Riikjärv, Mall-Anne

Utlib

179
MITMESUGUST
Eesti Arst 2017; 96(3):179–181
60 aastat Eesti Lastearstide Seltsi
Mall-Anne Riikjärv – Eesti Lastearstide Selts
Kirjavahetajaautor: 
Mall-Anne Riikjärv
mall.riikjarv@gmail.com
Võtmesõnad: 
lastearstid, selts, ajalugu
Foto 1. Aleksei Vares, president 
1956–1975.
Foto 2. Dotsent Leo Tamm, 
president 1975–1990.
Eesti Lastearstide Selts asutati 60 
aastat tagasi – 1956. aastal. Kas seltsi 
asutamine oli kohalik algatus või 
juhinduti NSVL Tervishoiuminis-
teeriumi otsustest, ei ole täpselt 
teada. Aastast 1935 oli tegutsenud 
Eesti Kooli- ja Lastearstide Selts, 
kuhu kuulusid üksikud lastearstid 
ja mille (nagu kõik teised seltsid) 
sulges nõukogude võim 1940. aastal 
(1). Lastearstide Seltsi 60aastane 
tegevus jaotub Eesti riikluse muutu-
misega 1991. aastal kaheks küllaltki 
erinevaks perioodiks. 
Kuni 1990. aastani oli seltsi (nagu 
ka teiste erialaseltside) nimetuses 
sõnapaar „teadusl ik-meditsi in i-
line“ – seega Eesti NSV Lastearstide 
Teaduslik-Meditsiiniline Selts. Seltsid 
olid registreeritud ENSV Tervishoiu-
ministeeriumis, põhikirja kinnitas 
minister, tegevust koordineeris ja 
juhendas Arstiteaduslike Seltside 
Nõukogu (2). Aastani 1990 oli seltsil 
kaks esimeest: Aleksei Vares (vt foto 
1) juhatas seltsi 20 aastat ja dots Leo 
Tamm (vt foto 2) 15 aastat. Seltsi 
põhikiri koostati üleliidulise näidis-
põhikirja järgi. Olulisemad seltsi 
ülesanded peale partei ja valitsuse 
otsuste täitmise olid lastearstide 
kvalifikatsiooni tõstmine, kontak-
tide loomine vennasrahvastega, 
teaduslik-metoodilise abi osutamine 
tervishoiu korraldamisel, pediaatria 
teaduslik-metoodiliste aspektide 
läbitöötamise edendamine, teadus-
tööde plaanide vä ljatöötamisel 
osalemine. 
Seltsi li ikmete arv kasvas iga 
aastaga: 1990. aastaks oli seltsis 
ligikaudu 700 liiget. Tabelis 1 on 
loetletud kõik aastatel 1956–2016 
tegutsenud seltsi presidendid.
Seltsi juhatus oli 14–25-liikme-
line. Juhatuse esimees, aseesimees, 
laekur ja sekretär moodustasid 
presi id iumi. Moodustat i a la l isi 
komisjone: organisatsioonilis-metoo-
dil ise töö alal, ideelis-poli iti l ise 
kasvatustöö alal, sanitaar-hügiee-
niliste teadmiste levitamise alal, 
teaduse saavutuste ja eesrindlike 
kogemuste juurutamise alal. Seltsi 
struktuuri kuulusid algul l inna-
seltsid (Tallinnas, Tartus, Narvas, 
Pärnus, Kohtla-Järvel, Rakveres, 
Viljandis), mis hiljem nimetati rajoo-
nikeskuste järgi seltsi filiaalideks. 
Suurürituseks oli iga 5 aasta 
järel peetud lastearstide kongress. 
Säilinud on 1967. aastal peetud VIII 
kongressi materjale (3). Kongresside 
korraldajaks ja teeside väljaandjaks 
oli selts koos ENSV Tervishoiuminis-
teeriumi ning Eksperimentaalse ja 
Kliinilise Meditsiini Instituudiga. 
Kongressid peeti vene keeles, külalisi 
kutsuti Moskvast ja Leningradist, 
samuti teistest liiduvabariikidest. 
Kongressi lõppedes koostati reso-
lutsioon või otsus, milles fikseeriti 
laste tervishoiu saavutused ning 
seati ülesanded tervishoiu korral-
duse ja kvaliteedi kohta järgmiseks 
Tabel 1. Eesti Lastearstide Seltsi 
presidendid 1956–2016
1956–1975 Aleksei Vares
1975–1990 dots Leo Tamm
1990–1994 dots Anne Ormisson
1994–1998 Mall-Anne Riikjärv, PhD
1998–2001 Heli Grünberg, PhD
2001–2004 Mari Laan, PhD
2004–2007 dots Anne Ormisson
2007–2010 Ülle Einberg
2010–2013 Kaja Julge, PhD
2013–2016 Liis Toome, PhD
2016– Ülle Einberg
180
MITMESUGUST
Eesti Arst 2017; 96(3):179–181
5 aastaks. Eduka töö eest tunnus-
tati 10 seltsi liiget ENSV teenelise 
arsti tiitliga (Helve Laurima, Leida 
Keres, Haldja Kääri, Kaljo Mitt, Elena 
Müllerbeck, Aasa Põder, Lea Tammai, 
Astrid Tammiste, Juta Tomingas, 
Aleksei Vares).
Kongressidevahelisel perioodil 
korraldas juhatus paar korda aastas 
laiendatud pleenumeid Eesti eri 
rajoonikeskustes. Kuulati infot laste 
meditsiiniabi kohta selles piirkonnas 
ning ettekandeid pediaatria aktuaal-
setel teemadel. Pleenumil võeti vastu 
otsuseid laste tervishoiu paremaks 
korraldamiseks. Tallinna seltsi koos-
olekud olid igakuised, Tartu selts 
korraldas 2 korda aastas vabariikliku 
seminari koos TÜ pediaatriakateedri 
ja Üliõpilaste Teadusliku Ühingu ehk 
ÜTÜ pediaatriaringiga.
Nõu kog u d e  p e r io o d i l  o l i d 
seltsil tihedad kontaktid Moskva, 
Leningradi ja teiste NSVL keskuste 
pediaatriaseltsidega. Aleksei Vares 
ja Leo Tamm kuulusid Üleliidulise 
Lastearstide Seltsi juhatusse ning 
olid ajakirja Pediatrija redaktsiooni-
kolleegiumi liikmed. Et Eesti selts oli 
üleliidulise seltsi filiaal (osakond), 
oli kohustus esitada aruandeid ning 
tasuda 60% kogutud liikmemaksu-
dest üleliidulisele seltsile.
Tänu juhusele sa i juba 1982. 
aastal võimal ikuks kolme Eesti 
pediaatri visiit Soome, kus kohtuti 
ka Soome Lastearstide Seltsi presi-
dendiga. Sellele järgnes 1982. aasta 
sügisel Soome lastearstide külaskäik 
Eestisse. Jätkus Leo Tamme suhtlus 
Soome lastearstide seltsi presidenti-
dega ning 1989. aastal avanesid meie 
lastearstidele stažeerimisvõima-
lused Soomes ja Rootsis. 1989. aasta 
sügisel kutsuti Eesti lastearstide 
17-liikmeline delegatsioon Soome 
seltsi 60. aastapäeva pidustustele, 
kus Leo Tamm valiti Soome Laste-
arstide Seltsi auliikmeks.
Muutuste tuuled, mis Eesti polii-
t ikas ol id puhunud juba mõnda 
aega, kajastusid ka 1990. aastal 
toimunud Eesti Lastearstide Seltsi 
XIII kongressi l , kus võeti vastu 
uus põhikiri. Selts nimetati Eesti 
Lastearstide Seltsiks, läänemailma 
eeskujul nimetati seltsi esimees 
presidendiks, juhatuse l i ikmete 
arvu vähendati 8-ni, moodustati 
volikogu. Kongresside perioodili-
suseks määrati kolm aastat ning 
see tähendas ka seltsi juhatuse 
liikmete kiiremat vahetumist. Olles 
esialgu veel tervishoiuministeeriumi 
alluvuses, sai 1994. aastast selt-
sist mittetulundusühing, iseseisev 
juriidiline isik, millel lasub majan-
dusaruande koostamise kohustus. 
Kujundati seltsi embleem ja valmis-
tati lipp, mille tikkisid Kuremäe 
kloostri nunnad. Lipp pühitseti XIII 
kongressi ajal Tallinnas Pühavaimu 
kirikus, kuhu jõuti kesklinna läbinud 
rongkäiguga. XIII kongressil osalesid 
külalised kõikidest põhjamaadest, 
aga ka Nõukogude Liidust. Esimest 
korda olid kongressi teesid eesti ja 
inglise keeles.
Uutes oludes ol i  se l t s i  ü k s 
eesmärke arendada suhteid Euroopa 
kolleegide ja asutustega. Sai võima-
likuks kümnete Eesti lastearstide 
osavõtt konverentsidest ja stažee-
rimine Lääne-Euroopa haiglates, 
esialgu ka vastuvõtjate finantsilisel 
toel. Põhjamaade pediaatrite konve-
rentsidele kutsuti esinema ka Eesti 
pediaatreid. 
1992. aastal võeti meie selts 
UNEPSA (Union of National Pediatric 
Societies and Associations) liikmeks 
Foto 3. Eesti Lastearstide Seltsi XIV kongressil valitud auliikmed. Vasakult: 
Argo Kõvamees, Ingrid Laan, Juta Tomingas, Lea Tammai, Lia SIldver, Eberhard 
Schmidt, Elli Ratnik, Bengt Björksten, Hans K. Akerblom, Leo Tamm.
ja samal aastal valiti UNEPSA asepre-
sidendiks Anne Ormisson. Mõni aeg 
hiljem sai selts ka IPA (International 
Pediatric Association) liikmeks ja 
1995. aastal valiti Anne Ormisson IPA 
Euroopa regiooni üheks esindajaks. 
Ajavahemikul 1994–2001 toimus neli 
ühisseminari Soome pediaatritega, 
vaheldumisi Eestis ja Soomes inglise 
keeles. Oma erakordseks saavutuseks 
pidasime ka 1993. aastal Tartus korral-
datud rahvusvahelist konverentsi 
teemal „Keskkond ja lapse tervis“. 
Ettekanded peeti inglise keeles, kuid 
korraldatud oli nende sünkroontõlge. 
Konverentsil oli 23 sponsorit ja väike 
näitus kolmelt firmalt. 
1990. aastate keskpaigaks oli 
hulk meie lastearste astunud üle-
euroopaliste pediaatria allerialade 
ühingute liikmeks.
Seltsi peamiseks ülesandeks sai 
lastearstide erialaste teadmiste 
edendamine. Määrati kindlaks, et 
selts korraldab neli koolitusüritust 
aastas, ja nii on see jäänud seniajani. 
Tihe on olnud koostöö teiste eriala-
seltsidega seminaride korralda-
misel. Kuni 1995. aastani korraldati 
inglise keeles ka noorte lastearstide 
konverentse, kuhu kutsuti külalisi 
Baltimaadest ja Põhjamaadest. 1990. 
aasta algul loodi seltsi juurde 2 
erialasektsiooni: perinatoloogia 
(algataja Anne Ormisson), millest 
181
MITMESUGUST
Eesti Arst 2017; 96(3):179–181
Tabel 2. Eesti Lastearstide Seltsi 
auliikmed
Aas, Reet
prof Akerblom, Hans K. (Rootsi)
prof Björksten, Bengt (Rootsi)
prof Ehrich, Jochen H. H. (Saksamaa)
dots Grünberg, Heli
prof Hallmann, Niilo* (Soome)
dots Keres, Leida*
Kreek, Jadviga
prof Kouvalainen, Kauko (Soome)
Kääri, Haldja*
Kõvamees, Argo* (Rootsi)
Kööbi, Endla
Laan, Ingrid,* PhD
Laan, Mari, PhD
Leito, Kaja
prof Levin, Adik
Liivamägi, Hille
Luiga, Ester,* PhD
Luuk, Tiiu
Mirme, Uno
Mitt, Kalju
prof von Mühlendahl, Karl Ernst
prof Novikova, Jelena (Venemaa)
Närska, Margit
dots Ormisson, Anne
dots Paves, Aino
prof Perheentupa, Jaakko (Soome)
Põldmäe, Pilvi 
Pärlist, Marja
Ratnik, Elli
dots Reino, Udo
Riikjärv, Mall-Anne, PhD
prof Schmidt, Eberhard* (Saksamaa)
dots Sildver, Lia
dots Soo, Tiia
prof Studenikin, Mitrofan (Venemaa)
prof Zetterström, Rolf* (Rootsi)
prof Talvik, Tiina
dots Tamm, Leo
Tamm, Virve*
Tamai, Lea*
Tammiste, Astrid*
Tomingas, Juta*
dots Tälli, Helju*
Vares, Aleksei*
prof Visakorpi, Jarmo (Soome)
*surnud auliikmed
hiljem kujunes Eesti Perinatoloogia 
Selts, ning allergoloogia (initsiaator 
Mall-Anne Riikjärv), mis korraldab 
oma seminare regulaarselt prae-
guseni ja teeb tihedat koostööd 
Eesti Immunoloogide ja Allergoloo-
gide Seltsiga. 1998. aastal loodi ka 
koolitervishoiu sektsioon ja 2002. 
aasta l ü ldpediaatr ia sektsioon, 
mille tegevus aga hiljem rauges. 
