Kasterpalu, Kristjan Martin

Starkopf, Joel

Journals from University of Tartu

382 Eesti Arst 2015; 94(6):382MITMESUGUSTMarju Kase20. veebruaril 2015 kaitses Marju Kase arstiteaduse fi losoofi adoktori väitekirja „Multiformne glioblastoom: võimalused parandamaks kasvajavas-tase ravi efektiivsust“ (Glioblastoma multiforme: possibilities to improve treatment effi  cacy). Juhendajad olid vanemteadur Jana Jaal TÜ hemato-loogia- ja onkoloogiakliinikust ning prof Toomas Asser TÜ närvikliinikust. Oponeeris prof Daniel Zips Tübingeni Ülikoolist. Töö tulemusel näidati, et multi-formse glioblastoomi (MGB) ravi-tulemus ja haigete elulemus sõltub nii kasvaja kui ka selle mikrokesk-konnaga seotud teguritest. Näidati, et mida kõrgem oli kasvaja DNA reparatsiooniensüümi DNA-PK tase, seda lühemalt MGB-haiged pärast operatsioonijärgset kiiritusravi elasid. Seevastu patsiendid, kellel kasvaja-kude sisaldas rohkem CD133 tüvi-rakke ning kasvajat infi ltreerivaid CD63 põletiku- ja immuunrakke, said oluliselt parema ravivastuse ning elasid pikemalt. Lisaks eelnevale näidati, et ka uute veresoonte teket pidurdavate (angio-geneesi inhibiitorite) ravimite ühe sihtmärgi, vaskulaarse endoteliaalse kasvufaktori retseptor 2 (VEGFR2) ekspressioon sõltub mikrokeskkon-nast, eelkõige põletiku ulatusest kasvajakoes.Lõppkokkuvõttes andis töö ideid, mida tasuks MGB ravi tõhususe paran-damiseks edasistes eelkliinilistes uuringutes testida.Tartu Ülikooli arstiõppe akrediteerimineKristjan Martin Kasterpalu – TÜ arstiteaduskonna üliõpilaskogu esimeesJoel Starkopf – TÜ arstiteaduskonna dekaanEuroopa Liidu ülikoolide kõiki õppe-kavu tuleb rahvusvaheliselt akre-diteerida. See tähendab, et kohalik organisatsioon – Eesti puhul Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur – k ut sub kok k u r a hv us v a he l i se komisjoni, et hinnata õppekavade vastavust Euroopa Liidu jt stan-darditele.Akrediteerimise tulemusena võib õppekava saada kolm hinnangut: tähtajatu akrediteering, tähtajaline ehk tingimustega akrediteering, mitteakrediteer itud. Tähtajatu akrediteering tähendab, et suures plaanis on kõik korras. Tähtajaline akrediteering tähendab, et õppeka-vale antakse tähtaeg, tavaliselt paar aastat, konkreetsete fundamentaal-sete küsimuste lahendamiseks.Kõik arstiteaduskonna õppe-kavad said seekord akrediteeritud tähtajatult. Milles siis küsimus? Ka tähtajatu akrediteering tähendab, et h indamine tu leb teatud aja pärast, maksimaalselt seitsme aasta möödudes uuesti läbida. Arstitea-duse õppekava puhul otsustati, et hindamine tuleb läbida uuesti viie aasta pärast. Seega vastab Tartu Ülikooli arstiõpe endiselt kõikidele asjakohastele standarditele.Akrediteerimiskomisjon lähtus oma otsuses muu hulgas arstitea-duse õppekava programmijuh i dotsent Tõnis Kark i koostatud õppekava eneseanalüüsist. Enese-analüüsis kajastati probleeme, mida praegu õppekava reformides juba käsit letakse: prakt ika vähesus, kliinilise õppe vähene intensiivsus ja patsiendiga suhtlemise õpetamise puudumine. Kõigi eespool mainitud puuduste kõrvaldamiseks on aga tegevused juba planeeritud, osaliselt ka ellu viidud. Arstiteaduskonna nõukogu on k i n n i t a nud õpp ek av a  uue versiooni, kus õpiväljunditele on lisatud mitmesugused sotsiaalsed oskused. Nende väljundite sisus-tamiseks on ette nähtud patsien-diga suhtlemise psühholoogia jt kohustuslikud ained, mis lisatakse õppekavasse administratiivsetel põhjustel järk-järgult.2015/2016. õppeaastast alates suureneb arstiteaduse õppekavas kliinilise praktika osakaal. Sellest lähtuvalt muutub arstiõppe VI aasta praktika-aastaks, mille vältel viibi-takse 36 nädalat praktikabaasides – haiglates ja perearstikeskustes.Samuti vaadatakse üha enam haiglate kui koostööpartnerite poole, et võimaldada üliõpilastel osaleda teaduslikus ja kliinilises töös. TÜ on viimastel aastatel sõlminud stratee-gilised koostöölepped kolme suure haiglaga – Ida-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga – ning see loob eelduse arstiüliõpilaste kaasamiseks Tallinna haiglate igapäevatöösse.Kokkuvõttes ei viita see, et uus akrediteerimine toimub varem, mitte kvaliteediprobleemidele, vaid näitab hoopis vajadust hinnata õppekava reformide mõju opera-tiivsemalt.383Eesti Arst 2015; 94(6):383MITMESUGUSTUued teadusdoktoridPaula Reemann22. mail 2015 kaitses Paula Reemann neuroteaduste fi losoofi adoktori väite-kirja „Mikrokeskkonna mõju naha-rakkudele“ ( e eff ects of microenvi-ronment on skin cells). Juhendajad olid prof Sulev Kõks TÜ patofüsioloogia osakonnast, prof Külli Kingo TÜ nahahaiguste kliinikust, vanemteadur Viljar Jaks TÜ rakubioloogia õppetoo-list ja dr Olavi Vasar Taastava Kirurgia Kliinikust. Oponeeris dotsent Esko Kankuri Helsingi Ülikoolist.Uurimistöö laiem eesmärk oli töötada välja nahale iseloomulike keemiliste ja füüsikaliste omadustega struktuurne materjal, mis võimali-kult hästi imiteeriks füsioloogilist rakuvälist maatriksit.Selleks et eelnevalt teada saada rakkude võimalikud ülesanded, tehti kindlaks rakkudes ekspresseeruvad geenid kogu transkriptoomi tasemel. Arendati välja biosobivad materjalid ning hinnati neil kasvatatud naharak-kude bioloogilisi omadusi: elulemust, paljunemist ja morfoloogiat. Leiti, et rakuvälise keskkonna omadused mõjutavad oluliselt rakkude kasvu, paljunemist ning morfoloogiat.Selleks et saavutada füsioloogi-lisele nahale võimalikult sarnaselt funktsioneeriv nahaanaloog, on lisaks keemilistele omadustele ülioluline saavutada ka koele iseloomulik struk-tuursus ja mehaanilised omadused.Riina Runnel27. mail 2015 kaitses Riina Runnel arstiteaduse fi losoofi adoktori väite-kirja „Suutervis algklasside õpilastel ning polüoolide toime hambakaariese ennetusele“ (Oral health among the elementary school children and the eff ects of polyol candies on prevention of dental caries). Töö juhendajad olid prof Eino Honkala Kuveidi Ülikoo-list, prof Kauko K. Mäkinen Turu Ülikoolist ja prof Mare Saag TÜ stomatoloogia kliinikust. Oponeeris emeriitprofessor Heikki Murtomaa Helsingi Ülikoolist.Uuringuga leiti, et nii kaariese esinemissagedus kui ka kaariese indeksid olid Kagu-Eesti algklasside õpilastel suured, ning need kasvasid kiiresti, olles teise klassi õpilaste hulgas statist i l iselt olul isemalt suuremad võrreldes esimese klassi õpilastega. Alumised teised piima-molaarid ja esimesed jäävmolaarid olid vahelduvas hammaskonnas kõige enam kahjustunud hambad. Kaaries algab hamba suhu lõikumise järel enamasti fi ssuuridest. Kaariest saaks ennetada silandi kasutamisega, kuid läbivaadatud lastel oli silantide hulk väga väike.Kaariese areng oli erütritooli kasu-tavate laste rühmas aeglasem kui sorbi-tooli ja ksülitooli tarvitavatel lastel ning avaldus pärast 2aastast erüt-ritoolipastillide tarvitamist. Erütri-tool vähendas võrreldes sorbitooli- ja ksülitoolipastillidega ühtlasi hamba-katu hulka, hapete taset hambakatus ja Streptococcus mutans’i taset. Sten Ilmjärv24. aprillil 2015 kaitses Sten Ilmjärv neuroteaduste fi losoofi adoktori väite-kirja „Diferentsiaalse geeniekspres-siooni erinevuste hindamine mitmete indikaatorite alusel“ (Estimating diff e-rential expression from multiple indica-tors). Juhendajad olid prof Jaak Vilo TÜ arvutiteaduse instituudist, prof Eero Vasar TÜ füsioloogia osakonnast ja vanemteadur Hendrik Luuk TÜ füsioloogia osakonnast. Oponeeris vanemteadur Djork-Arné Clevert Linzi Johannes Kepleri Ülikooli bioinfor-maatika instituudist. Teadustöö keskendus uudse mikrokiibi diferentsiaalse ekspres-siooni analüüsi (DEMI) meetodi välja-töötamisele, et kasutada korduvates mõõtmistes leiduvat infot senisest suuremal määral, et suurendada meetodi tundlikkust. Võrdlemine levinud meetoditega näitas, et DEMI sooritus on hea, sõltumata mikrokiibi platvormist ja replikaatide arvust. Ka väga väheste bioloogiliste replikaatide puhul oli DEMI sooritus adekvaatne, kuigi see on kliiniliste proovide puhul tihti probleemiks. Lisaks võimaldab DEMI analüüsida ebastandardse üles-ehitusega eksperimente, näiteks ajast või doosist sõltuvat geeniekspres-siooni dünaamikat olukorras, kus replikaadid puuduvad. Näidati, et DEMI suudab tuvas-tada genoomseid piirkondi, kus on mitmete kõrvuti asetsevate geenide aktiivsus vähis esinevate epigeneeti-liste muutuste toimel alanenud.

