Eesti Vähiliit korraldas 30. aprillil Tallinnas konverentsi „Varakult avastatud vähk on ravitav“, kus anti ülevaade rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringute seisust Eestis.


 Eesti Arst 2010; 89(5):364−36

Nahkur, Siim

Journals from University of Tartu

364Ülevaade vähi sõeluuringutest EestisSiim Nahkur − Celsius HealthcareEesti Vähiliit korraldas 30. aprillil Tallinnas konverentsi „Varakult avas-tatud vähk on ravitav“, kus anti ülevaade rinna- ja emakakaelavähi sõeluurin-gute seisust Eestis. Eesti Haigekassa on 2010. aasta eelarvest rinnavähi varajase avastamise sõeluurin-guteks planeerinud 13,3 miljonit krooni, kokku on kavas uurida 33 000 naist. Emaka-kaelavähi varajase avastamise sõeluuringule plaanib haigekassa sel aastal kulutada 3,9 miljonit krooni, et uurida 16 000 naist. Haigekassa rahastab vähi sõeluurin-guid ennetusprojektidena alates aastast 2002. Aasta-aastalt on haigekassa inves-teeringud vähiennetusse kasvanud ja vasta-valt on suurenenud ka uuringutes osalejate arv. Alates eelmisest aastast tehakse Eesti maakondades rinnavähi sõeluuringuid kahe liikuva mammograafi aüksusega.Euroopa Liidu programm vähki haiges-tumise vähendamiseks („Launch of the European Partnership for Action Against Cancer“) näeb ette, et aastaks 2013 tuleb 100% rahvastikust hõlmata rinna-, emaka-kaela- ja kolorektaalvähi sõeluuringutega. HAIGEKASSA: KÕIGE KULUTÕHUSAM ON EMAKAKAELAVÄHI SKRIININGRinnavähi skriiningut tehakse naistele vanuses 50–62 aastat. Sõeluuringuga on võimalik avastada rinnavähk varakult ja seega hoida kokku hilisemaid ravikulusid. Eesti Haigekassa juhatuse liikme Mari Mathieseni sõnul on ühe juhu avastamise kulu skr iininguprogrammi rakendades keskmiselt 85 000 krooni. Positiivsena saab välja tuua, et rinnavähi suremuskordaja 50–64aastastel naistel on praeguseks võrreldes 2002. aastaga vähenenud 15%. Haigekassa hinnangul on kõige kulutõ-husam emakakaela vähieelsete seisundite avastamise sõeluuring, kus ühe juhu avas-tamise kulu on 5000 krooni. Emakakaela-vähi sõeluuringut tehakse naistele vanuses 30–55 aastat. Rinnavähki haigestumise ja suremuse näitajad on aastatega paranenud, siiski on emakakaelavähi vastavad andmed võrreldes 2003. aastaga jäänud samale tase-mele. Ilmselt on probleemiks see, et emaka-kaelavähi sõeluuringus osalevate tsüto-loogiliste laborite PAP-testide kvaliteet on erinev: testide reskriinimise korral on tulemuste lahknevus olnud kuni 36% ning puudub referentslabor.Suurim kitsaskoht sõeluuringute korral-damises on olnud uuringule kutsutud naiste vähene osalemine. Positiivset suundumust kinnitab fakt, et 2009. aastal oli kutsutud naiste hõlmatus rinnavähi uuringutes 69% ja emakakaelavähi uuringutes 71%.EMAKAKAELAVÄHI ENNETAMISE NORRA KOGEMUS: VAKTSINEERITAKSE KÕIK ALLA 12AASTASED TÜDRUKUDNorra kogemusest rääkis dr Mari Nygard Norra vähiregistrist. Riiklik emakakaela-väh i sõeluur inguprogramm juurutat i Norras 1995. aastal. Programmi eesmärk on tagada, et kõik naised vanuses 25–69 aastat osaleksid iga kolme aasta järel emakakaela-MITMESUGUSTEesti Arst 2010; 89(5):364−365365 vähi sõeluuringus. Programmi keskmeks on rahvastikupõhine tsütoloogiaregister, kus registreeritakse kõik andmed kõikide Norras tehtud tsütoloogiliste uuringute kohta. Linkides tsütoloogia ja rahvastiku-registri andmebaase omavahel, saab täieliku ülevaate naiste haaratusest uuringutega. Alates 2009. aastast vaktsineeritakse Norras kõik 12aastased tüdrukud, kes immunisee-ritakse kahe onkogeense inimese papilloomi-viiruse tüübi