Balti murenemiskoorikus esineb erineva morfoloogia ja keemilise koostisega karbonaate. Käesoleva
töö käigus leiti kaltsiiti ja Fe-rikast dolomiiti (ankeriiti). SEM analüüsid näitavad, et valdavalt
esinevad karbonaadid neljal erineval viisil – soontena, ebakorrapäraste laikudena, massiivselt ja teiste
mineraalide ääristena. Kaltsiiti võis kõige paremini märgata proove läbivate kaltsiidisoontena, aga
teda leidus ka teiste eelmainitud viisidel. Fe-dolomiiti esines laialdaselt, nii massiivselt,
ebakorrapäraste laikudena kui ka teiste mineraalide äärtes. SEM analüüside põhjal saame väita, et
morfoloogiliselt ja keemiliselt koostiselt sarnanevad uuritud karbonaadid teiste autorite poolt varem
uuritud karbonaatidega.
Karbonaatide isotoopanalüüsi tulemused näitasid, et süsiniku isotoopväärtused on tugevalt
negatiivsed, jäädes vahemikku -19,23‰ kuni -7,28‰. Isotoopanalüüsi tulemused langevad kokku
Neoproterosoikumis toimunud δ13C isotoopväärtuste kõikumistega, mis annab märku, et karbonaadid
on tekkinud murenemiskooriku tekkeaja lähedal ja on seotud Gaskiersi või Faquiersi jäätumistega
või siis Shuran-Wonoka sündmusega, mille käigus süsinikisotoopväärtused ulatusid alla -10‰
(Grotzinger jt., 2011).
Murenemiskoorikut mõjutanud diageneetilistele ja/või hüdrotermaalsetele muutustele viitavad
proovides esinevad savimineraalid illiit, segakihiline illiit-smektiit, kloriit ja proovis F237-9 esinev
kalkopüriit. Kuigi diageneetilised ja/või hüdrotermaalsed muutused on ilmselt mõjutanud
murenemiskoorikus leiduvate karbonaatide mineraalset ja isotoopkoostist vaid vähesel määral, ei saa
kindlalt väita, et karbonaadid on pedogeense päritoluga. Selleks, et selgitada karbonaatse ainese
päritolu, oleks vaja teostada täiendavaid uuringuid