Igakuiselt korraldatakse Tallinna 
seltsi koosolekuid.
Seltsi suurürituseks on jätkuvalt 
iga 3 aasta järel toimuvad lastears-
tide kongressid, mille sisustavad 
Eesti pediaatrid ja kus käsitletakse 
erinevaid aktuaalseid teemasid. 
2013. aastal toimus Eesti pediaat-
rite kongressiga samal ajal ka Balti 
pediaatrite II kongress. Küll on alates 
1990. aastast olnud kongresside prog-
rammis loengupäev, mille on sisu-
tanud lektorid Euroopast ja Eestist. 
Iga kolme aasta järel heatasemelise 
sisuga kongressi korraldamine räägib 
Eesti pediaatrite heast teaduspo-
tentsiaalist. Kontaktid Soome ja 
Rootsi lastearstide seltsidega 1990. 
aastate algul ol id teguriks, mis 
võimaldas Eesti pediaatritel osaleda 
mitmes suures rahvusvahel ises 
uurimistöös, näiteks laste allergia-
haiguste epidemioloogia alal ISAAC 
(1993–2002) (4) ja I tüüpi diabeedi 
uurimise alal TRIGR (2002–2017) 
(5). Seltsi tegevuse 60 aasta jooksul 
kaitsti Nõukogude Liidu perioodil 1 
doktori- ja 30 meditsiinikandidaadi 
väitekirja, alates 1990. aastast 26 
doktoridissertatsiooni.
Alates 1990. aastast on igal kong-
ressil valitud seltsi auliikmeid (vt 
tabel 2). 
1990. aastast tuli seltsil täita uut 
ja olulist rolli seose seoses tervis-
hoiureformidega, olulisim oli laste 
esmatasandi meditsiiniabi üleand-
mine perearstidele. Järk- järgult 
vähenes pediaatrite arv, seetõttu 
on ka seltsi liikmete arv oluliselt 
kahanenud – praegu on seltsil ligi-
kaudu 350 liiget. 
25 aasta jooksul on seltsil tulnud 
kaasa rääkida kõigis küsimustes, mis 
seotud laste tervishoiukorraldusega. 
Eriti intensiivne oli seltsi tegevus 
eriala korraldamisel 2005. aastani. 
Mõned märksõnad probleemidest, 
mille lahendamisel on osaletud, on 
järgmised: perearstiabi korraldus ja 
tööjuhendid, pediaatrite koolitusva-
jadus, pediaatria alamerialad ja resi-
dentuuriõpe, Tallinna lastehaiglate 
reform, pediaatrite litsentseerimine 
ja sertifitseerimine, soodusravimid 
ja lastetoidud, haigekassa hinnakiri, 
immuniseerimine. Koostati lastehai-
guste ravijuhendeid perearstidele 
(1993–1996), testküsimused ates-
teerimiseks, pediaatriaprogramm 
aastateks 1998–2003. 
Oma seisukohtade tõestami-
seks on kulunud aega ja energiat, 
koostatud kirju ja plaane, peetud 
arutelusid eri instantsides, tehtud 
pöördumisi. Paljud seisukohad on 
saanud vastuseisu osaliseks ning 
mitte kõik soovitu ja plaanitu ei ole 
ellu rakendunud. 
Reformide keerises oli oluline 
seltsi liikmete informeeritus. Soome 
seltsi eeskujul algatas Mall-Anne 
Riikjärv 1990. aastal seltsi ajalehe 
väljaandmise, mida ta koos Ingrid 
Laanega toimetas 2003. aastani. 
Aastas ilmus neli numbrit ja 2004. 
aastal pärast XVII kongressi ilmus 
ajalehe viimane, 54. number.
Tänu meditsiini ja laste tervis-
hoiu arengule ning kvalifi tseeritud 
lastearstidele on paljud laste tervi-
senäitajad oluliselt paranenud ega 
jää maha Euroopa arenenud maade 
vastavatest näitajatest. Nagu lapsed, 
kelle põhitunnuseks on areng, on ka 
laste tervishoid ja selle korraldamine 
pidevas arengus. See püstitab laste-
arstidele järjest uusi ülesandeid, mille 
lahendamine jääb seltsi pädevusse.
KIRJANDUS 
1. Rahvusarhiivi infosüsteem AIS. Juhatuse ja üld-
koosolekute protokollid. ERA.3239.1.1. 
2. Vares A. Zapisi detskogo vratša. Tallinn: Valgus; 
1989.
