Déas, Anaïs

Toomsalu, Maie

Journals from University of Tartu

62Maie Toomsalu  − TÜ anatoomia instituutKui mul paluti Albert Valdese 125. sünni-aastapäeva puhul artikkel kirjutada, olin esialgu tõelises kimbatuses, sest kir ju-tasin temast viis aastat tagasi juba kõik, mis leidsin. Ma pole olnud tema õpilane ega teda eluski näinud. Lugenud taas läbi kõik temast kirjutatud artiklid ja vaadanud läbi suure hulga dr Vello Valdese toodud fotosid, olin ma täiesti nõutu: pole ju mõtet korrata seda, mis juba on tuntud ja teada. Siis äkki leidsin professor Valdesest juures-oleva foto (vt foto). Sellel fotol on ju hoopis teine inimene, kui senistes artiklites kirjel-datud: üleni täpne, ülinõudlik ja kinnine mees. Professor Helje Kaarma on meenu-tanud: „Me kartsime teda kohutavalt ja õppisime nagu hullud. Kord oli vaja eksami aega edasi lükata. Läksime kogu rühmaga, seisime natuke ukse taga, me lausa värise-sime. Siis rühmavanem koputas, me sise-nesime reas kõik viisakalt tervitades ja kõik hoolega jalgu pühkides (me teadsime, et see oli Valdese juures ülitähtis, kui kellegi jalad oleks jätnud jäljed, oleks tulnud need ära puhastada ja meie aktsioon oleks ilmsesti luhtunud). Rühmavanem si is selg itas, miks eksamiaega muuta oleks vaja. Valdes vaatas meile vaikides otsa, mul läks juba selg märjaks, ja ütles siis emotsioonitult: „Noh olgu siis, teeme selle eksami siis hiljem.” Me tänasime ja lahkusime hiirvaikselt, emot-sioonid pääsesid valla alles Kassitoomelt alla tulles. Tema juurde minnes me tegeli-kult ei uskunud, et asi õnnestub.”Emeriitprofessor Leo Pokk meenutas, et hakkas 1952. aasta sügisel kolmanda kursuse üliõpilasena osa võtma patoloogi-lise anatoomia kateedri üliõpilaste teadus-liku ringi tegevusest. Ta on meenutanud, et ringi töökoosolekud toimusid kord nädalas õhtuti prof A. Valdese juhtimisel ning neil tutvustas ta kõiki morfoloogilises uurimis-töös vajalikke teadmisi alates mikrotoo-minoa teritamisest ja lõpetades teadusliku kirjanduse läbitöötamise oskuse omanda-misega. 1955. a ülikooli lõpetamise järel jäi ta kateedri juurde loenguassistendiks, 125 aastat teeneka Eesti arstiteadlase professor Albert Valdese sünnistMITMESUGUSTEesti Arst 2010; 89(1):62−6463 mis oli tollel ajal aspirantuuri erivorm. Prof A. Valdes oli väga edukas teadusliku töö juhendaja. Tema juhendamisel olid valminud kandidaadiväitekirjad mitmel hiljem tuntud morfoloogil: akad P. Bogovski, prof Ü. Arend, prof V. Küng, dots V. Podar, dots V. Sillastu, dr A. Võsamäe, dr H. Turu. L. Pokk kaitses kandidaadiväitek ir ja 1959. a ja töötas seejärel prof A. Valdese alluvuses veel 3 aastat, kuni ta 1962. a, olles 78aastane, lahkus kateedrijuhataja kohalt. Prof A. Valdes võis väliselt näida rangena, enesessetõm-bununa. See mulje oli petlik, sisemiselt oli ta aval, taktitundeline, igapäevases suhtle-mises sõbralik, heatujuline ja intelligentse huumoriga. Oma kaastööliste suhtes oli ta vajalikul määral nõudlik, aga alati heatahtlik ja mõistev. Temaga koos töötatud kümne aasta jooksul ei kuulnud L. Pokk teda kordagi häält tõstvat. Rahvusvahelisel nais-tepäeval pidas ta alati meeles kateedri nais-töötajaid ja ka üliõpilaste teaduslikus ringis osalevaid naisüliõpilasi väikese kingitu-sega (mingi meene, maiustused jms). Kui prof A. Valdese loeng sattus naistepäevale, siis jagas ta naisüliõpilastele kompvekke.Tema k aasaeg sed meenutavad ,  e t prof A. Valdes ei rääkinud kunagi halvasti oma kateedri töötajatest ega üldse kollee-gidest. Ta ütles, et teisi halvustades, nende tulemusi madaldades ise kõrgemale ei tõuse. Mahategeva kriitika asemel kasutas prof A. Valdes heatahtlikku huumorit. Seda illustreerib järgminegi lugu. Ühel arstitea-duskonna õppejõul ei olnud juba aastate jooksul õnnestunud kandidaadiväitekirja lõpetada. Aruandmisel viivitamise põhjuste esitamise asemel väitis õppejõud, et kohe kui ta kandidaadiväitekirja lõpetab, hakkab ta doktoritööd tegema! Prof A. Valdes kommenteeris seda looga karjapoisist, kes püüdis aidas rotte. Perenaise küsimuse peale, mitu rotti ta on juba püüdnud, vastas karjapoiss: „Kui ma selle roti kätte saan, mida ma praegu püüan ja siis veel kaks rotti, siis olen ma püüdnud juba kolm rotti.”Prof A. Valdes ei raisanud aega tühjast-tähjast lobisemisele. Teaduslike ar t ik-lite ja väitekirja vormistamise käigus läks aga vestlus sageli päevakajalistele teema-dele, kultuuriaspektidele jms. Need, sageli küllaltki pikad vestlused tema kui elutarga ja sügavalt erudeeritud inimesega olid väga huvitavad ja õpetlikud.Prof A. Valdes oli silmapaistvalt hea joonistaja. Tema tehtud joonistusi patohis-toloogilistest preparaatidest kasutati õppe-töös veel aastakümneid pärast tema kateed-rist lahkumist. Oma head joonistamisoskust kasutas prof A. Valdes ka loengutel, tehes pidevalt tahvlile skemaatilisi jooniseid loen-guteksti i lmestamiseks. Prof A. Valdes sisustas kateedrisse fotolabori ja õpetas mikrofotode valmistamist juba üliõpilaste teadusringi liikmetele. Kõik kateedrist välja läinud artiklid ja väitekirjad olid perfektselt illustreeritud.Õpilasi on Albert Valdesel, kelle sünnist möödus 2009. a 1. detsembril 125 aastat, olnud tema pika õppejõukarjääri jooksul aga palju ning mälestusedki temast on erinevad (1, 2). Mälestuste read täienesid ka 4. detsembril 2009 toimunud prof Albert Valdese mälestuskonverentsil, kus sõna võtsid mitmed tema õpilased ja teised teda tundnud inimesed. Ühes on aga kõik tema õpilased ühel meelel: prof Valdes oskas üliõpilastele hästi edasi anda oma aine põhialused, õpetas puhtust, korrektsust ja kõvasti tööd tegema, ennast õigesti väljen-dama ja arstina korrektselt käituma. Ta oli 15 aasta vältel seotud ka Eesti Arsti väljaandmisega, aastast 1929 oli ta ainus tegevtoimetaja ja arendas märkimisväärselt edasi eestikeelset meditsiinitermino loogiat. Veel praegugi soovitatakse üliõpilastele A. Valdese ja J. V. Veski „Ladina-eesti-vene meditsiinisõnaraamatut”.Valdese mõtted ja väljaütlemised õppi-mise ja teadustöö kohta on nüüdki kohased. „Eksami eelõhtul jäta aegsasti raamatud kõrvale ja mine vabasse loodusesse. Tee kas korralik matk või sõida jalgrattaga või suusata või aeruta Emajõel või ole mõnel muul viisil füüsiliselt tegevuses. See vabastab pinge ajust ja toob uinumise vaja-MITMESUGUSTEesti Arst 2010; 89(1):62−6464duse. Mine aegsasti magama, maga kaua. Hommikuks on pea selge … ja vastused eksamil selged. Nii tähistub jälle õnnelik päev üliõpilase elus.” „Rahvusvaheline hinnang meie medit-siinilisele kultuurile ei sõltu mitte ainult sel lest, mis määral meie autor id aval-davad oma töid välismaa ajakirjades. See on iseenesest väga vajalik, kuid tunnustav hinnang tuleb ikkagi sellest, mis me oleme oma kodus jõudnud elujõuliseks ning lakka-matult edasikulgevaks organiseerida.” Maie.Toomsalu@ut.eeKIRJANDUS1. Podar U. Albert Valdes õppejõuna. Nõuk Eesti Tervishoid 1984;6:441–3.2. Bogovski P. Albert Valdes arstide ja teadlaste kasvatajana. Nõuk Eesti Tervishoid 1984;6:444–5.MITMESUGUSTEesti Arst 2010; 89(1):62−64

Caractériser un marché à partir de ses travailleuses : le cas du basket

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu

Utlib

Archive ouverte INSEP