Jala koormusjaotuse mõõtmine võimaldab saada informatsiooni pöia ja hüppeliigese morfofunktsionaalse seisundi kohta kõndimise, jooksmise ja muude funktsionaalsete tegevuste ajal. Jala koormusjaotuse mõõtmine on uus objektiivne meetod tugi liikumissüsteemi ning neuroloogiliste patsientide uurimisel, samuti diabeetilise või perifeerse neuropaatia korral. Artiklis on antud lühiülevaade uue diagnostikameetodi põhimõtetest ja kasutusvaldkondadest. 


Eesti Arst 2003; 82 (3): 161–16

Kuik, Rein

Maaroos, Jaak

Pintsaar, Aivar

Journals from University of Tartu

161Degeneratiivsed liigesehaigused on kujunenudoluliseks terviseprobleemiks kogu maailmas.Praegusel ajal on puusa- ja põlveliigeseendoproteesimine üks sagedasemaid operatsioonearenenud riikides. Maailmas tehakse umbes400 000 puusaliigese endoproteesimist aastas,Tartu Ülikooli Kliinikumis tehakse aastas keskmiselt450 puusa- ja põlveliigese endoproteesimist.Viimastel on aastatel hakatud suuremat tähelepanupöörama inimkeha, sh alajäseme biomehaanikale.Paljud erineva geneesiga skeleti- ja lihassüsteemipatoloogiad väljenduvad alajäseme morfo-funktsionaalsete häiretena. Kuni 2002. aastanipuudus Eestis adekvaatne ja objektiivne nendehäirete diagnoosimise ning mõõtmise võimalus,kuid vajadust sellise süsteemi järele tunnevadpaljud meditsiinierialad (taastusravi, orto-peedia ja traumatoloogia, spordimeditsiin,neuroloogia, kirurgia, endokrinoloogia jm) ningteised inimkeha liikumis- ja tugifunktsiooniuurimisega tegelevad distsipliinid. Eriti olulisetähendusega on jala koormusjaotuse mõõtminetaastusravis, seda just ravimenetluste tõendus-põhisuse ning ravitulemuste objektiivse hindamiseosas (1). 2002. aastal oli TÜ Kliinikumil võimaliksoetada rahvusvaheliselt aktsepteeritud ning niiravi kui teadustööks sobiv jala koormusjaotuseanalüsaator Footscan Scientific Romberg 3D Box(RSscan International, Belgia) koos kahesurveplaadiga (pikkusega 2 m ja 0,5 m)(vt foto 1, 2).Artikli eesmärgiks on anda lühiülevaade uuediagnostikameetodi põhimõtetest ja kasutus-valdkondadest.Jala koormusjaotuse mõõtmine võimaldab saadainformatsiooni pöia ja hüppeliigese morfo-funktsionaalse seisundi kohta kõndimise, jooksmiseja muude funktsionaalsete tegevuste ajal. Jalakoormusjaotuse mõõtmine on tunnustatud kuioluline uurimismeetod, mida kasutatakse nendepatsientide uurimisel, kellel on diabeetiline võiperifeerne neuropaatia, aga ka erinevad muskulo-skeletaalsed ja närvisüsteemi haigused (2).Uuringuks kasutatava surveplaadiga onvõimalik määrata jala ning toetuspinna vahelisimõjusid. Täpsemalt – sellega mõõdetakse toe-reaktsiooni jõu vertikaalset komponenti (GRF,ground reaction force), mida väljendatakse rõhunaN/cm². Mõõtmisel saadud andmeid on võimalikkasutada väga laialdaselt paljude jalamorfofunktsionaalseid häireid põhjustavatehaiguste ravi ja taastusravi tõhususe hindamisel,raviplaanide koostamisel ja muutmisel, orto-peediliste jalatsite, ortooside ning liikumisraviharjutusprogrammide määramisel. Samuti onnende parameetrite alusel võimalik interpreteeridaliigeste, kõõluste ja kogu alajäseme liikumis-jala koormusjaotuse analüüs, taastusravi, ortopeediaJala koormusjaotuse mõõtmine ning sellekasutusvõimalused taastusravisRein Kuik1, Jaak Maaroos1, Aivar Pintsaar2 – 1TÜ Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravikliinik, 2TÜ Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliinikJala koormusjaotuse mõõtmine võimaldab saada informatsiooni pöia ja hüppeliigesemorfofunktsionaalse seisundi kohta kõndimise, jooksmise ja muude funktsionaalsete tegevusteajal. Jala koormusjaotuse mõõtmine on uus objektiivne meetod tugi-liikumissüsteemi ningneuroloogiliste patsientide uurimisel, samuti diabeetilise või perifeerse neuropaatia korral. Artiklison antud lühiülevaade uue diagnostikameetodi põhimõtetest ja kasutusvaldkondadest.TAASTUSRAVIEesti Arst 2003; 82 (3): 161–165162aparaadi seisundit. Kogu labajalale langevatkoormust on võimalik objektiveerida niianatoomiliselt kui ka reaalses dünaamilisesfunktsioonis. Uuringuid tehakse nii täiskasvanutelkui lastel. Selline mõõtmine võib olla patsiendikõndimisanalüüsi komponent või tehtud iseseisvakliinilise uuringuna. Samuti saab hinnata patsiendikoordinatsioonivõimet ning määrata kehakoormuskeskpunkti liikumise kiirust ning amplituudiRombergi testil. Siinjuures on oluline märkida, etkogu uuring on mitteinvasiivne ja uuritavale mugav.Nagu eespool mainitud, on uuringusüsteemikasutus interdistsiplinaarne:• spordimeditsiin ja taastusravi – spordi-vigastuste ennetamine ja diagnostika, taastusraviraviplaanide väl jatöötamine ja nendeefektiivsuse hindamine;• traumatoloogia ja ortopeedia – skeleti-süsteemi haiguste ja vigastuste diagnostika jaoperatiivse ravi planeerimine ning tulemustehindamine (näiteks puusa- ja põlveliigeseendoproteesimine, hallux valus’t korrigeerivadoperatsioonid jm) (3);• sisemeditsiin – reumatoloogiliste haigeteoperatiivse ravi planeerimine ja õige meetodivalik, ravitulemuste hindamine;• neuroloogia – liikumisfunktsiooni häiretediagnostika ja ravi planeerimine, ravitulemustehinnang;• ortopeediline taastusravi – individuaalseteproteeside ja ortooside väljatöötamine javalmistamine;• üldkirurgia – jalakahjutusega seotud prob-leemide lahendamine diabeedihaigetel.Seadmed ja uuringumetoodikaTüüpiline jala koormusjaotuse mõõtmise süsteemkoosneb surveplaadist, personaalarvutist,sünkronisaatorist ning tarkvarast. Tarkvaravõimaldab jagada talla pinna mitmeks regiooniksning arvutada nende piirkondade kohtamaksimaalse rõhu, keskmise rõhu, toereaktsioonijõu vertikaalse komponendi väärtused, koormus-jaotused erinevate piirkondade vahel ningkoormuskõverad vastavatele piirkondadele jm.Samuti on võimalik määrata jalatüüpi (võlviindeksialusel), kandade positsiooni, pöidade abduk-tsiooni/aduktsiooni, pronatsiooni/supinatsiooni,toetusfaasi komponentide pikkust, kasutadamarkereid erinevate anatoomiliste piirkondadeuurimiseks, hinnata ristivõlvi seisukorda jm (4).Mõõdetut saab esitada graafiliselt kahe- võiFoto 1. Jala koormusjaotuse analüsaator.Foto 2. Surveplaat (2 m).TAASTUSRAVI163kolmemõõtmelisena ning tabelitena. Mõõtmisi onvõimalik teha nii staatiliselt kui dünaamiliselt.Kirjeldatud süsteemi hindamise olulistekskriteeriumiteks on resolutsioon ning mõõtmis-sagedus. Resolutsiooni määrab sensorite arv ühelsurveplaadi ruutsentimeetril. Tavaliselt on see2 sensorit/cm². Meil kasutusel oleval süsteemil onresolutsioon 4/cm². Suurema resolutsioonigasüsteemid võimaldavad saada täpsemaidandmeid väiksemate anatoomiliste struktuuridekoormatuse kohta. Seetõttu on suurem resolutsioonväga oluline just lasteuuringutel.Mõõtmissagedus on mõõtmiste arv, mida ükssensor võimaldab ühes sekundis teha (Hz). Kuikõndimise uurimisel piisab 45–100 Hz sagedusest,siis jooksmise salvestamiseks on vajalik vähemalt200 Hz mõõtmissagedus. Enamiku süsteemidemõõtmissagedus on vahemikus 50–100 Hz. Meilkasutusel olev süsteem võimaldab uuringuid kuni300 Hz mõõtmissagedusega.Süsteemi usaldusväärsuse tagavad mõõtmisetäpsus ning sensorite kvaliteet. Tavaliselt tehakse3–5 üksteisele järgnevat mõõtmist (5). Vaatamatasellele ei saa mõõtmistulemustest 100% usaldus-väärsust oodata, sest iga kord võib uuritav üleplaadi kõndida erinevalt (2). Seetõttu on erinevatemõõtmiste tulemuste võrdlemine hädavajalik, kuidtihti väga aeganõudev. Lisaks sellele peakskoormusplaadi mõõtmisala olema piisavalt suur,mis võimaldaks uuringut korraldada nii, et patsientei peaks kõndides püüdma jalaga plaati tabada.See häirib oluliselt patsiendi kõnnakut ning tulemuson vähem usaldatav (6). Kõndimistee pikkus enneja pärast plaati võiks olla vähemalt 3 sammu.Oluline on ka liikumise kiirus. Kõndimiskiirusmõjutab plantaarrõhkusid ning mõõtmise täpsust.Vaba kiirusega (patsiendile omase kiirusega) ülesurveplaadi kõndimine annab parima tulemuse.Vastandiks on kõndimine määratud kiirusegametronoomi järgi.Meil on kasutusel kaks surveplaati pikkusega2 m ja 0,5 m. Kahemeetrine plaat on üks suurimatestmaailmas toodetavatest. 