3. Rahvusarhiivi infosüsteem AIS. Materjalid VIII 
vabariikliku pediaatrite kongressi kokkukutsu-
mise kohta 21.–22. veebruaril 1967. a; kongressi 
resolutsioon ja ENSV Pediaatrite Seltsi juhatuse 
valimisprotokoll. ERA.R-7.4.211.
4. Riikjärv MA, Annus T, Bråbäck L, Rahu K, Björkstén 
B. Similar prevalence of respiratory symptoms and 
atopy in Estonian schoolchildren with changing 
lifestyle over 4 years. Eur Respir J 2000;16:86–90.
5. Virtanen SM, Bärlund S, Salonen M, et al. Feasibility 
and compliance in a nutritional primary prevention 
trial in infants at increased risk for type 1 diabetes. 
Acta Paediatr 2011;100:557–64. 


English

60 aastat Eesti Lastearstide Seltsi

Journals from University of Tartu

179MITMESUGUSTEesti Arst 2017; 96(3):179–18160 aastat Eesti Lastearstide SeltsiMall-Anne Riikjärv – Eesti Lastearstide SeltsKirjavahetajaautor: Mall-Anne Riikjärvmall.riikjarv@gmail.comVõtmesõnad: lastearstid, selts, ajaluguFoto 1. Aleksei Vares, president 1956–1975.Foto 2. Dotsent Leo Tamm, president 1975–1990.Eesti Lastearstide Selts asutati 60 aastat tagasi – 1956. aastal. Kas seltsi asutamine oli kohalik algatus või juhinduti NSVL Tervishoiuminis-teeriumi otsustest, ei ole täpselt teada. Aastast 1935 oli tegutsenud Eesti Kooli- ja Lastearstide Selts, kuhu kuulusid üksikud lastearstid ja mille (nagu kõik teised seltsid) sulges nõukogude võim 1940. aastal (1). Lastearstide Seltsi 60aastane tegevus jaotub Eesti riikluse muutu-misega 1991. aastal kaheks küllaltki erinevaks perioodiks. Kuni 1990. aastani oli seltsi (nagu ka teiste erialaseltside) nimetuses sõnapaar „teadusl ik-meditsi in i-line“ – seega Eesti NSV Lastearstide Teaduslik-Meditsiiniline Selts. Seltsid olid registreeritud ENSV Tervishoiu-ministeeriumis, põhikirja kinnitas minister, tegevust koordineeris ja juhendas Arstiteaduslike Seltside Nõukogu (2). Aastani 1990 oli seltsil kaks esimeest: Aleksei Vares (vt foto 1) juhatas seltsi 20 aastat ja dots Leo Tamm (vt foto 2) 15 aastat. Seltsi põhikiri koostati üleliidulise näidis-põhikirja järgi. Olulisemad seltsi ülesanded peale partei ja valitsuse otsuste täitmise olid lastearstide kvalifikatsiooni tõstmine, kontak-tide loomine vennasrahvastega, teaduslik-metoodilise abi osutamine tervishoiu korraldamisel, pediaatria teaduslik-metoodiliste aspektide läbitöötamise edendamine, teadus-tööde plaanide vä ljatöötamisel osalemine. Seltsi li ikmete arv kasvas iga aastaga: 1990. aastaks oli seltsis ligikaudu 700 liiget. Tabelis 1 on loetletud kõik aastatel 1956–2016 tegutsenud seltsi presidendid.Seltsi juhatus oli 14–25-liikme-line. Juhatuse esimees, aseesimees, laekur ja sekretär moodustasid presi id iumi. Moodustat i a la l isi komisjone: organisatsioonilis-metoo-dil ise töö alal, ideelis-poli iti l ise kasvatustöö alal, sanitaar-hügiee-niliste teadmiste levitamise alal, teaduse saavutuste ja eesrindlike kogemuste juurutamise alal. Seltsi struktuuri kuulusid algul l inna-seltsid (Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Kohtla-Järvel, Rakveres, Viljandis), mis hiljem nimetati rajoo-nikeskuste järgi seltsi filiaalideks. Suurürituseks oli iga 5 aasta järel peetud lastearstide kongress. Säilinud on 1967. aastal peetud VIII kongressi materjale (3). Kongresside korraldajaks ja teeside väljaandjaks oli selts koos ENSV Tervishoiuminis-teeriumi ning Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudiga. Kongressid peeti vene keeles, külalisi kutsuti Moskvast ja Leningradist, samuti teistest