Punab, Margus

Utlib

427
JUHTKIRI
Eesti Arst 2014; 93(8):427
Kliinilisest teadusest
Margus Punab – TÜ Kliinikumi androloogiakeskus
Margus Punab 
Tabel. Eesti teadlaste kliinilise meditsiini valdkonnas eelretsenseeritavates 
ajakirjades avaldatud artiklid võrreldes mõnede teiste Euroopa riikidega
 Kliinilise meditsiini 
artiklite arv 
2010–2014
Artikleid 
tuhande 
inimese kohta
Viiteid Viiteid artikli kohta
Taani 14 005 2,50 114 517 8,18
Rootsi 22 024 2,30 163 258 7,41
Norra 9678 1,92 73 356 7,58
Soome 8542 1,57 64 073 7,5
Sloveenia 2159 1,05 8114 3,76
Eesti 585 0,44 3926 6,71
Ungari 3660 0,37 24 258 6,63
Leedu 966 0,33 3892 4,03
Läti 297 0,15 2968 9,99
Allikad: Eurostat ja Thomson Reuters Web of Science
28. jaanuaril 2014. aastal kiitis Riigikogu heaks 
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovat-
siooni strateegia 2014–2020 koondnimetusega 
„Teadmistepõhine Eesti“. Selle strateegia 
kiiluvees on Sotsiaalministeerium käivitanud 
tervishoiu teadus- ja arendustegevuse ning 
innovatsiooni (T&A&I) strateegia koostamise.
Eesti Entsüklopeedia järgi on innovatsioon 
uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või orga-
nisatsioonilise saavutuse rakendamine ühis-
konnas. Selle defi nitsiooni alusel võib öelda, 
et meditsiinisüsteem on Eesti riigis kindlasti 
üks kõige innovaatilisemaid valdkondi. Uusi 
diagnostika- ja ravimeetodeid lisandub aastas 
kümneid kui mitte sadu. 
Hoopis keerulisem on meditsiinis teadus- ja 
arendustegevuse (T&A) olukord. Meditsiinis 
on T&A parimaks mõõdikuks teadusar-
tiklid ja patendid. Andmebaasi Essential 
Science Indicators andmetel on ajavahemikul 
01.01.2010–30.04.2014 Eesti teadlased kliinilise 
meditsiini valdkonnas eelretsenseeritavates 
ajakirjades avaldanud 585 artiklit (vt tabel). 
Eesti meditsiin publitseerib ühe elaniku kohta 
3,5–5,6 korda vähem artikleid kui meile eesku-
juks olevad Põhjamaad. 
Oluline on ka meie meditsiinitöötajate 
reaalne kaasatus teadustegevusse. TÜ Kliini-
kumi näitel võib öelda, et üksikute eranditega 
tagavad kliinikute/erialade teadusprodukt-
siooni üks-kaks, enamasti ka ülikoolis ametis 
olevat arsti-teadlast. Meie teadustegevuse 
kitsast kandepinda näeb eriti ilmekalt, kui 
võrrelda meil ja Soomes arstiteaduskondades 
kaitstud doktoritööde arvu. 
Nüüdisaja tõenduspõhine meditsiin tugineb 
teaduslikele uuringutele ja nendest johtuva-
tele tegevusstandarditele. Teiselt poolt vajab 
tõenduspõhine meditsiin kvaliteedi tagamise 
ja selle kontrolli süsteeme. Oma tegevuse püsiv 
analüüs on aluseks nii kliinilisele teadusele 
kui ka kvaliteediprotsessidele. Süstemaatiline 
tegevuse analüüs on praegu meie kliinikutes 
ja haiglates siiski erand, mitte reegel. 
Viimaste aastate teadusrahastuse ümber-
korraldused, mille tulemusel eelistatakse tuge-
vamaid teadusrühmi ja teadlasi, on oluliselt 
halvendanud kliinilise meditsiini konkurentsi-
võimet kohaliku teadusrahastuse saamisel. Ka 
rahvusvahelise koostöö eelduseks on teatud 
standarditele vastav kliiniline ja teadustöö. 
Kokkuvõttes on kliinilise teaduse posit-
sioon Eestis nõrk ja kiireid muudatusi ette 
võtmata nõrgeneb lähiaastatel veelgi. Üheks 
tagajärjeks on eneseanalüüsi võime nõrgene-
mine ja kliinilise tegevuse praegusest veelgi 
suurem killustumine, mis omakorda ähvardab 
juba lähiajal halvendada meie patsientide 
ravikvaliteeti. Seetõttu pole tekkinud olukord 
enam mitte kitsalt arstiteaduskonna, vaid kogu 
arstkonna ja laiemalt meie ühiskonna mureks. 
Situatsiooni parandamiseks on meil vaja 
teadustöö ettevalmistusega arste ja õdesid, 
aega ja rahastust. Esimese punkti eest vastutab 
arstiteaduskond. Teine ja kolmas punkt on 
omavahel seotud ning selleks on vaja erilahen-
dusi. Kõige reaalsemaks lahendusteeks oleks 
Soome mudeli (EVO) alusel Sotsiaalminis-
teeriumi kaudu spetsiaalse kliinilise teaduse 
rahastusmeetme käivitamine.
Kuna küsimus on kogu meie tervishoiusüs-
teemi kvaliteedis, võiksid kliinilise teaduse ja 
laiemalt arstiõppe teemadel senisest aktiiv-
sema hoiaku võtta nii erialaseltsid kui ka kogu 
meie arstkond. Ühelt poolt peaksime olema 
nõudlikumad arstiteaduskonna suhtes, aga ka 
ise enam panustama, soodustades suuremate, 
kõiki erialaspetsialiste kaasavate kliiniliste 
teadusprojektide läbiviimist.
margus.punab@kliinikum.ee
75/90% 
soodustusega!7


