Liik, Maarika

Journals from University of Tartu

441Eesti Arst 2015; 94(7):441–442MITMESUGUSTKiri toimetusele: krambid või epilepsiaMaarika Liik – TÜ närvikliinik, neurofüsioloog Igapäevases kliinilises töös, haigus-lugude sissekannetes, aga ka loengu- ja õppematerjalides torkab silma ja kõrva termini „kramp“ rohke kasutamine epileptilistest hoogu-dest rääk imisel . Nä iteks räägi-takse epi lepti l isest patsiendist, kellel esines „krambisündroom“ ja „krampide“ kupeerimiseks alustati „krambirav imite“ manustamist. Võib isegi selguda, et tegemist on vana „krambihaigega“. Teatud haiguste kirjeldamisel kuuluvad sageli kliinilisse pilti „krambid“ või erakorralisematel juhtudel „kram-bistaatus“. Eriti häirivalt mõjub see meditsiinilistes dokumentides, eestikeelsetel loenguslaididel ja õppetekstides. Epilepsia on eelkõige aju valmis-olek hoogude tekkeks. Selle põhju-seks on ülemäärane neuronaalne aktiivsus ajus ja selle tulemuseks on omakorda erinevate kliiniliste, hoole omaste avalduste teke – muutused tundlikkuses, motoorikas, käitu-mises või teadvuses. Definitsiooni kohaselt on valmisolek epileptiliste hoogude tekkeks ajukoe univer-saalne omadus, mis võib avalduda vastusena erinevatele neuroloogilis-tele katastroofidele närvisüsteemis – olgu selleks vaskulaarsed haigused, metaboolsed häired, kasvajad vms. See omakorda tähendab, et epilep-tiliste hoogudega võivad ühel või teisel moel kokku puutuda väga erinevate erialade esindajad ning hoogude diagnoosimine, dokumen-teerimine ja ravimine ulatub kaugelt üle neuroloogia piiride. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on kramp lihaste tahtetu (valu-l ine) kokkutõmbumine, tõmblev liigutus või suurenenud pingutus. Seega peetakse silmas motoorseid avaldusi. Toonilis-kloonilise hoo korral Joonis 1. Ärkvel ja suletud silmadega terve täiskasvanu EEG põhirütm. Joonis 2. Absaanshoole omane 3 Hz sagedusega spaikide ja aeglaste lainetega aktiivsus EEG-l. EEG aktiivsuse markantne muutus, mille kliiniliseks korrelaadiks on lühiaegne teadvuseseisundi muutus, kuid ei esine „krampe“. on lihaste kontraktsioon kõrvalt-vaatajale kindlasti kõige silmator-kavam avaldus hoo juures. Paraku on see üksnes osa kogu elektrofüsioloo-gilisest sündmustikust. Öeldes selle seisundi kohta „kramp“, ignoreerime kõiki teisi avaldusi peale motoorsete, mis samuti võivad ilmneda, olgu nendeks käitumise muutus, teadvuse-häire, hingamispeetus, kardiaalsed 442MITMESUGUSTEesti Arst 2015; 94(7):441–442sümptomid, põietühjenemine jt. On väga palju hooge, mille korral krampe ei esine, on „krambihaigeid“, kellel pole kunagi esinenud ühtegi krampi ja veelgi enam – mittekonvulsiivse staatuse näol on tegemist „kram-bistaatusega“, mille puhul võivad igasugused motoorsed avaldused puududa. Mõistagi on kramp meditsiinilise terminina omal kohal lihasekram-pide mõistes. Olgu nendeks sageli esinevad öised lihasekrambid sääre-lihastes või mitmete perifeersete närvide ja l ihasehaiguste korral esinevad krambid. Sellisel juhul on põhjus perifeerses närvisüsteemis või lihase elektrofüsioloogias, mitte kesknärv isüsteemis. Ja la l ihaste krambid on enamasti küll idiopaa-tilised, aga neid võivad soodustada või esile kutsuda mitmesugused meditsiinilised asjaolud, näiteks ureemia, diabeet, hüpokaltseemia ja hüpokaleemia. Krampe võivad põhjustada ka rav imid, näiteks diureetikumid, nifedipiin, streoidid, tsimetidiin ja satiinid.Eestikeelne sõna „hoog“ kirjeldab epilepsiale omast mis tahes parok-süsmaalset muutust kõige