liiduvabariikidest. Kongressi lõppedes koostati reso-lutsioon või otsus, milles fikseeriti laste tervishoiu saavutused ning seati ülesanded tervishoiu korral-duse ja kvaliteedi kohta järgmiseks Tabel 1. Eesti Lastearstide Seltsi presidendid 1956–20161956–1975 Aleksei Vares1975–1990 dots Leo Tamm1990–1994 dots Anne Ormisson1994–1998 Mall-Anne Riikjärv, PhD1998–2001 Heli Grünberg, PhD2001–2004 Mari Laan, PhD2004–2007 dots Anne Ormisson2007–2010 Ülle Einberg2010–2013 Kaja Julge, PhD2013–2016 Liis Toome, PhD2016– Ülle Einberg180MITMESUGUSTEesti Arst 2017; 96(3):179–1815 aastaks. Eduka töö eest tunnus-tati 10 seltsi liiget ENSV teenelise arsti tiitliga (Helve Laurima, Leida Keres, Haldja Kääri, Kaljo Mitt, Elena Müllerbeck, Aasa Põder, Lea Tammai, Astrid Tammiste, Juta Tomingas, Aleksei Vares).Kongressidevahelisel perioodil korraldas juhatus paar korda aastas laiendatud pleenumeid Eesti eri rajoonikeskustes. Kuulati infot laste meditsiiniabi kohta selles piirkonnas ning ettekandeid pediaatria aktuaal-setel teemadel. Pleenumil võeti vastu otsuseid laste tervishoiu paremaks korraldamiseks. Tallinna seltsi koos-olekud olid igakuised, Tartu selts korraldas 2 korda aastas vabariikliku seminari koos TÜ pediaatriakateedri ja Üliõpilaste Teadusliku Ühingu ehk ÜTÜ pediaatriaringiga.Nõu kog u d e  p e r io o d i l  o l i d seltsil tihedad kontaktid Moskva, Leningradi ja teiste NSVL keskuste pediaatriaseltsidega. Aleksei Vares ja Leo Tamm kuulusid Üleliidulise Lastearstide Seltsi juhatusse ning olid ajakirja Pediatrija redaktsiooni-kolleegiumi liikmed. Et Eesti selts oli üleliidulise seltsi filiaal (osakond), oli kohustus esitada aruandeid ning tasuda 60% kogutud liikmemaksu-dest üleliidulisele seltsile.Tänu juhusele sa i juba 1982. aastal võimal ikuks kolme Eesti pediaatri visiit Soome, kus kohtuti ka Soome Lastearstide Seltsi presi-dendiga. Sellele järgnes 1982. aasta sügisel Soome lastearstide külaskäik Eestisse. Jätkus Leo Tamme suhtlus Soome lastearstide seltsi presidenti-dega ning 1989. aastal avanesid meie lastearstidele stažeerimisvõima-lused Soomes ja Rootsis. 1989. aasta sügisel kutsuti Eesti lastearstide 17-liikmeline delegatsioon Soome seltsi 60. aastapäeva pidustustele, kus Leo Tamm valiti Soome Laste-arstide Seltsi auliikmeks.Muutuste tuuled, mis Eesti polii-t ikas ol id puhunud juba mõnda aega, kajastusid ka 1990. aastal toimunud Eesti Lastearstide Seltsi XIII kongressi l , kus võeti vastu uus põhikiri. Selts nimetati Eesti Lastearstide Seltsiks, läänemailma eeskujul nimetati seltsi esimees presidendiks, juhatuse l i ikmete arvu vähendati 8-ni, moodustati volikogu. Kongresside perioodili-suseks määrati kolm aastat ning see tähendas ka seltsi juhatuse liikmete kiiremat vahetumist. Olles esialgu veel tervishoiuministeeriumi alluvuses, sai 1994. aastast selt-sist mittetulundusühing, iseseisev juriidiline isik, millel lasub majan-dusaruande koostamise kohustus. Kujundati seltsi embleem ja valmis-tati lipp, mille tikkisid Kuremäe kloostri nunnad. Lipp pühitseti XIII kongressi ajal Tallinnas Pühavaimu kirikus, kuhu jõuti kesklinna läbinud rongkäiguga. XIII kongressil osalesid külalised kõikidest põhjamaadest, aga ka Nõukogude Liidust. Esimest korda olid kongressi teesid eesti ja inglise keeles.Uutes oludes ol i  se l t s i  ü k s eesmärke arendada suhteid Euroopa kolleegide ja asutustega. Sai võima-likuks kümnete Eesti lastearstide osavõtt konverentsidest ja stažee-rimine Lääne-Euroopa haiglates, esialgu ka vastuvõtjate finantsilisel toel. Põhjamaade pediaatrite konve-rentsidele kutsuti esinema ka Eesti pediaatreid. 1992. aastal võeti meie selts UNEPSA (Union of National Pediatric Societies and Associations) liikmeks Foto 3. Eesti Lastearstide Seltsi XIV kongressil valitud auliikmed. Vasakult: Argo Kõvamees, Ingrid Laan, Juta Tomingas, Lea Tammai, Lia SIldver, Eberhard Schmidt, Elli Ratnik, Bengt Björksten, Hans K. Akerblom, Leo Tamm.ja samal aastal valiti UNEPSA asepre-sidendiks Anne Ormisson. Mõni aeg hiljem sai selts ka IPA (International Pediatric Association) liikmeks ja 1995. aastal valiti Anne Ormisson IPA Euroopa regiooni üheks esindajaks. Ajavahemikul 1994–2001 toimus neli ühisseminari Soome pediaatritega, vaheldumisi Eestis ja Soomes inglise keeles. Oma erakordseks saavutuseks pidasime ka 1993. aastal Tartus korral-datud rahvusvahelist konverentsi teemal „Keskkond ja lapse tervis“. Ettekanded peeti inglise keeles, kuid korraldatud oli nende sünkroontõlge. Konverentsil oli 23 sponsorit ja väike näitus kolmelt firmalt. 1990. aastate keskpaigaks oli hulk meie lastearste astunud üle-euroopaliste pediaatria allerialade ühingute liikmeks.Seltsi peamiseks ülesandeks sai lastearstide erialaste teadmiste edendamine. Määrati kindlaks, et selts korraldab neli koolitusüritust aastas, ja nii on see jäänud seniajani. Tihe on olnud koostöö teiste eriala-seltsidega seminaride korralda-misel. Kuni 1995. aastani korraldati inglise keeles ka noorte lastearstide konverentse, kuhu kutsuti külalisi Baltimaadest ja Põhjamaadest. 1990. aasta algul loodi seltsi juurde 2 erialasektsiooni: perinatoloogia (algataja Anne Ormisson), millest 181MITMESUGUSTEesti Arst 2017; 96(3):179–181Tabel 2. Eesti Lastearstide Seltsi auliikmedAas, Reetprof Akerblom, Hans K. (Rootsi)prof Björksten, Bengt (Rootsi)prof Ehrich, Jochen H. H. (Saksamaa)dots Grünberg, Heliprof Hallmann, Niilo* (Soome)dots Keres, Leida*Kreek, Jadvigaprof Kouvalainen, Kauko (Soome)Kääri, Haldja*Kõvamees, Argo* (Rootsi)Kööbi, EndlaLaan, Ingrid,* PhDLaan, Mari, PhDLeito, Kajaprof Levin, AdikLiivamägi, HilleLuiga, Ester,* PhDLuuk, TiiuMirme, UnoMitt, Kaljuprof von Mühlendahl, Karl Ernstprof Novikova, Jelena (Venemaa)Närska, Margitdots Ormisson, Annedots Paves, Ainoprof Perheentupa, Jaakko (Soome)Põldmäe, Pilvi Pärlist, MarjaRatnik, Ellidots Reino, UdoRiikjärv, Mall-Anne, PhDprof Schmidt, Eberhard* (Saksamaa)dots Sildver, Liadots Soo, Tiiaprof Studenikin, Mitrofan (Venemaa)prof Zetterström, Rolf* (Rootsi)prof Talvik, Tiinadots Tamm, LeoTamm, Virve*Tamai, Lea*Tammiste, Astrid*Tomingas, Juta*dots Tälli, Helju*Vares, Aleksei*prof Visakorpi, Jarmo (Soome)*surnud auliikmedhiljem kujunes Eesti Perinatoloogia Selts, ning allergoloogia (initsiaator Mall-Anne Riikjärv), mis korraldab oma seminare regulaarselt prae-guseni ja teeb tihedat koostööd Eesti Immunoloogide ja Allergoloo-gide Seltsiga. 1998. aastal loodi ka koolitervishoiu sektsioon ja 2002. aasta l ü ldpediaatr ia sektsioon, mille tegevus aga hiljem rauges. Igakuiselt korraldatakse Tallinna seltsi koosolekuid.Seltsi suurürituseks on jätkuvalt iga 3 aasta järel toimuvad lastears-tide kongressid, mille sisustavad Eesti pediaatrid ja kus käsitletakse erinevaid aktuaalseid teemasid. 2013. aastal toimus Eesti pediaat-rite kongressiga samal ajal ka Balti pediaatrite II kongress. Küll on alates 1990. aastast olnud kongresside prog-rammis loengupäev, mille on sisu-tanud lektorid Euroopast ja Eestist. Iga kolme aasta järel heatasemelise sisuga kongressi korraldamine räägib Eesti pediaatrite heast teaduspo-tentsiaalist. Kontaktid Soome ja Rootsi lastearstide seltsidega 1990. aastate algul ol id teguriks, mis võimaldas Eesti pediaatritel osaleda mitmes suures rahvusvahel ises uurimistöös, näiteks laste allergia-haiguste epidemioloogia alal ISAAC (1993–2002) (4) ja I tüüpi diabeedi uurimise alal TRIGR (2002–2017) (5). Seltsi tegevuse 60 aasta jooksul kaitsti Nõukogude Liidu perioodil 1 doktori- ja 30 meditsiinikandidaadi väitekirja, alates 1990. aastast 26 doktoridissertatsiooni.Alates 1990. aastast on igal kong-ressil valitud seltsi auliikmeid (vt tabel 2). 1990. aastast tuli seltsil täita uut ja olulist rolli seose seoses tervis-hoiureformidega, olulisim oli laste esmatasandi meditsiiniabi üleand-mine perearstidele. Järk- järgult vähenes pediaatrite arv, seetõttu on ka seltsi liikmete arv oluliselt kahanenud – praegu on seltsil ligi-kaudu 350 liiget. 25 aasta jooksul on seltsil tulnud kaasa rääkida kõigis küsimustes, mis seotud laste tervishoiukorraldusega. Eriti intensiivne oli seltsi tegevus eriala korraldamisel 2005. aastani. Mõned märksõnad probleemidest, mille lahendamisel on osaletud, on järgmised: perearstiabi korraldus ja tööjuhendid, pediaatrite koolitusva-jadus, pediaatria alamerialad ja resi-dentuuriõpe, Tallinna lastehaiglate reform, pediaatrite litsentseerimine ja sertifitseerimine, soodusravimid ja lastetoidud, haigekassa hinnakiri, immuniseerimine. Koostati lastehai-guste ravijuhendeid perearstidele (1993–1996), testküsimused ates-teerimiseks, pediaatriaprogramm aastateks 1998–2003. Oma seisukohtade tõestami-seks on kulunud aega ja energiat, koostatud kirju ja plaane, peetud arutelusid eri instantsides, tehtud pöördumisi. Paljud seisukohad on saanud vastuseisu osaliseks ning mitte kõik soovitu ja plaanitu ei ole ellu rakendunud. Reformide keerises oli oluline seltsi liikmete informeeritus. Soome seltsi eeskujul algatas Mall-Anne Riikjärv 1990. aastal seltsi ajalehe väljaandmise, mida ta koos Ingrid Laanega toimetas 2003. aastani. Aastas ilmus neli numbrit ja 2004. aastal pärast XVII kongressi ilmus ajalehe viimane, 54. number.Tänu meditsiini ja laste tervis-hoiu arengule ning kvalifi tseeritud lastearstidele on paljud laste tervi-senäitajad oluliselt paranenud ega jää maha Euroopa arenenud maade vastavatest näitajatest. Nagu lapsed, kelle põhitunnuseks on areng, on ka laste tervishoid ja selle korraldamine pidevas arengus. See püstitab laste-arstidele järjest uusi ülesandeid, mille lahendamine jääb seltsi pädevusse.KIRJANDUS 1. Rahvusarhiivi infosüsteem AIS. Juhatuse ja üld-koosolekute protokollid. ERA.3239.1.1. 2. Vares A. Zapisi detskogo vratša. Tallinn: Valgus; 1989.3. Rahvusarhiivi infosüsteem AIS. Materjalid VIII vabariikliku pediaatrite kongressi kokkukutsu-mise kohta 21.–22. veebruaril 1967. a; kongressi resolutsioon ja ENSV Pediaatrite Seltsi juhatuse valimisprotokoll. ERA.R-7.4.211.4. Riikjärv MA, Annus T, Bråbäck L, Rahu K, Björkstén B. Similar prevalence of respiratory symptoms and atopy in Estonian schoolchildren with changing lifestyle over 4 years. Eur Respir J 2000;16:86–90.5. Virtanen SM, Bärlund S, Salonen M, et al. Feasibility and compliance in a nutritional primary prevention trial in infants at increased risk for type 1 diabetes. Acta Paediatr 2011;100:557–64. 

http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/13379/8435

60 aastat Eesti Lastearstide Seltsi

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Utlib

Journals from University of Tartu