Genoomikapõhise personaalse meditsiini väljatöötamiseks soovitakse inimese genotüübiandmete põhjal ennustada haiguste tekkimise riske. Geneetiliste mõjude hindamisel kasutatakse enim ühenukleotiidsete polümorfismide (SNP) markereid, mis on inimese geneetilise varieeruvuse põhilisemaid avaldumisviise. DNA-ahelal lähestikku paiknevad SNP-d on omavahel tugevasti korreleeritud, seetõttu kasutatakse geeni mõju hindamisel enamasti ainult piirkonna kõige olulisemat markerit.
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade struktuurivõrrandite mudelitest ning rakendada metoodika ühte erijuhtu - kinnitavat faktoranalüüsi, hindamaks geenipiirkonna mõju, kasutades kõiki piirkonnas mõõdetud geneetilisi markereid
