Sissejuhatus. Kroonilise mittebakteriaalse prostatiidi ehk kroonilise väikevaagnavalu sündroomi tekkeviis on osaliselt teadmata. Prostatiidi klassifikatsioon sisaldab erinevaid kliinilisi seisundeid, kaasa arvatud sümptomid ilma põletikuta ja põletik ilma sümptomiteta. Prostatiidi etioloogia kohta on mitmeid teooriaid (infektsioon, autoimmuunsus, närvi-lihasehäire) ning pakutud erinevaid tekkemehhanisme (uriini refluks, närvi-lihasehäire, uroepiteeli düsfunktsioon), kuid selged ühendavad lülid nende vahel puuduvad. Selleks ühenduslüliks võib olla oksudatiivne stress (OxS).
Eesmärk. Anda ülevaade uuest hüpoteesist, mis käsitleb kroonilise prostatiidi ehk kroonilise väikevaagnavalu sündroomi tekkemehhanismi.
Hüpotees. Süsteemse OxS tulemusena tekivad 8-isoprostaanid, mis erituvad uriiniga ja põhjustavad kusemishäireid kusepõit ja ureetrat kontraheeriva toime tõttu. Primaarsete sensoorsete aferentide perifeersete jätke stimuleerimine on piisav, et tekitada mitokondrite liigaktiveerimisest seljaaju OxS. Seljaaju OxS võib omakorda anda signaali perifeeria suunas just sellesama primaarse sensoorse aferendi kaudu, kuna seljaajus tekkivad OxS metaboliidid, sh elektrofiilsed tsüklopentenoon-isoprostaanid (cp-IP), võivad tekitada valu, toimides primaarse sensoorse aferendi tsentraalse jätke valuretseptoritesse. See patogeneesikomponent võib olla oluline ühendusluli väikevaagna elundites toimuvate biokeemiliste muutuste ja patsiendi kaebuste vahel.
Eesti Arst 2012; 91(2):94–9