English

Tartu Ülikooli arstiõppe akrediteerimine

Utlib

382 Eesti Arst 2015; 94(6):382
MITMESUGUST
Marju Kase
20. veebruaril 2015 kaitses Marju 
Kase arstiteaduse fi losoofi adoktori 
väitekirja „Multiformne glioblastoom: 
võimalused parandamaks kasvajavas-
tase ravi efektiivsust“ (Glioblastoma 
multiforme: possibilities to improve 
treatment effi  cacy). Juhendajad olid 
vanemteadur Jana Jaal TÜ hemato-
loogia- ja onkoloogiakliinikust ning 
prof Toomas Asser TÜ närvikliinikust. 
Oponeeris prof Daniel Zips Tübingeni 
Ülikoolist. 
Töö tulemusel näidati, et multi-
formse glioblastoomi (MGB) ravi-
tulemus ja haigete elulemus sõltub 
nii kasvaja kui ka selle mikrokesk-
konnaga seotud teguritest. Näidati, 
et mida kõrgem oli kasvaja DNA 
reparatsiooniensüümi DNA-PK tase, 
seda lühemalt MGB-haiged pärast 
operatsioonijärgset kiiritusravi elasid. 
Seevastu patsiendid, kellel kasvaja-
kude sisaldas rohkem CD133 tüvi-
rakke ning kasvajat infi ltreerivaid 
CD63 põletiku- ja immuunrakke, said 
oluliselt parema ravivastuse ning 
elasid pikemalt. 
Lisaks eelnevale näidati, et ka uute 
veresoonte teket pidurdavate (angio-
geneesi inhibiitorite) ravimite ühe 
sihtmärgi, vaskulaarse endoteliaalse 
kasvufaktori retseptor 2 (VEGFR2) 
ekspressioon sõltub mikrokeskkon-
nast, eelkõige põletiku ulatusest 
kasvajakoes.
Lõppkokkuvõttes andis töö ideid, 
mida tasuks MGB ravi tõhususe paran-
damiseks edasistes eelkliinilistes 
uuringutes testida.
Tartu Ülikooli arstiõppe 
akrediteerimine
Kristjan Martin Kasterpalu – TÜ arstiteaduskonna 
üliõpilaskogu esimees
Joel Starkopf – TÜ arstiteaduskonna dekaan
Euroopa Liidu ülikoolide kõiki õppe-
kavu tuleb rahvusvaheliselt akre-
diteerida. See tähendab, et kohalik 
organisatsioon – Eesti puhul Eesti 
Kõrghariduse Kvaliteediagentuur – 
k ut sub kok k u r a hv us v a he l i se 
komisjoni, et hinnata õppekavade 
vastavust Euroopa Liidu jt stan-
darditele.
Akrediteerimise tulemusena võib 
õppekava saada kolm hinnangut: 
tähtajatu akrediteering, tähtajaline 
ehk tingimustega akrediteering, 
mitteakrediteer itud. Tähtajatu 
akrediteering tähendab, et suures 
plaanis on kõik korras. Tähtajaline 
akrediteering tähendab, et õppeka-
vale antakse tähtaeg, tavaliselt paar 
aastat, konkreetsete fundamentaal-
sete küsimuste lahendamiseks.
Kõik arstiteaduskonna õppe-
kavad said seekord akrediteeritud 
tähtajatult. Milles siis küsimus? Ka 
tähtajatu akrediteering tähendab, 
et h indamine tu leb teatud aja 
pärast, maksimaalselt seitsme aasta 
möödudes uuesti läbida. Arstitea-
duse õppekava puhul otsustati, et 
hindamine tuleb läbida uuesti viie 
aasta pärast. Seega vastab Tartu 
Ülikooli arstiõpe endiselt kõikidele 
asjakohastele standarditele.
Akrediteerimiskomisjon lähtus 
oma otsuses muu hulgas arstitea-
duse õppekava programmijuh i 
dotsent Tõnis Kark i koostatud 
õppekava eneseanalüüsist. Enese-
analüüsis kajastati probleeme, mida 
praegu õppekava reformides juba 
käsit letakse: prakt ika vähesus, 
kliinilise õppe vähene intensiivsus 
ja patsiendiga suhtlemise õpetamise 
puudumine. 
Kõigi eespool mainitud puuduste 
kõrvaldamiseks on aga tegevused 
juba planeeritud, osaliselt ka ellu 
viidud. Arstiteaduskonna nõukogu 
on k i n n i t a nud õpp ek av a  uue 
versiooni, kus õpiväljunditele on 
lisatud mitmesugused sotsiaalsed 
oskused. Nende väljundite sisus-
tamiseks on ette nähtud patsien-
diga suhtlemise psühholoogia jt 
kohustuslikud ained, mis lisatakse 
õppekavasse administratiivsetel 
põhjustel järk-järgult.
2015/2016. õppeaastast alates 
suureneb arstiteaduse õppekavas 
kliinilise praktika osakaal. Sellest 
lähtuvalt muutub arstiõppe VI aasta 
praktika-aastaks, mille vältel viibi-
takse 36 nädalat praktikabaasides – 
haiglates ja perearstikeskustes.
Samuti vaadatakse üha enam 
haiglate kui koostööpartnerite poole, 
et võimaldada üliõpilastel osaleda 
teaduslikus ja kliinilises töös. TÜ on 
viimastel aastatel sõlminud stratee-
gilised koostöölepped kolme suure 
haiglaga – Ida-Tallinna Keskhaigla, 
Tallinna Lastehaigla ja Põhja-Eesti 
Regionaalhaiglaga – ning see loob 
eelduse arstiüliõpilaste kaasamiseks 
Tallinna haiglate igapäevatöösse.
Kokkuvõttes ei viita see, et uus 
akrediteerimine toimub varem, 
mitte kvaliteediprobleemidele, vaid 
näitab hoopis vajadust hinnata 
õppekava reformide mõju opera-
tiivsemalt.
383Eesti Arst 2015; 94(6):383
MITMESUGUST
Uued teadusdoktorid
Paula Reemann
22. mail 2015 kaitses Paula Reemann 
neuroteaduste fi losoofi adoktori väite-
kirja „Mikrokeskkonna mõju naha-
rakkudele“ ( e eff ects of microenvi-
ronment on skin cells). Juhendajad olid 
prof Sulev Kõks TÜ patofüsioloogia 
osakonnast, prof Külli Kingo TÜ 
nahahaiguste kliinikust, vanemteadur 
Viljar Jaks TÜ rakubioloogia õppetoo-
list ja dr Olavi Vasar Taastava Kirurgia 
Kliinikust. Oponeeris dotsent Esko 
Kankuri Helsingi Ülikoolist.
Uurimistöö laiem eesmärk oli 
töötada välja nahale iseloomulike 
keemiliste ja füüsikaliste omadustega 
struktuurne materjal, mis võimali-
kult hästi imiteeriks füsioloogilist 
rakuvälist maatriksit.
Selleks et eelnevalt teada saada 
rakkude võimalikud ülesanded, tehti 
kindlaks rakkudes ekspresseeruvad 
geenid kogu transkriptoomi tasemel. 
Arendati välja biosobivad materjalid 
ning hinnati neil kasvatatud naharak-
kude bioloogilisi omadusi: elulemust, 
paljunemist ja morfoloogiat. Leiti, 
et rakuvälise keskkonna omadused 
mõjutavad oluliselt rakkude kasvu, 
paljunemist ning morfoloogiat.
Selleks et saavutada füsioloogi-
lisele nahale võimalikult sarnaselt 
funktsioneeriv nahaanaloog, on lisaks 
keemilistele omadustele ülioluline 
saavutada ka koele iseloomulik struk-
tuursus ja mehaanilised omadused.
Riina Runnel
27. mail 2015 kaitses Riina Runnel 
arstiteaduse fi losoofi adoktori väite-
