Ligikaudu 20–30% Eesti täiskasvanud inimestest on rasvunud. Rasvumine on tihedalt seotud paljude haigustega. Iseäranis problemaatiline on rahvastiku rasvumisega kaasnev 2. tüüpi diabeeti haigestumise hüppeline suurenemine. Ülekaalust tulenevate terviseriskide realiseerumisel mängib rolli hulk tegureid, mida peaks patsientide valikul ja raviotsuste tegemisel arvestama. Lisaks juba motiveeritud patsientidele, kelle puhul kaalulangus on asjakohane, peaks esmajärjekorras kehakaalu kõneks võtma laste ja noortega ning tugevalt ja haiguslikult rasvunud, abdominaalselt rasvunud ja kaalulangusega ohjatavaid haigusi põdevate tööealiste patsientidega. Tervisliku kehakaalu saavutamise ja säilitamise aluseks on komplekssed ja püsivad muutused toitumises ning liikuv eluviis. Farmakoteraapia ja bariaatriline kirurgia kui riskantsemad ravimeetodid on näidustatud suure riskiga patsientide korral.Eesti Arst 2014; 93(10):579–58