vastu. Tartu Ülikooli Kliinikumi sünnitusabi- ja günekoloogiaprofessori Helle Karro sõnul on Eesti emakakaelavähi varajase avas-tamise poolest Euroopa Liidu halvimate näitajatega riikide hulgas. Tõhusaim viis emakakaelavähi ennetamiseks on sihtrühma vaktsineerimine enne seksuaalelu algust ja hilisem sõeluuringute tagamine. KÜMME AASTAT RINNAVÄHI SÕELUURINGUT EESTISRinnavähk on Eestis naiste kõige sagedasem pahaloomune kasvaja. Igal aastal diagnoo-sitakse keskmiselt 600 uut rinnavähijuhtu, standarditud esinemissagedus on 48,4. Viimase 40 aastaga on rinnavähi esinemis-sagedus kahekordistunud. Rinnavähiga naiste 5 aasta elulemus on „Eurocare 3“ andmeil Eestis 61,9% ja euroliidus keskmi-selt 76,1%. Umbes viiendik rinnanäärme-vähi esmasjuhtudest Eestis on diagnoositud sõeluuringul, neist 75,5% haiguse varajases staadiumis (1). Rinnavähi sõeluuringu peamise prob-leemina tõi TÜ Kliinikumi radioloog Sulev Ulp välja naiste vähese osalemisaktiivsuse, mida soodustab andmebaaside puudulikkus. Haigekassa 2008. aasta uuring näitas, et 90% naistest (vanuses 35–64) tuleks sõeluu-ringule, kui saaks kutse. Lisaks on problee-miks sõeluuringu keskandmebaasi puudu-mine, mis on põhjustatud Eestis kehtivast andmekaitseseadusest. Probleemiks on ka rahastamine – kindlustamata naised ei saa kutseid sõeluuringutele. PEVKUR: SÕELUURINGUTE REGISTER ON TÖÖSEestis saab teaduspõhiselt vähihaigestu-must, -levimust, -suremust ja -haigete elule-must hinnata vaid aastani 2000. Alates 2001. aastast ei saa vähiregister õigus-liku aluse puudumise tõttu oma andmeid võrrelda arstlike surmatõendite andmetega (surmapõhjuste register), mistõttu vähi-registri andmed on puudulikud. Praegu vaadeldakse vähki haigestumist ja suremust Eestis ligikaudsete hinnangute järgi.Tsentraalse sõeluuringuregistri tege-mine on juba alates 2007. aastast Sotsiaal-ministeer iumi tööplaanis, kuid seni ei ole asi lahenduseni jõudnud. Konve-rentsil esinenud sotsiaalminister H. Pevkur kinnitas, et tsentraalse sõeluuringuregistri tegemine on töös. Ministri sõnul on registri loomisega seotud probleemid põhjus-tatud andmekaitseseadustest. „Me peame andmekaitsega seotud meditsiinilis-õigus-likud küsimused enne ära lahendama,“ ütles Pevkur. siim@celsius.ee1. Aasmaa A. Viis aastat rinnavähi sõeluuringuid Eestis: organiseeritud sõeluuringuprogrammi kujunemine ja esimesed tulemused. Eesti Arst 2007;86(11):804–8.KIRJANDUSSAMAL TEEMAL EESTIS ARSTIS VAREM ILMUNUD•  Va a s k  S ,  R a u d  T,  M .  K l a a r .  E m a k a k a e l a v ä h i sõeluuringu korraldus ja tulemused Eestis. Eesti Arst 2009;88(11):748−54.•  Mägi M, Aareleid T. Vähihaigestumus ja selle muutused Eestis. Eesti Arst 2009;88(10):635−40.•  Aaviksoo A, Lai T, Vaask S. R innavähi sõeluur ingu p r o g r a m m i  h i n d a m i s e  t u l e m u s e d  .  E e s t i  A r s t 2007;86(11):791–96.MITMESUGUSTEesti Arst 2010; 89(5):364−365•  Mägi L, Aasmaa A. Rinnavähi sõeluuringul mitteosalenud naiste teadlikkus rinnavähist ja rinnavähi sõeluuringust. Sõeluur ing u l mit teosa lemise põhjused. Eest i A r st 2007;86(11):809–13.•  Rahu M, Rahu K, Baburin A. Eesti surmaregister: tekkelugu ja andmekasutus teadustöös. Eesti Arst 2006;85(7):449–55.•  Tekkel M, Veidemann T, Baburin A jt. Mammograafi a ja Pap-testi kasutamine Eestis. Eesti Arst 2006;85(2):72–7.

English

Ülevaade vähi sõeluuringutest Eestis

Utlib

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/10750/5935

Ülevaade vähi sõeluuringutest Eestis

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu

Utlib