täpsemalt ( ld ictus, ingl seizure). See termin ei ütle midagi hoo kliiniliste sümpto-mite kohta ja jätab lahtiseks võima-luse seda täpsemalt kirjeldada. Epilepsia uurimis- ja teavitustöö kandev idee on, et epi lepsia on rohkem kui hood. Sama moto all toimus käesoleva aasta 9. veebruaril rahvusvaheline epilepsiapäev, mille ellukutsujateks on epilepsiaga tege-levad eriala- ja patsiendiorganisat-sioonid. See juhtlause rõhutab erine-vaid tahke, mida epilepsia lisaks hoogudele in imese igapäevases elus puudutab: stigmatiseeritus, kaasuvate psüühika- ja kognitiiv-sete häirete esinemine ning suur suitsi idirisk. Arvan, et hoogude nimetamine „krampideks“ annab oma osa epilepsiaga inimeste stig-matiseeritusse. Kutsun üles loobuma termini „kramp“ kasutamisest epi lepti-liste hoogude kontekstis. See on ebatäpne, ei hõlma kõiki hoo aval-dusi, ei ütle midagi selle põhjuste kohta ja on stigmatiseeriv. Epilepsia on rohkem kui hood ja hood on rohkem kui krambid. Kas ravida tsirroosihaigete lihasekrampe baklofeeniga?Enam kui kolmveerandil maksa-tsirroosiga haigetest esinevad va lu l ikud l ihasekrambid, mis võivad häirida ka ööund ja halven-davad olu l iselt eluk va l iteet i . Praegu kasutatakse raviks põhi-liselt vitamiine ja korrigeeritakse elektrolüütide tasakaalu. Uue alternatiivina on hakatud proovima maksatsirroosihaigete lihasekrampide raviks baklofeeni. Kuigi refereeritud uuringus osale-nute arv on järelduste tegemiseks väike, avaldas ajakiri Hepatology uuringu tulemused. Maksatsirroosihaigetel esinesid lihasekrambid keskmiselt 5,5 ± 2,1 päeva nädalas. 4nädalase rav i järel oli lihasekrampidega päevi 1,4 ± 2,0 (p = 0,01). Valu inten-si ivsus vähenes 10pal l ise valu hindava visuaalse analoogskaalaga (VAS) mõõdetuna ravieelselt skoo-rilt 8,5 ± 1,8 ravi lõpuks skoorini 2,8 ± 2,7 (p < 0,001). Uurimuse tulemusel järeldati, et baklofeen on tsirroosihaigete lihasekrampide ravimiseks ohutu ja tõhus. A LLIK A S Henry ZH, Northup PG. Baclofen for the treatment of muscle cramps in patients with cirrhosis: A new alternative. Hepatology 2015 Jul 14. doi: 10.1002/hep.27988. L-karnitiin vähendab maksatsirroosihaigete lihasekrampeJaapani teadlased Tokyos tegid ravimiuuringu, et ravida maksa-t s i r roosiha ige l i hasekrampe L-karnitiiniga. L-karnitiin osaleb rasvhapete  -oksüdatsioonis. Haigetele anti seda toidulisandit 8 nädala jooksul kolmes erinevas annuses: 300 mg, 900 mg ja 1200 mg päevas. Lihasekrampide sagedus vähenes 8 nädala jooksul 88,1%-l isikutest. Valu hinnati 100pallise v isuaalse analoogskaala ( VAS) alusel. Valuskoor vähenes ravi-tutel olulisel määral: 69,9 ± 22,5 pall i lt kuni 26,2 ± 29,1 pall ini (p < 0,0001). Oluliseks osutus ka see, milline oli haigetele antud L-karnitiini päevane annus. Liha-sekrambid vähenesid 43,5% neil haigetel, kes said L-karnit i in i 1200 mg päevas, aga rav imit 900 mg päevas saanud haigetel ainult 10,5% (p > 0,003). Ka liha-sekrambivalu vähenes suuremat annust saanutel oluliselt rohkem (p = 0,003).Seega järeldasid artikli autorid, et maksatsirroosihaigete l iha-sekrampide vähendamisel näib L-karnitiin olevat tõhus.A LLIK A S Nakanishi H, Kurosaki M, Tsuchiya K et al. L-carnitine reduces muscle cramps in patients with cirrhosis. Clin Gastroenterol Hepatol 2015;13:1540–3.LÜHIDALT

English

Kiri toimetusele: krambid või epilepsia

http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/12264/7371

Kiri toimetusele: krambid või epilepsia

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu