Kalm, Volli

Soosaar, Andres

Utlib

10
PÄEVAKORRAL
Eesti Arst 2016; 95(1):10–11
Muudatused arstiteaduskonnas Tartu 
Ülikooli struktuurireformi käigus
Volli Kalm, Andres Soosaar – Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli akadeemiline struktuur 
on aegade jooksul mitu korda muutunud. 
Academia Gustaviana alustas 1632. aastal 
teoloogia, jurisprudentsi, meditsi ini ja 
filosoofia teaduskonnaga ehk kolleegiu-
miga (1) ning 2016. aasta alguses ollakse 
taas olukorras, kus ülikooli akadeemilise 
selgroo moodustavad nel i va ldkonda: 
humanitaar- ja kunstiteadused, sotsiaaltea-
dused, meditsiiniteadused ning loodus- ja 
täppisteadused. Akadeemilise struktuuri 
muutumine annab tunnistust hariduse ja 
teaduse jõujoonte muutumisest nii ülikooli 
sees kui ka selle ümber. Tehtud muuda-
tused peaksid võimaldama ülikooli kui 
terviku efektiivset ja paindlikku juhtimist 
niisugusel viisil, et ülikooliülesed stratee-
gilised otsused domineeriksid kitsa eriala 
soovide ees. 
ÜLIKOOLI STRUK TUURIREFORMI 
KULG
Mõtted ülikooli akadeemilise struktuuri 
konsolideerimisest ja suuremate töökor-
ralduslike üksuste loomisest ulatuvad juba 
sajandivahetuse aegadesse, aga reaalsete 
tegudeni jõuti 2007. aastal, kui mitmest 
väiksemast moodustati teiste kõrvale kaks 
suurt teaduskonda (loodus- ja tehnoloogia-
teaduskond ning filosoofiateaduskond). 
Selle järel kujunes ülikoolis olukord, kus 
teaduskondades võis töötajate arv erineda 
ligi 50 korda ja teaduskondadesse kuuluvate 
üksuste (instituudid, kliinikud, osakonnad) 
töötajate arv varieerus kahest kuni mitme-
sajani. Niisugune olukord tegi akadeemi-
liste üksuste juhtimise keeruliseks ning 
tõi nende tegevuses kaasa dubleerimist 
ja killustumist. Protsessi ülikoolis toetas 
ka õppe- ja teadustöös järjest süvenev 
interdistsiplinaarsuse ja koostöö vajaduse 
tunnetamine rahvusvahelises ulatuses ning 
see töötas vastu senisele järjest kitsamale 
spetsialiseerumisele ja erialade eraldumi-
sele üksteisest.
2014. aasta alguses moodustati üheksa 
teaduskonna ja nelja kolledži kohale koos-
tööd koordineeriva juhtimistasandina neli 
valdkonda: humanitaarteadused ja kunstid, 
sotsiaalteadused, meditsiiniteadused ning 
reaal- ja loodusteadused. Koos uue põhi-
kirja jõustumisega 1. jaanuaril 2016 (2) 
võtsid valdkonnad üle seni teaduskondadele 
kuulunud juhtimistasandi. Seeläbi tasakaa-
lustus ülikooli struktuur, milles seniste 
suurte, keskmiste ja väikeste teaduskondade 
alusel moodustati neli ligikaudu võrdset 
üksust. Sisult sarnast akadeemilise struk-
tuuri nelikjaotust kasutatakse ka paljudes 
teistes ülikoolides ning selle tugevus seisneb 
selles, et nad on õppe- ja teadustöö sisult ja 
tähtsuselt võrdväärsed ning katavad valdava 
osa tänapäevasest teaduspõhisest õppe-, 
uurimis- ja arendustegevusest. 
Niisamuti koondusid ka senistes teadus-
kondades olnud üle 70 erineva suuruse ja 
nimetusega akadeemilist üksust uuenenud 
struktuuris 29 instituudiks ja kolledžiks. 
Seega vähenes oluliselt ülikooli akadeemiliste 
üksuste arv, kuid samas muutusid nad inim-
kapitali (töötajate ja üliõpilaste arvu järgi), 
rahastamise, õppekavade sisu haldamise 
ning teaduse fi nantseerimise seisukohalt 
suuremaks ja stabiilsemaks. Kindlasti on 
igapäevast haldust lihtsam korraldada suure-
mates struktuuriüksustes, lisaks peavad 
ülikoolis asjaajamist kergendama sihtfi nant-
seeringud erinevatesse e-lahendustesse. Info 
kiiret liikumist ning huvide ja tegevuste 
ülikooliülest koordineeritust soodustab nelja 
valdkonna dekaani kaasamine rektoraadi 
tegevusse. Samal ajal iseloomustab ülikooli-
väliselt kõrghariduse süsteemi riikliku 
koolitustellimuse kadumine, õppima asuva 
vanuserühma vähenemine, tulemuspõhine 
ülikoolide ja teadustegevuse rahastamine 
ning süvenev konkurents ülikoolide vahel. 
Niisuguses keerukas olukorras toimetule-
kuks on ülikoolil mõistlik oma ressursse 
ühendada ja erialaüleselt koos tegutseda.
Volli Kalm
Andres Soosaar
11
PÄEVAKORRAL
Eesti Arst 2016; 95(1):10–11
MEDITSIINITEADUSTE 
VALDKOND SEOB ARSTITEADUSE, 
TERVISHOIU NING SPORDI JA 
LIIKUMISTEADUSED 
2016. aasta algusest toimib Tartu Ülikoolis 
meditsiiniteaduste valdkond, mille moodus-
tasid seni iseseisvalt tegutsenud arsti-
teaduskond ja kehakultuuriteaduskond. 
Valdkonna koosseisu kuulub 6 instituuti: 
bio- ja si irdemeditsi ini, peremeditsi ini 
ja rahvatervishoiu, farmaatsia, kliinilise 
meditsiini, hambaarstiteaduse ning spordi-
teaduse ja füsioteraapia instituut. Ülikooli 
ajaloo vaatepunktist väärib märkimist, et 
kehalise kasvatuse instituut kuulus enne II 
maailmasõda samuti arstiteaduskonna koos-
seisu. Prekliiniliste ja kliiniliste erialade 
tihedam koostöö, samuti arstiteaduse, 
kehakultuuri ning tervishoiu lõimimine on 
eesmärgid, mille poole liikumisega luuakse 
head eeldused ühiste teadusteemade ja ka 
õppekavade arendamiseks ning osalemiseks 
terve ühiskonna ees seisvate terviseprob-
leemide lahendamisel 
Ülikooli nelja põhil ise akadeemilise 
üksuse nimetamine valdkondadeks ja mitte 
teaduskondadeks oli uue põhikirja vastuvõt-
misel tehtud kompromisside tulemus. See 
ei sündinud ülikoolis kui suures ja mitme-
kesises, paljude erialade ja õppekavadega 
asutuses kergelt, vaid takerdus mitmel 
korral erinevate huvide, eelarvamuste ja 
hirmude tõttu. Koordinatsioonitasemena 
toiminud meditsiiniteaduste valdkonna 
nõukogu soovis arstiteaduskonna nime 
säilitamist, kuid ülikooli senatis jäi seda 
pooldava otsuse tegemisest puudu üksnes 
mõni poolthääl. Kui mõelda valdkonnas 
õpetatavate erialade ning nendega seotud 
teadus- ja arendustegevuse peale, si is 
sobivad meditsiiniteadused nende ühisni-
metajaks isegi paremini kui arstiteadus. 
Samas võib traditsiooni jõud olla sedavõrd 
tugev, et valdkonna nime küsimus võib 
ükskord taas päevakorda ja otsustamisele 
tulla. On selge, et ülikooli neli valdkonda 
on oma tegevuse sisu ja eesmärkide poolest 
pigem sarnased suurte teaduskondadega, 
kuid esialgu keskendume struktuuriüksuste 
nimedest olulisematele teemadele, s.t nende 
sisulise arengu ja koostöö tagamisele. 
Suuremaid muudatusi meditsiiniteaduste 
valdkonnas võib vaadelda kahel tasandil. 
Esiteks saab võimalikuks arstiteaduse, 
sporditeaduse ja füsioteraapia senisest 
tõhusam sidestamine, mida realiseeritakse 
tihedama koostööna meditsiinikompetent-
sust vajavate erialade õppekavade vahel. Ka 
eraldiseisvana oli kehakultuuriteaduskonna 
teadustööst kaks kolmandikku sisuliselt 
seotud meditsiini ja tervishoiuga, nii et 
sellest vaatepunktist oli seniste iseseisvate 
teaduskondade ühendamine igati loomulik 
käik. Rahvastiku vananemine toob kaasa 
füsioteraapia osatähtsuse suurenemise kogu 
tervishoius ja meditsiinis ning ühtses vald-
konnas saavad ka arstid rohkem panustada 
füsioterapeutide õppesse, milles arenda-
takse kahte suunda – kliinilist ja liikumis-
teraapiat. Ka tänapäevane treeninguõpetus 
rajaneb suuresti meditsiiniteadustel.
Teiseks jätkus arstiteaduskonna senistes 
üksuste koondumine, mis sai alguse mõni 
aasta tagasi bio- ja siirdemeditsiini insti-
tuudi (SIME) moodustamisega, mis nüüd 
koondab valdkonna prekliinilise osa ühte 
võimekasse instituuti. Niisamuti moodus-
tati arstiteaduskonna senisest 17 väikesest 
kliinikust meditsiiniteaduste valdkonna klii-
nilise meditsiini instituut. Dekaani vastava 
otsuse korral on senistel kliinikutel võimalus 
jätkata k l i ini l ise meditsi ini instituudi 
töökorralduslike üksustena. Tartu Ülikooli 
ja TÜ Kliinikumi vahel kooskõlastatud ja 
ühtse juhtimise all olevate struktuuride 
liitmisega minnakse edasi kahe asutuse 
koostöös. Meditsiiniteaduste valdkonnaga 
on sisulises igapäevases koostöös ka loodus- 
ja täppisteaduste valdkonna teatud üksused 
ning ka TÜ Eesti geenivaramu, mis tegutseb 
ülikoolis valdkondadevälise iseseisva asutu-
sena ning arendab tulemuslikku koostööd 
SIMEga. 
Kokkuvõtteks võib märkida, et meditsiini-
teaduste valdkonnas töötavad inimesed on 
olnud ülikooli uue põhikirja jõustumise 
käigus väga konstruktiivsed ja koostöö-
va lmid ning kahe senise teaduskonna 
ühinemisest sündinud sünergia ja uued 
võimalused on tuntavad juba praegu. 
KIRJANDUS 
1.  Tartu Akadeemia (Academia Gustaviana) põhikiri. Tartu: Tartu 
Ülikooli Kirjastus; 2015.
2.  Tartu Ülikooli põhikiri. Jõustunud 01.01.2016. http://www.
ut.ee/sites/default/f iles/www_ut/ulikoolist/kehtib_ ala-
tes_01012016_tartu_ulikooli_pohikiri.pdf. 


English

Muudatused arstiteaduskonnas Tartu Ülikooli struktuurireformi käigus

Journals from University of Tartu

10PÄEVAKORRALEesti Arst 2016; 95(1):10–11Muudatused arstiteaduskonnas Tartu Ülikooli struktuurireformi käigusVolli Kalm, Andres Soosaar – Tartu ÜlikoolTartu Ülikooli akadeemiline struktuur on aegade jooksul mitu korda muutunud. Academia Gustaviana alustas 1632. aastal teoloogia, jurisprudentsi, meditsi ini ja filosoofia teaduskonnaga ehk kolleegiu-miga (1) ning 2016. aasta alguses ollakse taas olukorras, kus ülikooli akadeemilise selgroo moodustavad nel i va ldkonda: humanitaar- ja kunstiteadused, sotsiaaltea-dused, meditsiiniteadused ning loodus- ja täppisteadused. Akadeemilise struktuuri muutumine annab tunnistust hariduse ja teaduse jõujoonte muutumisest nii ülikooli sees kui ka selle ümber. Tehtud muuda-tused peaksid võimaldama ülikooli kui terviku efektiivset ja paindlikku juhtimist niisugusel viisil, et ülikooliülesed stratee-gilised otsused domineeriksid kitsa eriala soovide ees. ÜLIKOOLI STRUK TUURIREFORMI KULGMõtted ülikooli akadeemilise struktuuri konsolideerimisest ja suuremate töökor-ralduslike üksuste loomisest ulatuvad juba sajandivahetuse aegadesse, aga reaalsete tegudeni jõuti 2007. aastal, kui mitmest väiksemast moodustati teiste kõrvale kaks suurt teaduskonda (loodus- ja tehnoloogia-teaduskond ning filosoofiateaduskond). Selle järel kujunes ülikoolis olukord, kus teaduskondades võis töötajate arv erineda ligi 50 korda ja teaduskondadesse kuuluvate üksuste (instituudid, kliinikud, osakonnad) töötajate arv varieerus kahest kuni mitme-sajani. Niisugune olukord tegi akadeemi-liste üksuste juhtimise keeruliseks ning tõi nende tegevuses kaasa dubleerimist ja killustumist. Protsessi ülikoolis toetas ka õppe- ja teadustöös järjest süvenev interdistsiplinaarsuse ja koostöö vajaduse tunnetamine rahvusvahelises ulatuses ning see töötas vastu senisele järjest kitsamale spetsialiseerumisele ja erialade eraldumi-sele üksteisest.2014. aasta alguses moodustati üheksa teaduskonna ja nelja kolledži kohale koos-tööd koordineeriva juhtimistasandina neli valdkonda: humanitaarteadused ja kunstid, sotsiaalteadused, meditsiiniteadused ning reaal- ja loodusteadused. Koos uue põhi-kirja jõustumisega 1. jaanuaril 2016 (2) võtsid valdkonnad üle seni teaduskondadele kuulunud juhtimistasandi. Seeläbi tasakaa-lustus ülikooli struktuur, milles seniste suurte, keskmiste ja väikeste teaduskondade alusel moodustati neli ligikaudu võrdset üksust. Sisult sarnast akadeemilise struk-tuuri nelikjaotust kasutatakse ka paljudes teistes ülikoolides ning selle tugevus seisneb selles, et nad on õppe- ja teadustöö sisult ja tähtsuselt võrdväärsed ning katavad valdava osa tänapäevasest teaduspõhisest õppe-, uurimis- ja arendustegevusest. Niisamuti koondusid ka senistes teadus-kondades olnud üle 70 erineva suuruse ja nimetusega akadeemilist üksust uuenenud struktuuris 29 instituudiks ja kolledžiks. Seega vähenes oluliselt ülikooli akadeemiliste üksuste arv, kuid samas muutusid nad inim-kapitali (töötajate ja üliõpilaste arvu järgi), rahastamise, õppekavade sisu haldamise ning teaduse fi nantseerimise seisukohalt suuremaks ja stabiilsemaks. Kindlasti on igapäevast haldust lihtsam korraldada suure-mates struktuuriüksustes, lisaks peavad ülikoolis asjaajamist kergendama sihtfi nant-seeringud erinevatesse e-lahendustesse. Info kiiret liikumist ning huvide ja tegevuste ülikooliülest koordineeritust soodustab nelja valdkonna dekaani kaasamine rektoraadi tegevusse. Samal ajal iseloomustab ülikooli-väliselt kõrghariduse süsteemi riikliku koolitustellimuse kadumine, õppima asuva vanuserühma vähenemine, tulemuspõhine ülikoolide ja teadustegevuse rahastamine ning süvenev konkurents ülikoolide vahel. Niisuguses keerukas olukorras toimetule-kuks on ülikoolil mõistlik oma ressursse ühendada ja erialaüleselt koos tegutseda.Volli KalmAndres Soosaar11PÄEVAKORRALEesti Arst 2016; 95(1):10–11MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND SEOB ARSTITEADUSE, TERVISHOIU NING SPORDI JA LIIKUMISTEADUSED 2016. aasta algusest toimib Tartu Ülikoolis meditsiiniteaduste valdkond, mille moodus-tasid seni iseseisvalt tegutsenud arsti-teaduskond ja kehakultuuriteaduskond. Valdkonna koosseisu kuulub 6 instituuti: bio- ja si irdemeditsi ini, peremeditsi ini ja rahvatervishoiu, farmaatsia, kliinilise meditsiini, hambaarstiteaduse ning spordi-teaduse ja füsioteraapia instituut. Ülikooli ajaloo vaatepunktist väärib märkimist, et kehalise kasvatuse instituut kuulus enne II maailmasõda samuti arstiteaduskonna koos-seisu. Prekliiniliste ja kliiniliste erialade tihedam koostöö, samuti arstiteaduse, kehakultuuri ning tervishoiu lõimimine on eesmärgid, mille poole liikumisega luuakse head eeldused ühiste teadusteemade ja ka õppekavade arendamiseks ning osalemiseks terve ühiskonna ees seisvate terviseprob-leemide lahendamisel Ülikooli nelja põhil ise akadeemilise üksuse nimetamine valdkondadeks ja mitte teaduskondadeks oli uue põhikirja vastuvõt-misel tehtud kompromisside tulemus. See ei sündinud ülikoolis kui suures ja mitme-kesises, paljude erialade ja õppekavadega asutuses kergelt, vaid takerdus mitmel korral erinevate huvide, eelarvamuste ja hirmude tõttu. Koordinatsioonitasemena toiminud meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu soovis arstiteaduskonna nime säilitamist, kuid ülikooli senatis jäi seda pooldava otsuse tegemisest puudu üksnes mõni poolthääl. Kui mõelda valdkonnas õpetatavate erialade ning nendega seotud teadus- ja arendustegevuse peale, si is sobivad meditsiiniteadused nende ühisni-metajaks isegi paremini kui arstiteadus. Samas võib traditsiooni jõud olla sedavõrd tugev, et valdkonna nime küsimus võib ükskord taas päevakorda ja otsustamisele tulla. On selge, et ülikooli neli valdkonda on oma tegevuse sisu ja eesmärkide poolest pigem sarnased suurte teaduskondadega, kuid esialgu keskendume struktuuriüksuste nimedest olulisematele teemadele, s.t nende sisulise arengu ja koostöö tagamisele. Suuremaid muudatusi meditsiiniteaduste valdkonnas võib vaadelda kahel tasandil. Esiteks saab võimalikuks arstiteaduse, sporditeaduse ja füsioteraapia senisest tõhusam sidestamine, mida realiseeritakse tihedama koostööna meditsiinikompetent-sust vajavate erialade õppekavade vahel. Ka eraldiseisvana oli kehakultuuriteaduskonna teadustööst kaks kolmandikku sisuliselt seotud meditsiini ja tervishoiuga, nii et sellest vaatepunktist oli seniste iseseisvate teaduskondade ühendamine igati loomulik käik. Rahvastiku vananemine toob kaasa füsioteraapia osatähtsuse suurenemise kogu tervishoius ja meditsiinis ning ühtses vald-konnas saavad ka arstid rohkem panustada füsioterapeutide õppesse, milles arenda-takse kahte suunda – kliinilist ja liikumis-teraapiat. Ka tänapäevane treeninguõpetus rajaneb suuresti meditsiiniteadustel.Teiseks jätkus arstiteaduskonna senistes üksuste koondumine, mis sai alguse mõni aasta tagasi bio- ja siirdemeditsiini insti-tuudi (SIME) moodustamisega, mis nüüd koondab valdkonna prekliinilise osa ühte võimekasse instituuti. Niisamuti moodus-tati arstiteaduskonna senisest 17 väikesest kliinikust meditsiiniteaduste valdkonna klii-nilise meditsiini instituut. Dekaani vastava otsuse korral on senistel kliinikutel võimalus jätkata k l i ini l ise meditsi ini instituudi töökorralduslike üksustena. Tartu Ülikooli ja TÜ Kliinikumi vahel kooskõlastatud ja ühtse juhtimise all olevate struktuuride liitmisega minnakse edasi kahe asutuse koostöös. Meditsiiniteaduste valdkonnaga on sisulises igapäevases koostöös ka loodus- ja täppisteaduste valdkonna teatud üksused ning ka TÜ Eesti geenivaramu, mis tegutseb ülikoolis valdkondadevälise iseseisva asutu-sena ning arendab tulemuslikku koostööd SIMEga. Kokkuvõtteks võib märkida, et meditsiini-teaduste valdkonnas töötavad inimesed on olnud ülikooli uue põhikirja jõustumise käigus väga konstruktiivsed ja koostöö-va lmid ning kahe senise teaduskonna ühinemisest sündinud sünergia ja uued võimalused on tuntavad juba praegu. KIRJANDUS 1.  Tartu Akadeemia (Academia Gustaviana) põhikiri. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus; 2015.2.  Tartu Ülikooli põhikiri. Jõustunud 01.01.2016. http://www.ut.ee/sites/default/f iles/www_ut/ulikoolist/kehtib_ ala-tes_01012016_tartu_ulikooli_pohikiri.pdf. 

http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/12562/7653

Muudatused arstiteaduskonnas Tartu Ülikooli struktuurireformi käigus

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Utlib

Journals from University of Tartu