Käesoleva magistritöö eesmärkideks on uurida Kopenhaageni koolkonna esialgset ja edasiarendatud raamistikku küberjulgeoleku käsitlemiseks, ning analüüsida, kas ja kuidas on küberjulgeolekustamine aset leidnud reaalsuses. Töö uurimisküsimusteks on, kuidas toimub küberjulgeolekustamine Kopenhaageni koolkonna järgi ning kas Eestis on toimunud 2007. aastast alates küberjulgeolekustamine 2007. aasta küberrünnete tulemusel?
Töö teoreetiline raamistik keskendub Kopenhaageni koolkonna julgeolekustamise teooriale. Metodoloogiliseks aluseks võetakse Lene Hanseni poststrukturalistlik diskursusanalüüs kõneaktide uurimiseks. Empiirilises osas käsitletakse küberjulgeolekustamise teooria ja Hanseni poststrukturalistliku diskursusanalüüsi sünteesi abil Eesti riigi esindajate kõneakte ning uuritakse Eesti küberjulgeolekuga seotud arengukavasid ja kübervaldkonna teadvustamist riigi esindajate kõnedes.
Magistritöö tulemusena saab väita, et Kopenhaageni teooria põhjal on võimalik luua põhjalik küberjulgeolekustamise teooria ning küberjulgeolekustamine leidis aset Eesti Vabariigis 2007. aasta küberrünnete ajal ja järgselt.
Uurimistöö tulemusi on võimalik kasutada küberjulgeolekustamise analüüsimiseks teiste riikide ja metodoloogiate põhjal, sest magistritöös väljaarendatud teoreetiline raamistik pakub originaalse lähenemise Kopenhaageni koolkonna pinnalt loodud küberjulgeolekustamise teooriale.http://www.ester.ee/record=b4412231~S77*es