0,5-meetrine plaat onmõeldud kasutamiseks mobiilse uuringuseadmena,mida saab tarvitada ka väljaspool mõõtmislaborit.Plaatides on kasutusel polümeersensorid, miskujutavad endast rõhutundlikke takisteid. Survelväheneb sensorite elektriline takistus (2).Süsteemi on võimalik kasutada ka kombinatsioonismitme teise seadmega. Sagedasti kombineeritakseseda elektromüograafiga (EMG). EMG on vägaväärtuslik lisameetod kliinil iseks kõndimis-analüüsiks, kuna sellega saab täpsed andmedlihaste kohta, mis tingivad kõnnakuhäireid. Selliseluuringul kasutatakse enamasti pinna EMGd (meilon kasutusel Muscle Tester ME 3000P4, MegaElectronics, Soome). Andmed edastataksesünkronisaatorile kas telemeetriliselt, kaabli kauduvõi mälukaardiga (7). Näiteks võimaldab EMG jajala koormusjaotuse analüsaatori kombinatsioontäpsemalt hinnata kõndimismustri muutusi pärastpuusa- või põlveliigese endoproteesimist, aga kahemipleegilistel patsientidel (8). Lisaväärtuseannab nendel juhtudel peale dünaamilise analüüsika staatilise uuringu võimalus. Võimalik on hinnataposturaalset stabiilsust näiteks enne ja pärastpuusaliigese endoproteesimist (sh anda hinnangka jalgade pikkuse võimalikule erinevusele), samutihinnata kõndimismustri ja jala koormusjaotusemuutusi ning taastusravi mõju nendele (9).Jala koormusjaotuse analüsaatorit on võimalikkasutada koos kolmemõõtmelise videoanalüüsi süs-teemiga, elektrogonimeetri, sensorsisetaldade jtseadmetega, millest vastuvõetavad signaalidsünkroniseeritakse, ning erinevaid seadmeid saabkasutada ühtse kompleksina.Praeguseks oleme jala koormusjaotuse analü-saatorit kasutanud 200 haige uurimisel. Suuremosa patsientidest saadeti meile uuringutelespordivigastuste järel ning alajäseme ülekoormus-sündroomide tõttu. Alajäseme morfofunkt-sionaalsete häirete korrigeerimiseks on mõõtmis-tulemuste põhjal valmistatud üle 80 paariindividuaalseid moodultallatugesid. Teine olulineuuringurühm on olnud põlve- ja puusaliigeseendoproteesiga patsiendid, kelle seisunditTAASTUSRAVI164hinnatakse 1 kuu enne ning 3 ja 6 kuud pärastoperatsiooni. Kompleksne jala koormusjaotusehindamine võimaldab käsitleda siiani väheuuritudseoseid põlve- ja puusaliigese endoproteesimise,alajäseme koormusjaotuse muutuste ningalajäsemete lihaste funktsionaalsete muutustevahel. Tänapäevase diagnostilise kompleksi abilsaab õigel ajal korrigeerida kompensatoorseidlülisambadeformatsioone, lihaste lokaalsetülekoormust ning tagada liikumisravi monitooringuabil optimaalse koormuse intensiivsuse ja mahtu.Puusa- ja põlveliigese patoloogiaga haigetekompleksne käsitlus nii pre- kui ka postoperatiivsesstaadiumis võimaldab rakendada teaduslikultpõhjendatud meetodeid taastusravis, tagades uueravi ja diagnostilise kvaliteedi. Esialgsed tulemusedon näidanud rakendatud metoodika üldisematsotsiaal-majanduslikku tähtsust töövõimeliseelanikkonna taastusravis ja tugi-liikumissüsteemihaigete elukvaliteedi parandamisel.Individuaalselt valmistatavad tallatoedKasutatud meetodi üheks praktiliseks väljundiks onjala koormusjaotuse analüüsi tulemuste arvestamineindividuaalsete tallatugede valmistamisel(vt foto 3). Kasutusel on Belgia ettevõtete RSscanInternational ja AFT koostöös väljaarendatudtallatugede valmistamise tehnoloogia. Seebaseerub nende firmade üle 16 aasta kestnuduurimistööl ning koostööl ortopeedia ja bio-mehaanika keskustega üle maailma. Esialgu võetiselliselt valmistatud tallatoed kasutusele jooksjatel,seejärel on nende kasutusvaldkond tunduvaltlaienenud. Jala koormusjaotuse analüüsi tulemusteFoto 3. Moodulsüsteemi tallatoed.põhjal kombineeritakse erinevad moodulid(alusmoodulid, korrektsioonimoodulid, katte-moodulid) patsiendile sobivate tallatugedevalmistamiseks. Need tagavad jalale neutraalsepositsiooni ning takistavad ebaõiget liikumist(funktsionaalne korrektsioon). See võimaldab ärahoida olukordi, kui jala ülekoormuse, ebastabiilsuseja hüperpronatsiooni tõttu tekivad põlvevigastused(“jooksja põlv” jm) või tendiniidid (Achilleusetendiniit, plantaarfastsiit jm), aga ka eespöiaprobleemid (metatarsalgia, hallux valgus jm) (10).KokkuvõtteksJala koormusjaotuse mõõtmine on taastusravis uusobjektiivne meetod, mis võimaldab tõenduspõhiseltanalüüsida ja hinnata ravitulemusi (11). Meetodon edukalt rakendatav tugi-liikumissüsteemi,närvisüsteemi ja teiste haigete seisundi diag-nostikas, taastusravis ning ortopeediliste abi-vahendite valmistamisel.Kirjandus1. Femery V, Moretto P, Hespel JM, Lensel G. Plantarpressure biofeedback device for foot unloading. In:Hennig E, Stacoff A, eds. Proceedings of the 5 thSymposium on Footwear Biomechanics; 2001; Zuerich,Switzerland; 2001. p.36–7.2. Orlin MN, McPoil TG. Plantar pressure assessment.Phys Ther 2000;80:399–409.3. Kernozek TW, Roehrs TD, McGarvey S. Analysis ofplantar loading parameters pre and post surgicalintervention for hallux valgus. Clincal Biomechanics.1997;12:S18–9.4. Kanatli U, Yetkin H, Simsek A, Keser S, Guzel V.Evaluation of the transverse metatarsal arch of thefoot with gait analysis. J Bone Joint Surg 1999;81:222.TAASTUSRAVI165Measurement of plantar pressure provides the indicationof foot and ankle function during gait as well as of otherfunctional activities. Plantar pressure data have beenrecognized as an important element in assessment ofpatients with diabetes, peripheral neuropathy andvarious musculoskeletal and neurological disorders.5. Bukowski EL. Variability of plantar pressure data: acomparison of the two-step and midgait methods. PhysTher 2000;80:426.6. Hillard PJ, Harrison AJ, Atkins RM. An automatedmethod for processing foot pressure data. J Bone JointSurg 1997;79:464.7. Morag E, Cavanagh PR. Structural and functionalpredictors of regional peak pressures under the footduring walking. J Biomech 1999;32:359–70.8. Peat M, Dubo HI, Winter DA, Quanbury AO, Steinke T,Grahame R. Electromyographic temporal analysis ofgait: hemiplegic locomotion. Arch Phys Med Rehabil1976;57:421–5.9. Wykman A, Goldie I. Postural stability after total hipreplacement. Int Orthop 1989;13;4:235–38.10. Harries M, Williams C, Stanish WD, Micheli LJ. OxfordTextbook of Sports Medicine. Oxford: OxfordUniversity Press; 1998.11. Young CR. The F-SCAN system of foot pressureanalysis. Clin Ped Med Surg 1993;10:455–61.SummaryMeasurement of foot pressure distribution and its use in rehabilitationMeasurements of plantar pressure distribution have acrucial role in rehabilitation for ensuring the effectivenessof treatment and evidenc e-based results. The purposeof the present paper was to give a brief survey of thenature of this new diagnostic method and its field ofuse.rein.koik@kliinikum.eeTAASTUSRAVI

English

Jala koormusjaotuse mõõtmine ning selle kasutusvõimalused taastusravis

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/9574/4761

Jala koormusjaotuse mõõtmine ning selle kasutusvõimalused taastusravis

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu