiralt. Põrgu. © EAÜ 2012 1930–1932. Ofort, vasegravüür. Eesti Kunstimuuseum

English

Inspiratsioon kunstis ja meditsiinis

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/11320/6505

Inspiratsioon kunstis ja meditsiinis

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu