Salujärv, Anu

Journals from University of Tartu

155Eesti Arst 2013; 92(3):155–156OMA SILMAGALümfaatiline malformatsioonAnu Salujärv – Põhja-Eesti Regionaalhaigla radioloogiakeskusPilt 1–2. UH-uuring kaelast: lobulaarne tsüstjas lisamass, milles keskmise kajalisusega liikuv sisaldis. 1. Ristiläbilõige kaelast, unearter (punane nool) eemale lükatud. 2. Liikuv sisaldis.Pilt 3. KT-angiograafia kaelaarteritest, koronaarne kujutis: tsüstjas mittekontrasteeruv mass paremal kaelal ja eesmises keskseinandis (punane nool). Ühisunearter (katkendlik nool) lükatud mediaalsele. 1 23Vanemad pöördusid 5aastase pojaga Tallinna Lastehaigla erakorralisse vastuvõttu, kuna olid eelmisel õhtul märganud poisi kaelal paremal pool paistetust. Eendumus oli liikuv ning suurenes-vähenes hingamise rütmis. Palpatsioonil oli kaelal tunda suurt pehmet moodustist läbimõõduga 2–3,5 cm. Patsiendi nahk oli puhas, neelamine vaba, kehatemperatuur normi piires. Küsitlusel selgus, et poiss oli eelmisel päeval lasteaias seljaga vastu mänguasjakasti serva kukkunud ning paistetus kaelal tekkis pärast traumat.U l t r a h e l i u u r i n g u l  k a e l a s t i l m n e s  p a r e m a l  p o o l  m . sternocleidomastoideus’te projekt-sioonis sagaralise ehitusega piir-dunud lisamass, mille sisaldise liiku-mine oli näha Doppleri-uuringul, kaela veresooned olid jälgides tava-lised (vt pilt 1–2). Jäi kahtlus pseu-doaneurüsmide suhtes, mistõttu suunati patsient edasi KT-angio-graafia- ja MRT-uuringule. KT- ja MRT-uuringul oli paremal pool kaelal karootisruumis näha laialdane lobulaarne tsüstjas lisa-mass, mis ulatus ka eesmisesse ülemisse keskseinandisse (vt pilt 3, 4). Lisamassi mõõtmed olid järg-mised: ülevalt alla 14 cm, laius 5 cm, ristimõõt 3–4,5 cm. Massis esinesid väiksemad tsüstjad alad, suuremates tsüstides olid vaheseinad (vt pilt 4, 6), nii vahe- kui ka välisseinad kontrasteerusid (vt pilt 4). MRT-l oli sisaldis valdavalt omane vedelikule (vt pilt 4, 6), T1-kaalutud kujutistel oli viide ka vähesele veresisaldusele (vt pilt 5). Otsest seotust veresoon-tega ega leket lisamassi ei ilmnenud. Jugulaarveen ning ühisunearter olid massist eemale lükatud, veen veidi komprimeeritud (vt pilt 3). Pildi järgi oli tegemist lümfangioomiga. Tsüstjast massist aspireeriti süst-laga mõõdukalt hemorraagilist vede-likku. Tsütoloogilisel uuringul leiti proovist hulgaliselt lümfotsüüte, mis samuti kinnitas lümfaatilise malformatsiooni diagnoosi. Patsienti otsustati jälgida ning korrata MRT-uuringut kolme kuu möödudes edasise ravitaktika vali-miseks.Lümfangioomid on kaasasün-dinud healoomulised moodustised, mis esinevad harva ja mille täpne etioloogia ei ole teada. Arvatakse, et embrüogeneesi käigus ei teki ühendust primordiaalse lümfisoo-nealgme ja tsentraalse venoosse süsteemi vahel. Lümfangioomid jaotatakse laie-nenud lümfikanalite suuruse järgi kolmeks: 1) tsüstilised hügroomid (suured tsüstjad ruumid) – kõige sagedasem vorm, 2) kavernoossed lümfangioomid (keskmiselt laie-nenud ruumid) ja 3) kapillaarsed lümfangioomid (mikrotsüstilised). Neljanda vormina eristatakse vasku-lolümfaati l ist malformatsiooni, millel on ka venoosne komponent. Tsüstilised hügroomid moodustavad 90% kõikidest pea- ja kaelapiirkonna lümfangioomidest. Need paiknevad tavaliselt kaela tagumises kolm-nurgas või submandibulaarsel. Üks väga olulisi tunnuseid on, et lümfan-gioomid ei piirdu alati ühe anatoo-milise ruumiga mistõttu suured hügroomid võivad korraga paikneda mitmes kaelaruumis ning lisaks näopiirkonnas või keskseinandis.Di ferents iaa ld iagnost i l i se lt tulevad kõne alla teise lõpuspilu tsüst (alalõualuu nurgas), türeo-glossaaljuha tsüst (enam keskjoonel), tüümusetsüst, supureerunud või tsüstiline metastaatiline lümfisõlm, venoosne malformatsioon, abstsess, tuberkuloosne lümfadeniit. 156 Eesti Arst 2013; 92(3):155–156OMA SILMAGAPilt 4–6. MRT-uuring. 4. Koronaarne T1-kujutis kontrastainega: kontrasteeruva seina ja septidega moodustis paremal kaelal. 5. Aksiaalne T1-kujutis: intensiivsema T1-signaaliga alad viitavad verele. 6. Aksiaalne T2-kujutis rasvsupressiooniga: lisamass on vedelikusignaaliga, väikesed vaheseinad.45 6Lümfangioomid on MRT-l iseloo-muliku välimusega: vedelikusig-naaliga ühe- või mitmekambrilised tsüstjad moodustised, mis ei kont-rasteeru või kontrasteeruvad nende välissein ja vaheseptid (erinevalt venoossetest mal formatsiooni-dest, mis kontrasteeruvad üleni). T1-sekventsil võib esineda MR-signaali intensiivistumist suure valgusisal-duse või verdumise tõttu. Lümfangioomid võivad infekt-siooni või verdumise lisandumise korral järsult suureneda. Nende ravi on peamiselt kirurgiline, paraku kipuvad nad mittetäieliku eemalda-mise järel retsidiveeruma. Kasuta-takse ka skleroteraapiat jt meetodeid. KIRJANDUS 1. Harnsberger HR, Wiggins RH, et al. Diagnostic imaging: head and neck. Amirsys 2008. 2. Grasso DL, Pelizzo G, et al. Lymphangiomas of the head and neck in children. Acta Otorhinolaryngol Ital 2008;28:17–20.3. Schuster T, Grantzow R, Nicolai T. Lymphangioma colli – a new classification contributing to prog-nosis. Eur J Pediatr Surg 2003;13:97–102.salujarv@gmail.comEesti Arstide Liidu aastakonverents on kujunenud meie arstidele oluliseks teabeallikaks ning tähtsaks kokku-saamiskohaks. Ürituse traditsioon sai alguse aastaist 1920–1939, mil Eesti Arstideseltside Liit korraldas konve-rentse nimetusega Eesti arstidepäevad.Neljapäev, 11. aprill• Miks eestlaste elu jääb lühikeseks?• Sisehaiguste meistriklass• Ajakirja Eesti Arst ümarlauaarutelu „Eesti meditsiinikeele arendamine”• Eesti Arstide Päevade 20. sünnipäevReede, 12. aprill• „Hea, paha ja inetu“ – nahamoodustised, mida iga arst peab tundma• Kehakaaluhäirete mitu palet• Eesti Nooremarstide Ühenduse sohvasümpoosion „Psühhiaatriline haigus – kas alati psühhiaatriline?”Konverentsikava täpsustused, osavõtuteave ja registreerimine internetis aadressil http://www.arstideliit.ee/web/arstide-paevad-2013 Eesti Arstide Päevad 11. ja 12. aprillil 2013 Tallinnas Nokia kontserdimajas

English

Lümfaatiline malformatsioon

Utlib

155Eesti Arst 2013; 92(3):155–156
OMA SILMAGA
Lümfaatiline malformatsioon
Anu Salujärv – Põhja-Eesti Regionaalhaigla radioloogiakeskus
Pilt 1–2. UH-uuring kaelast: lobulaarne tsüstjas lisamass, milles keskmise kajalisusega 
liikuv sisaldis. 
1. Ristiläbilõige kaelast, unearter (punane nool) eemale lükatud. 
2. Liikuv sisaldis.
Pilt 3. KT-angiograafia kaelaarteritest, 
koronaarne kujutis: tsüstjas 
mittekontrasteeruv mass paremal kaelal 
ja eesmises keskseinandis (punane nool). 
Ühisunearter (katkendlik nool) lükatud 
mediaalsele. 
1 2
3
Vanemad pöördusid 5aastase pojaga 
Tallinna Lastehaigla erakorralisse 
vastuvõttu, kuna olid eelmisel õhtul 
märganud poisi kaelal paremal pool 
paistetust. Eendumus oli liikuv ning 
suurenes-vähenes hingamise rütmis. 
Palpatsioonil oli kaelal tunda suurt 
pehmet moodustist läbimõõduga 
2–3,5 cm. Patsiendi nahk oli puhas, 
neelamine vaba, kehatemperatuur 
normi piires. Küsitlusel selgus, et 
poiss oli eelmisel päeval lasteaias 
seljaga vastu mänguasjakasti serva 
kukkunud ning paistetus kaelal 
tekkis pärast traumat.
U l t r a h e l i u u r i n g u l  k a e l a s t 
i l m n e s  p a r e m a l  p o o l  m . 
sternocleidomastoideus’te projekt-
sioonis sagaralise ehitusega piir-
dunud lisamass, mille sisaldise liiku-
mine oli näha Doppleri-uuringul, 
kaela veresooned olid jälgides tava-
lised (vt pilt 1–2). Jäi kahtlus pseu-
doaneurüsmide suhtes, mistõttu 
suunati patsient edasi KT-angio-
graafia- ja MRT-uuringule. 
KT- ja MRT-uuringul oli paremal 
pool kaelal karootisruumis näha 
laialdane lobulaarne tsüstjas lisa-
mass, mis ulatus ka eesmisesse 
ülemisse keskseinandisse (vt pilt 
3, 4). Lisamassi mõõtmed olid järg-
mised: ülevalt alla 14 cm, laius 5 cm, 
ristimõõt 3–4,5 cm. Massis esinesid 
väiksemad tsüstjad alad, suuremates 
tsüstides olid vaheseinad (vt pilt 
4, 6), nii vahe- kui ka välisseinad 
kontrasteerusid (vt pilt 4). MRT-l oli 
sisaldis valdavalt omane vedelikule 
(vt pilt 4, 6), T1-kaalutud kujutistel 
oli viide ka vähesele veresisaldusele 
(vt pilt 5). Otsest seotust veresoon-
tega ega leket lisamassi ei ilmnenud. 
Jugulaarveen ning ühisunearter olid 
massist eemale lükatud, veen veidi 
komprimeeritud (vt pilt 3). Pildi 
järgi oli tegemist lümfangioomiga. 
Tsüstjast massist aspireeriti süst-
laga mõõdukalt hemorraagilist vede-
likku. Tsütoloogilisel uuringul leiti 
proovist hulgaliselt lümfotsüüte, 
mis samuti kinnitas lümfaatilise 
malformatsiooni diagnoosi. 
Patsienti otsustati jälgida ning 
korrata MRT-uuringut kolme kuu 
möödudes edasise ravitaktika vali-
miseks.
Lümfangioomid on kaasasün-
dinud healoomulised moodustised, 
mis esinevad harva ja mille täpne 
etioloogia ei ole teada. Arvatakse, 
et embrüogeneesi käigus ei teki 
ühendust primordiaalse lümfisoo-
nealgme ja tsentraalse venoosse 
süsteemi vahel. 
Lümfangioomid jaotatakse laie-
nenud lümfikanalite suuruse järgi 
kolmeks: 1) tsüstilised hügroomid 
(suured tsüstjad ruumid) – kõige 
sagedasem vorm, 2) kavernoossed 
lümfangioomid (keskmiselt laie-
nenud ruumid) ja 3) kapillaarsed 
lümfangioomid (mikrotsüstilised). 
Neljanda vormina eristatakse vasku-
lolümfaati l ist malformatsiooni, 
millel on ka venoosne komponent. 
Tsüstilised hügroomid moodustavad 
90% kõikidest pea- ja kaelapiirkonna 
lümfangioomidest. Need paiknevad 
tavaliselt kaela tagumises kolm-
nurgas või submandibulaarsel. Üks 
väga olulisi tunnuseid on, et lümfan-
gioomid ei piirdu alati ühe anatoo-
milise ruumiga mistõttu suured 
hügroomid võivad korraga paikneda 
mitmes kaelaruumis ning lisaks 
näopiirkonnas või keskseinandis.
Di ferents iaa ld iagnost i l i se lt 
tulevad kõne alla teise lõpuspilu 
tsüst (alalõualuu nurgas), türeo-
glossaaljuha tsüst (enam keskjoonel), 
tüümusetsüst, supureerunud või 
tsüstiline metastaatiline lümfisõlm, 
venoosne malformatsioon, abstsess, 
tuberkuloosne lümfadeniit. 
156 Eesti Arst 2013; 92(3):155–156
OMA SILMAGA
Pilt 4–6. MRT-uuring. 
4. Koronaarne T1-kujutis kontrastainega: kontrasteeruva seina ja septidega moodustis 
paremal kaelal. 
5. Aksiaalne T1-kujutis: intensiivsema T1-signaaliga alad viitavad verele. 
6. Aksiaalne T2-kujutis rasvsupressiooniga: lisamass on vedelikusignaaliga, väikesed 
vaheseinad.
4
5 6
Lümfangioomid on MRT-l iseloo-
muliku välimusega: vedelikusig-
naaliga ühe- või mitmekambrilised 
tsüstjad moodustised, mis ei kont-
rasteeru või kontrasteeruvad nende 
välissein ja vaheseptid (erinevalt 
venoossetest mal formatsiooni-
dest, mis kontrasteeruvad üleni). 
T1-sekventsil võib esineda MR-signaali 
intensiivistumist suure valgusisal-
duse või verdumise tõttu. 
Lümfangioomid võivad infekt-
siooni või verdumise lisandumise 
korral järsult suureneda. Nende ravi 
on peamiselt kirurgiline, paraku 
kipuvad nad mittetäieliku eemalda-
mise järel retsidiveeruma. Kasuta-
takse ka skleroteraapiat jt meetodeid. 
KIRJANDUS 
1. Harnsberger HR, Wiggins RH, et al. Diagnostic 
imaging: head and neck. Amirsys 2008. 
2. Grasso DL, Pelizzo G, et al. Lymphangiomas of the 
head and neck in children. Acta Otorhinolaryngol 
Ital 2008;28:17–20.
3. Schuster T, Grantzow R, Nicolai T. Lymphangioma 
colli – a new classification contributing to prog-
nosis. Eur J Pediatr Surg 2003;13:97–102.
salujarv@gmail.com
Eesti Arstide Liidu aastakonverents on kujunenud meie arstidele oluliseks teabeallikaks ning tähtsaks kokku-
saamiskohaks. Ürituse traditsioon sai alguse aastaist 1920–1939, mil Eesti Arstideseltside Liit korraldas konve-
rentse nimetusega Eesti arstidepäevad.
Neljapäev, 11. aprill
• Miks eestlaste elu jääb lühikeseks?
• Sisehaiguste meistriklass
• Ajakirja Eesti Arst ümarlauaarutelu „Eesti meditsiinikeele arendamine”
• Eesti Arstide Päevade 20. sünnipäev
Reede, 12. aprill
• „Hea, paha ja inetu“ – nahamoodustised, mida iga arst peab tundma
• Kehakaaluhäirete mitu palet
• Eesti Nooremarstide Ühenduse sohvasümpoosion „Psühhiaatriline haigus – kas alati psühhiaatriline?”
Konverentsikava täpsustused, osavõtuteave ja registreerimine internetis 
aadressil http://www.arstideliit.ee/web/arstide-paevad-2013 
Eesti Arstide Päevad 
11. ja 12. aprillil 2013 Tallinnas Nokia kontserdimajas


http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/11511/6695

Lümfaatiline malformatsioon

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu

Utlib