English

Kliinilisest teadusest

Journals from University of Tartu

427JUHTKIRIEesti Arst 2014; 93(8):427Kliinilisest teadusestMargus Punab – TÜ Kliinikumi androloogiakeskusMargus Punab Tabel. Eesti teadlaste kliinilise meditsiini valdkonnas eelretsenseeritavates ajakirjades avaldatud artiklid võrreldes mõnede teiste Euroopa riikidega Kliinilise meditsiini artiklite arv 2010–2014Artikleid tuhande inimese kohtaViiteid Viiteid artikli kohtaTaani 14 005 2,50 114 517 8,18Rootsi 22 024 2,30 163 258 7,41Norra 9678 1,92 73 356 7,58Soome 8542 1,57 64 073 7,5Sloveenia 2159 1,05 8114 3,76Eesti 585 0,44 3926 6,71Ungari 3660 0,37 24 258 6,63Leedu 966 0,33 3892 4,03Läti 297 0,15 2968 9,99Allikad: Eurostat ja Thomson Reuters Web of Science28. jaanuaril 2014. aastal kiitis Riigikogu heaks Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovat-siooni strateegia 2014–2020 koondnimetusega „Teadmistepõhine Eesti“. Selle strateegia kiiluvees on Sotsiaalministeerium käivitanud tervishoiu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (T&A&I) strateegia koostamise.Eesti Entsüklopeedia järgi on innovatsioon uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või orga-nisatsioonilise saavutuse rakendamine ühis-konnas. Selle defi nitsiooni alusel võib öelda, et meditsiinisüsteem on Eesti riigis kindlasti üks kõige innovaatilisemaid valdkondi. Uusi diagnostika- ja ravimeetodeid lisandub aastas kümneid kui mitte sadu. Hoopis keerulisem on meditsiinis teadus- ja arendustegevuse (T&A) olukord. Meditsiinis on T&A parimaks mõõdikuks teadusar-tiklid ja patendid. Andmebaasi Essential Science Indicators andmetel on ajavahemikul 01.01.2010–30.04.2014 Eesti teadlased kliinilise meditsiini valdkonnas eelretsenseeritavates ajakirjades avaldanud 585 artiklit (vt tabel). Eesti meditsiin publitseerib ühe elaniku kohta 3,5–5,6 korda vähem artikleid kui meile eesku-juks olevad Põhjamaad. Oluline on ka meie meditsiinitöötajate reaalne kaasatus teadustegevusse. TÜ Kliini-kumi näitel võib öelda, et üksikute eranditega tagavad kliinikute/erialade teadusprodukt-siooni üks-kaks, enamasti ka ülikoolis ametis olevat arsti-teadlast. Meie teadustegevuse kitsast kandepinda näeb eriti ilmekalt, kui võrrelda meil ja Soomes arstiteaduskondades kaitstud doktoritööde arvu. Nüüdisaja tõenduspõhine meditsiin tugineb teaduslikele uuringutele ja nendest johtuva-tele tegevusstandarditele. Teiselt poolt vajab tõenduspõhine meditsiin kvaliteedi tagamise ja selle kontrolli süsteeme. Oma tegevuse püsiv analüüs on aluseks nii kliinilisele teadusele kui ka kvaliteediprotsessidele. Süstemaatiline tegevuse analüüs on praegu meie kliinikutes ja haiglates siiski erand, mitte reegel. Viimaste aastate teadusrahastuse ümber-korraldused, mille tulemusel eelistatakse tuge-vamaid teadusrühmi ja teadlasi, on oluliselt halvendanud kliinilise meditsiini konkurentsi-võimet kohaliku teadusrahastuse saamisel. Ka rahvusvahelise koostöö eelduseks on teatud standarditele vastav kliiniline ja teadustöö. Kokkuvõttes on kliinilise teaduse posit-sioon Eestis nõrk ja kiireid muudatusi ette võtmata nõrgeneb lähiaastatel veelgi. Üheks tagajärjeks on eneseanalüüsi võime nõrgene-mine ja kliinilise tegevuse praegusest veelgi suurem killustumine, mis omakorda ähvardab juba lähiajal halvendada meie patsientide ravikvaliteeti. Seetõttu pole tekkinud olukord enam mitte kitsalt arstiteaduskonna, vaid kogu arstkonna ja laiemalt meie ühiskonna mureks. Situatsiooni parandamiseks on meil vaja teadustöö ettevalmistusega arste ja õdesid, aega ja rahastust. Esimese punkti eest vastutab arstiteaduskond. Teine ja kolmas punkt on omavahel seotud ning selleks on vaja erilahen-dusi. Kõige reaalsemaks lahendusteeks oleks Soome mudeli (EVO) alusel Sotsiaalminis-teeriumi kaudu spetsiaalse kliinilise teaduse rahastusmeetme käivitamine.Kuna küsimus on kogu meie tervishoiusüs-teemi kvaliteedis, võiksid kliinilise teaduse ja laiemalt arstiõppe teemadel senisest aktiiv-sema hoiaku võtta nii erialaseltsid kui ka kogu meie arstkond. Ühelt poolt peaksime olema nõudlikumad arstiteaduskonna suhtes, aga ka ise enam panustama, soodustades suuremate, kõiki erialaspetsialiste kaasavate kliiniliste teadusprojektide läbiviimist.margus.punab@kliinikum.ee75/90% soodustusega!7

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/11596/6780

Kliinilisest teadusest

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Utlib

Journals from University of Tartu