kirja „Suutervis algklasside õpilastel 
ning polüoolide toime hambakaariese 
ennetusele“ (Oral health among the 
elementary school children and the 
eff ects of polyol candies on prevention 
of dental caries). Töö juhendajad olid 
prof Eino Honkala Kuveidi Ülikoo-
list, prof Kauko K. Mäkinen Turu 
Ülikoolist ja prof Mare Saag TÜ 
stomatoloogia kliinikust. Oponeeris 
emeriitprofessor Heikki Murtomaa 
Helsingi Ülikoolist.
Uuringuga leiti, et nii kaariese 
esinemissagedus kui ka kaariese 
indeksid olid Kagu-Eesti algklasside 
õpilastel suured, ning need kasvasid 
kiiresti, olles teise klassi õpilaste 
hulgas statist i l iselt olul isemalt 
suuremad võrreldes esimese klassi 
õpilastega. Alumised teised piima-
molaarid ja esimesed jäävmolaarid 
olid vahelduvas hammaskonnas kõige 
enam kahjustunud hambad. Kaaries 
algab hamba suhu lõikumise järel 
enamasti fi ssuuridest. Kaariest saaks 
ennetada silandi kasutamisega, kuid 
läbivaadatud lastel oli silantide hulk 
väga väike.
Kaariese areng oli erütritooli kasu-
tavate laste rühmas aeglasem kui sorbi-
tooli ja ksülitooli tarvitavatel lastel 
ning avaldus pärast 2aastast erüt-
ritoolipastillide tarvitamist. Erütri-
tool vähendas võrreldes sorbitooli- ja 
ksülitoolipastillidega ühtlasi hamba-
katu hulka, hapete taset hambakatus 
ja Streptococcus mutans’i taset. 
Sten Ilmjärv
24. aprillil 2015 kaitses Sten Ilmjärv 
neuroteaduste fi losoofi adoktori väite-
kirja „Diferentsiaalse geeniekspres-
siooni erinevuste hindamine mitmete 
indikaatorite alusel“ (Estimating diff e-
rential expression from multiple indica-
tors). Juhendajad olid prof Jaak Vilo 
TÜ arvutiteaduse instituudist, prof 
Eero Vasar TÜ füsioloogia osakonnast 
ja vanemteadur Hendrik Luuk TÜ 
füsioloogia osakonnast. Oponeeris 
vanemteadur Djork-Arné Clevert Linzi 
Johannes Kepleri Ülikooli bioinfor-
maatika instituudist. 
Teadustöö keskendus uudse 
mikrokiibi diferentsiaalse ekspres-
siooni analüüsi (DEMI) meetodi välja-
töötamisele, et kasutada korduvates 
mõõtmistes leiduvat infot senisest 
suuremal määral, et suurendada 
meetodi tundlikkust. Võrdlemine 
levinud meetoditega näitas, et DEMI 
sooritus on hea, sõltumata mikrokiibi 
platvormist ja replikaatide arvust. Ka 
väga väheste bioloogiliste replikaatide 
puhul oli DEMI sooritus adekvaatne, 
kuigi see on kliiniliste proovide puhul 
tihti probleemiks. Lisaks võimaldab 
DEMI analüüsida ebastandardse üles-
ehitusega eksperimente, näiteks ajast 
või doosist sõltuvat geeniekspres-
siooni dünaamikat olukorras, kus 
replikaadid puuduvad. 
Näidati, et DEMI suudab tuvas-
tada genoomseid piirkondi, kus on 
mitmete kõrvuti asetsevate geenide 
aktiivsus vähis esinevate epigeneeti-
liste muutuste toimel alanenud.


http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/12141/7252

Tartu Ülikooli arstiõppe akrediteerimine

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu

Utlib