31. augustil 2009. aastal järjekordset õppeaastat alustanud arstiteaduskond rõõmustab oma tudengite kõrge taseme üle. Käesoleval õppeaastal õpib teaduskonnas kokku 1526 üliõpilast, nendest 107 välisüliõpilast.


 Eesti Arst 2009; 88(9):563−56

Starkopf, Joel

Journals from University of Tartu

563 ARSTITEADUSKONNA PÄEV 200931. augustil 2009. aastal järjekordset õp-peaastat alustanud arstiteaduskond rõõ-mustab oma tudengite kõrge taseme üle. Käesoleval õppeaastal õpib teaduskonnas kokku 1526 üliõpilast, nendest 107 välis-üliõpilast. Põhiline osa meie tudengitest õpib arstiõppe kuuel kursusel. Esmakur-suslasi võeti arstiteaduse erialale 160. Neist 140 asub õppima eestikeelses õppekavas riigieelarvelisele ja 4 tasulisele kohale, 16 tudengit alustab tasulises õppes ingliskeel-ses rühmas. Hambaarstiteaduses alustab 32 (riigieelarvelisi 25) ja proviisoriõppes 49 (riigieelarvelisi 29) üliõpilast. Ligi poo-led arstiteaduskonna esmakursuslastest on kuld- või hõbemedaliga gümnaasiumi-lõpetajad. Arstiteaduskonda võetakse uusi tudengeid endiselt vastu paremusjärjes-tuse alusel. Juuresolevalt jooniselt (vt jn) on näha, et arstiteaduskonda astumiseks vajalik minimaalne punktisumma on aas-tate jooksul järjest suurenenud. Seega on heameel tõdeda, et arstiamet on populaar-ne ja õppimine Tartu Ülikooli arstiteadus-konnas kõrgelt hinnatud. Sellise positiivse arengu taga on kindlasti kogu ühiskonna viimase 15 aasta kollektiivsed jõupingu-tused: tervishoiusüsteemi ülesehitamine, arstide palgapoliitika, aga ka olulised muu-datused ülikoolihariduse ja  teaduse vallas. Praeguse majanduslikult kitsa aja valguses on eriti oluline suuta seda head arenguplat-vormi säilitada. Lisaks põhiõppe üliõpilastele alustab õppetööd 117 magistranti, neist 15 õendus-teaduse, 22 rahvatervishoiu ja 9 biomedit-siini eriala esmakursuslast, ning 151 dok-toranti. Doktoriõppe alustajaid on viimaste hulgas 28, neist 3 hiljuti arstiteaduskonna lõpetanut. Eesti erinevates haiglates jät-kab haridusteed kokku 498 arst-residenti, nende hulgas 119 alustajat. Residentuuri kandideeris tänavu 95 (sh 6 hambaarsti) põhiõppe lõpetajat, kellest sisse sai 81. Kokku alustab eriarstiõppes tänavu 119 noort kolleegi. Arstiteaduskonna akadeemilise perso-nali moodustavad 213 õppejõudu ja 112 Joel Starkopf  − TÜ arstiteaduskonna dekaanArstiteaduskond uue õppeaasta hakul8682787470Joonis. Arstiteaduskonna riikliku koolitustellimuse õppekohtadele vastu võetud üliõpilaste minimaalne punktisumma aastate kaupa. Arstiteadus Hamba-arstiteadusProviisori-õpe2005 80,5 82,5 752006 78,25 81,5 75,252007 82,9 83,5 79,92008 82,7 83,7 78,92009 84,6 83,7 81Eesti Arst 2009; 88(9):563−564564ARSTITEADUSKONNA PÄEV 2009teadustöötajat, nende hulgas 30 arstitea-duste professorit, 48 dotsenti, 42 lektorit või vanemassistenti ja 93 assistenti. Arstiteaduskonna lõpetas sellel aastal 187 noort kolleegi, kellest 120 olid arstitea-duse eriala lõpetajad, sh 18 välisüliõpilast. Hambaarstiteaduse erialal oli lõpetajaid 29, proviisoriõppes 26 ja biomeditsiini erialal 2. Õenduse magistriõppe lõpetajaid oli 6, rahvatervishoius 3 inimest. 2009. a. kevad-semestril kaitses doktorikraadi 11 inimest, sügissemestril on oodata 5 dissertandi li-sandumist. Milliseid arenguid toob arstiteaduskonna-le käesolev õppeaasta? Õppetöö vallas on oluliseks muutuseks üleminek Euroopa ai-nepunktide süsteemile õppekoormuse ar-vestamisel. See toob kaasa auditoorse õppe osakaalu mõningase vähenemise, suureneb iseseisva õppe tähtsus. Selles kontekstis on oluline õppematerjalide ajakohastami-ne ja väljatöötamine. Palju on kasutamata potentsiaali veebipõhises õppes. Teise õp-petöö probleemina on fookuses valikainete süsteem. Üliõpilastele on vaja pakkuda või-malust pikemaks süvenemiseks nii teadus-töös kui ka kliinilises praktikas. Selle õppe-aasta jooksul loodame jõuda optimaalsete lahendite väljatöötamiseni. Arstiõppe jätkusuutlikkuse nurgakiviks on tulemuslik, akadeemilist personali pii-savalt taastootev teadustöö. Eeloleval õp-peaastal seisab ees siirdemeditsiini hoone projekteerimine ja ehituse alustamine. Lisanduvad laboripinnad, vivaarium ja teadusaparatuur loovad olulise eelduse nii siirdemeditsiini tippkeskuse kui ka kogu arstiteaduskonna teaduspotentsiaali edasiseks arenguks. Aga siiski, betoon ja metall – see on vaid taust. Kõige olulise-mad on inimesed. Euroopa tõukefondide rahastatud meetme abil käivitatud kon-kursside kaudu üritab Tartu Ülikool tuua kriitilistesse valdkondadesse teadustöö elavdamiseks 14 nn strateegilist professo-rit väljastpoolt Eestist. Arstiteaduskond loodab leida tugevaid kandidaate radio-loogia, patoloogia ja neuropatoloogia valdkonda. Suvel läbisid edukalt esimese konkursivooru kahe arstiteaduskonnaga seotud doktorikooli – kliinilise meditsii-ni ning biomeditsiini ja biotehnoloogia – projektid. Nende programmide kaudu loodame oluliselt suurendada doktoriõp-pe mahtu ja muutuda efektiivsemaks, et jõuda stabiilselt 20–25 doktoritöö kaits-miseni aastas. Doktoriõppesse on ooda-tud teadustööst huvituvad kolleegid kõik-jalt Eestist, ka juba praktiseerivad arstid. Oluliseks prioriteediks peab arstiteadus-kond koostöö tihendamist teiste haiglate ja teadusasutustega – vaid kogu Eesti po-tentsiaali kaasamine tagab meile konku-rentsivõimelise meditsiinihariduse. Arstiüliõpilased loodavad alanud õppe-aastalt muu hulgas kindlasti ka läbimurret pikalt arutatud abiarsti (viimaste kursuste üliõpilane, kes võib töötada iseseisva ter-vishoiutöötajana) temaatikas. Arstitea-duskond toetab igati Eesti Arstiteadusüli-õpilaste Seltsi initsiatiivi selleks vajalike seadusmuudatuste tegemisel. Kokkuvõttes ootab arstiteaduskonda tegus aasta. Loodan siiralt, et vaatamata silma-piiril terenduvale eelarvekärpele areneb arstiteadus jätkuvalt ja jõudsalt. Joel.Starkopf@kliinikum.eeEesti Arst 2009; 88(9):563−564

English

Arstiteaduskond uue õppeaasta hakul

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/10529/5715

Arstiteaduskond uue õppeaasta hakul

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu